I. M.’i hagi S. L.’i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
216.01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindaja
hageja I. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); hageja lepinguline esindaja Vladimir Makarov (Eesti Õigusbüroo osaühing, asukoht Endla 15, Tallinn, e-post [email protected]); kostja S. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); kostja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt S. L. (isikukood xxxx) hageja I. M.’i (isikukood xxxx) kasuks välja kahju hüvitis summas 200 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (200 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (25.03.2020) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.
2-20-4700
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on I. M.’i hagi S. L.’i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt hageja I. M. ja If P&C Insurance AS Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste vahendusel on sõlminud 26.06.2019 sõidukikindlustus ja sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus kindlustuspoliis nr xxxx. Kindlustusobjektiks on sõiduauto VOLKSWAGEN, TIGUAN, registreerimismärgiga xxxx. Kindlustusperioodiks on 27.06.2019 – 26.06.2020. Kindlustusekaitse laieneb sõiduauto Volkswagen + (õnnetusjuhtum – osakahju, õnnetusjuhtum – täielik hävimine, tule kahju, loodusõnnetus, vandalism, vargus ja röövimine, klaasikindlustus, mitte-tooja paigaldatud sõidukiosade hüvitislimiit, autoabi, asendusauto, uusväärtuse kindlustus, autovõtmete kaotamine omavastutuseta kuni 300 eurot, teine komplekt rehve/velgi hüvitislimiidiga 5 000 eurot, isiklike asjade vargus autost hüvitislimiidiga kuni 1 000 eurot (omavastutus 50 eurot). Omavastutuse – põhiomavastutus 200 eurot. Hageja selgituste kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti poolt on 23.08.2019 alustatud väärteomenetluses nr. 2315,19,006371 oli tuvastatud, et 15.08.2019 kell 07:56 aadressil Xxxx kostja S. L. on tekitas hageja kasutuses olevale sõidukile Volkswagen Tiguan registreerimismärk xxxx, tehasetähis xxxx kahjustused, nimelt paremal esiuksel tekkisid 2 mõlki ja kriimustust. Antud juhtum toimus kindlustuspoliisi nr xxxx kehtivuse ajal, mistõttu kindlustusandja If P&C Insurance täites endale võetud kohustusi sõidukikindlustuse osas ning algatanud on kaskokahju nr xxxx ja vastavalt kindlustuspoliisis kindlustusvõtjale tagatud tingimusega, et kindlustusjuhtumi korral on tagatud remont Volkswageni esinduses kuni 6-aastastele sõidukitele, saatis kahjustatud sõiduki Volkswagen Tiguan registreerimismärk xxxx, tehasetähis xxxx Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste esindusse sõiduki taastamiseks. Sõidukile tekitatud kahjustuste parandustöid teostati Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste esinduses, mille osaliselt on kaetud kindlustusseltsi If P&C Insurance AS poolt kaskokindlustuslepingu alusel, välja arvatud hagejate, kui kindlustusvõtja, omaosaluse ulatuses. Vastavalt 26.06.2019 sõlmitud sõidukikindlustus ja sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus kindlustuspoliis nr xxxx tingimustele vaatamata sõidukile tekitatud osakahju suurusest on kindlustusvõtja omaosalus 200 eurot. Hageja omaosaluse summa 200 euro on taastustööde teostajale Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste tasutud 28.01.2020. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt S. L. hageja I. M.’i kasuks välja kahju hüvitis summas 200 eurot ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (200
2-20-4700
eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt leiab kostja, et hageja väide omavastutuse arve tasumise kohta ei ole tõendatud, sest 28.01.2020 kaardimakse kviitungil puudub viide, et selle maksega on tasutud Moller Auto Tallinn OÜ 28.01.2020 arve nr 6958938, st et hageja see makse on seotud haginõudega kostja vastu. Kindlustusandja If P&C Insurance AS 06.09.2019 kalkulatsioonis on kaskokahju kuupäev 27.08.2019, kuid väärteoasjas nr 2315,19,006371 19.09.2019 väärteomenetluse lõpetamise määruses on viidatud 15.08.2019 videosalvestisele. Vaidlust ei ole selles, et 27.08.2019 tekitatud kaskokahju hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Kalkulatsiooni järgi on liisingtingimustel hageja kasutuses sõiduki remondi summa kokku 1 039.05 eurot, kuid Moller Auto Tallinn OÜ 28.01.2020 arve nr 6958923 järgi on remondisumma kokku 580.01 eurot. Kostja leiab, et hageja väide 25.04.2020 hagiavalduses „Kindlustusseltsi poolt tuvastatud kahju suurus on kokku 1 039.05 eurot“ on tõendamata. Kostja hinnangul, kui eeldada, et hageja kahju