Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Registrivõi isikukood

Nõude suurus

(EUR)

73,90 9374,65

70000349

9 520,55

Jär k

II II II

Jaotis 0,78 98,47 0,75

PankrS §1003 lg 5 p 6 nõue ei ei ei

Võlgniku vastuväid e ei ei ei

100%

1) Seoses vara puudumisega ei olnud pankrotimenetluses väljamaksed tehtud, Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega; 2) Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud; 3) Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: usaldusisiku tasu hüvitamata osa summas 614,40 eurot (sh. käibemaks), mis kuulub välja maksmisele pankrotivarast välja. Väljamaksmata, sh. prognoositavad, pankrotimenetluse kulud kokku 1550,40 eurot. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata halduri tasuks 780 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 156 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha: puudub. Andmed jaotiste alusel väljamakstud ja võlausaldajatel saamata raha kohta: Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis II „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku kohustuste puhul on tegemist peamiselt kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskuludega, seega on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku õigusvastased teod. Pankrotihalduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise jätkamise kohta: FiMS § 46 lg 1 Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas 24.11.2022 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Seega tuleb kohustustest vabastamise menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur nimetada võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Svetlana Pilden. Halduritasu Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ning juhul kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, kokku summas 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot. Haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot, kokku 936 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (1308 eurot), sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd käesolevas menetluses on juba usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 05.01.2023 määrusega eelnevalt määratud menetlusabi summas 528 eurot (ilma käibemaksuta), palub haldur hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 780 eurot (1308-528), millele lisandub käibemaks, mis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, väljamaksmisega Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx. 23.05.2023 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1500 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Svetlana Pildena poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad V H (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 23.05.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot hiljemalt 02.06.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et V H (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Svetlana Pilden tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu palub pankrotihaldur määrata pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 936 eurot, sh käibemaks ning maksta see välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Business Law Firm OÜ arveldusarvele. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku V H kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude täies ulatuses kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, mis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 936 eurot, sh käibemaks. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei olnud teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse juba 24.11.2022 määrusega. Seega käesolevaga jätkab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetlusega. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur palub kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pilden, kes on andnud kirjaliku nõusoleku V H usaldusisikuna tegutsemiseks, kinnitades, et on teadlik usaldusisiku õigustest ning kohustustest. Kohus kohustab Svetlana Pildeni täitma V H usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 725 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 275 eurost (1 000-725) 25% (68,75 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (206,25 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 793,75 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 206,25 eurot. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel

pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.