Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

543,14 euro suuruste osamaksetega hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks alates juulist 2023 kuni detsemberini 2023. 2.2.Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.1 sätestatud maksete tasumisega viivitamisel kohustub V. K. tasuma korteriühistule viivist 0,07 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 2.3.Puudutatud isik II E. I. tasub korteriühistu avalduses esitatud 7537,57 euro suurusest põhinõudest poole, s.o 3768,79 eurot. Samuti tasub E. I. alates 2022 augustist kuni 2023 aprillini Xxxx korteriomandi osas väljastatud majandamiskulude 2980,10 euro summast poole, s.o 1490,05 eurot. Kogusummast 5258,84 eurot tasub E. I. 2000 eurot 3 tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Ülejäänud 3258,84 eurot tasub E. I. kuue kuu jooksul võrdsete 543,14 euro suuruste osamaksetega hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks alates juulist 2023 kuni detsemberini 2023. 2.4.Kompromissi punktis 2.3 sätestatud maksete tasumisega viivitamisel kohustub E. I. tasuma korteriühistule viivist 0,07 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 2.5.Korteriühistu väljastab järgmised majandamiskulude arved V. K.ile ja E. I.ile mõlema e-posti aadressile vastavalt xxxx ja xxxx. Kumbki kaasomanik tasub esitatud arvest poole, millega loetakse tema kohustus korteriühistu ees täidetuks. Selline kokkulepe kehtib kuni V. K. ja E. I. on mõlemad Xxxx korteri kaasomanikud. 2.6.Kõik käesolevas kompromissis toodud summad tuleb tasuda korteriühistu pangakontole nr xxxx. 2.7.Korteriühistu, V. K. ja E. I. kinnitavad, et kohustuse täitmise järgselt ei ole korteriühistul nende vastu ega neil korteriühistu vastu mistahes varalisi ja/või mittevaralisi nõuded ega muid pretensioone, mis tulenevad käesoleva tsiviilasja nr. 2-22-124308 aluseks olevatest ja alates 2022 august kuni 2023 aprill eest Xxxx korteriomandi majandamiskulu nõuetest. 2.8.Korteriühistu, V. K. ja E. I. on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad iga poole enda kanda. 2.9.Korteriühistu, V. K. ja E. I. soovivad lühendada kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õiguse tähtaega kolmele päevale.

Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 6 lause 2 alusel võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Järelikult tuleb kompromissi sõlmimine kõne alla vaidlusasjades, kus menetlusosalised valivad ise, mis ulatuses oma nõudeid esitada või õigusi teostada. TsMS § 198 lg 3 alusel kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele, võttes aluseks TsMS § 8 lg 2, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Avaldaja ja puudutatud isikud soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega ühe päevani alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Avaldaja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Avaldaja on käesolevas asjas tasunud maksekäsu kiirmenetluses 06.07.2022 riigilõivu 236,67 eurot ning 02.09.2022 avalduse esitamisel 463,33 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb tagastada pool maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu arveldusarvele nr xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.