4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.juuli 2023. a algusega kell 10.00 Viru Maakohtu saalis nr 6.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada A.M.it vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 24.07.2023. A.M. ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui A.M. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
9.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 725 (+ käibemaks 145 eurot) eurot Tiia Kalausile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ Civilex, Soola 3, Tartu 51004, telef: 7407 662; 504 6694, e-post: [email protected], a/konto EExxx Swedbank). 1(4)
10.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 19.06.2024. a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
1.A.M. esitas Viru Maakohtule 12.02.2023 maksejõuetuseavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ületavad avaldaja kohustused tema tulusid. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine tütar Anastassia Kuzmina. Avaldajal puudub vara ja kindel töökoht. Seoses piiratud töövõimega ei suuda töötada. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A.M.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalausi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et kokku on võlgnikul kohustusi 10 106,76 eurot. Nimetatud kohustustest ca 50% moodustavad korteriomandi eest tasumata jäänud halduskulud, soojaarved ja veearved. Muud nõuded on tasumata sideteenuste eest ning laenukohustused. Võlgniku kohustuste suhtes on läbiviimisel täitemenetlused. Usaldusisiku hinnangul on võimalik kaks kohtulahendist tulenevat nõuet lugeda aegunuks (1624,16 eurot), kohtutäiturite kulud moodustavad 1 549,88 eurot. Seega, täitamata võlakohustusi, mis on sissenõutavaks muutunud ning ei ole aegunud on summas 6 932,72 eurot. 2. Võlgnik on lahutatud. Võlgnik oli abielus perioodil 02.12.2009 – 27.07.2015.a. Abikaasa R. K. (i.k. xxx). Usaldusisik on tuvastanud, et abielu ajal ei olnud abikaasadel sõlmitud abieluvaralepingut, seega kehtis abikaasadel ühisvaravararežiim. Kuivõrd lahutusest on möödunud üle 5 aasta, siis isegi ühisvara olemasolu korral oleks selle jagamise või tagasivõitmise tähtajad möödunud. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine ülalpeetav (tütar, sünd. xxx.a.) 3. Võlgniku elukohaks on avalduse kohaselt xxx. Nimetatud korteriomand kuulub alates 2008.a. AS-le X. Kinnistusraamatu kohaselt on eelenavlt kuulunud võlgnikule korteriomandid: xxx ja xxx. Mõlemad korteriomandid on võõrandatud kohtutäituri poolt. Pärast vara võõrandamist on võlgnikule jäänud veel kohustused tasumata komunaalmaksete eest. 4. Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud ning neid ei ole ka viimase kolme aasta jooksul võõrandatud. 5. Pensioniregistri andmetel ei kuulu võlgnikule vabatahtlikku ega kohustuslikku peansionikontot. 6. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank’is (EExxx). Võlgnik on kasutanud oma tütre A. K. arvelduskontot. Tema enda kontol 2(4)
tehinguid viimase aasta jooksul pole teostatud ning kontol on broneering jäägi ulatuses kaardi kuutasudest summas 33,60 eurot. 6.1. MTA andmetel oli A.M. deklareeritud tulu: - 2022.a. (töötasu) 3 150,39 € (neto) ; - 2021.a. (töötasu) 1 610,36 € (neto). Avalduse kohaselt on võlgnikul terviseprobleemid, mis on takistanud suurema töötasu saamist. Alates veebruarist 2023.a. on Töötukassa kaudu olnud proovitööl X OÜ-s, kus loodab saada ka püsiva töökoha. 2023.a. veebruris on nähtavad kontole laekumised töötasuna 278,96 eurot ja sotsiaaltoetus 51,02 eurot. Kuna võlgnik kasutab oma tütre kontot, siis ei ole teada võlgiku viimaste kuude tulud. Eeltoodust tulenevalt ei jätku võlgniku varast tema kohustuste täitmiseks.
5.Maksejõuetuse põhjused: Võlgnik on selgitanud, et sattus raskustesse peamiselt korteri kommunaalarvete täitmisel pärast seda, kui lahutas abielu. Tema kasvatada jäi kolm last, kellest üks oli erivajadustega. Seda asjaolu kinnitavad ka asjas esitatud materjalid, sest võlgnikul on makseraskused olnud juba pikema perioodi vältel ning tema vara on müüdud juba võlgade katteks. Kahjuks vara müük pole taganud kogunõuete rahuldamist täitemenetlustes.
6.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
8.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
9.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
10.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 870 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54
3(4)
lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
11.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 870 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
12.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
13.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.