suurus oli tegelikult 1 039.05 eurot, st sõiduki remondi eest on see summa tasutud, ei ole hageja esitanud kohtule nõude arvestust, mille kohaselt on tal kostja vastu nõue summas 200 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja täiendavalt tõendanud, et kohtule esitatud 26.06.2019 kindlustuspoliisis nr xxxx kindlustuse üldtingimused TG-20181 ja sõidukikindlustuse tingimused TK-20191 alusel ei ole tal õigust nõuda, et kindlustusvõtja omavastutuse osa tasub kindlustusandja. Sellistel tingimustel sõiduki kindlustuslepingut If P&C Insurance AS oma veebilehel pakub. Samuti hageja ei ole tõendanud, et kahju tema liisingtingimustel kasutuses sõidukile on tekitanud kostja. Hageja väidab 27.04.2020 hagiavalduse punktis 1.2., et kahju tekitas kostja, viitega, Politsei- ja Piirivalveameti 19.09.2019 väärteoasjas nr 2315, 19,006371 väärteomenetluse lõpetamise määrusele. Kostja vaidleb hagile vastu ka tuginedes alljärgnevatele asjaoludele, miks on alus lugeda hagiväited ebausutavaks: sõiduki esmane registreerimine oli 26.06.2019 (hagi lisa kindlustusandja kalkulatsioon lk 1), sõiduki mudeliaasta 2019, läbisõit 03.09.2019 seisuga 3512 km, st tegemist oli uue sõidukiga, kuid sõiduki alarmsignalisatsioon, mille ülesanne on reageerida muuhulgas sõidukit tabanud löögile, 15.08.2019, kui kostja viibis sõidukiga samas parklas, tööle ei hakanud; määruse järgi pöördus A. M. politsei poole avaldusega selle kohta, et avastas sõiduki kahjustused 23.08.2019 ja sõidukit oli kahjustatud perioodil 10.08.2019-23.08.2019, st ei saa välistada, et selle kahe nädala jooksul sõidukile kahju tekkis mitte Xxxx maja juures parklas 15.08.2019 kell 07.56, vaid teisel ajal teises kohas, millega kostjat seostada alus puudub; määruse järeldused ei saa olla hagi rahuldamise aluseks ja muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kohtul ei ole võimalik hinnata, miks ei saa lugeda usutavaks kostja seletust, et „üks raamiosa lendas ära ja kukkus kõrval pargitud auto juurde, kuid tema sõnade järgi see osa ei sattunud auto pihta, vaid kukkus kõrvale“. Millised tõendid väärteoasjas oli esitatud, hageja neid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust, palub kostja jätta I. M. hagi S. L. vastu rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-20-4700
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Harju Maakohtu menetluses on I. M.’i hagi S. L.’i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hagiavalduse asjaolude kohaselt hageja I. M. ja If P&C Insurance AS Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste vahendusel on sõlminud 26.06.2019 sõidukikindlustus ja sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus kindlustuspoliis nr xxxx. Kindlustusobjektiks on sõiduauto VOLKSWAGEN, TIGUAN, registreerimismärgiga xxxx. Kindlustusperioodiks on 27.06.2019 – 26.06.2020. Kindlustusekaitse laieneb sõiduauto Volkswagen + (õnnetusjuhtum – osakahju, õnnetusjuhtum – täielik hävimine, tule kahju, loodusõnnetus, vandalism, vargus ja röövimine, klaasikindlustus, mitte-tooja paigaldatud sõidukiosade hüvitislimiit, autoabi, asendusauto, uusväärtuse kindlustus, autovõtmete kaotamine omavastutuseta kuni 300 eurot, teine komplekt rehve/velgi hüvitislimiidiga 5 000 eurot, isiklike asjade vargus autost hüvitislimiidiga kuni 1 000 eurot (omavastutus 50 eurot). Omavastutuse – põhiomavastutuse suuruseks on 200 eurot. Hageja selgituste kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti poolt 23.08.2019 alustatud väärteomenetluses nr. 2315,19,006371 oli tuvastatud, et 15.08.2019 kell 07:56 aadressil Xxxx kostja S. L. on tekitas hageja kasutuses olevale sõidukile Volkswagen Tiguan registreerimismärk xxxx, tehasetähis xxxx kahjustused, nimelt paremal esiuksel tekkisid 2 mõlki ja kriimustust. Antud juhtum toimus kindlustuspoliisi nr xxxx kehtivuse ajal, mistõttu kindlustusandja If P&C Insurance täites endale võetud kohustusi sõidukikindlustuse osas ning algatanud on kaskokahju nr xxxx ja vastavalt kindlustuspoliisis kindlustusvõtjale tagatud tingimusega, et kindlustusjuhtumi korral on tagatud remont Volkswageni esinduses kuni 6-aastastele sõidukitele, saatis kahjustatud sõiduki
2-20-4700
Volkswagen Tiguan registreerimismärk xxxx, tehasetähis xxxx Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste esindusse sõiduki taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt S. L. hageja I. M.’i kasuks välja kahju hüvitis summas 200 eurot ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (200 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja hagiavaldus täielikult rahuldamata ja jätta kõik oma menetluskulud hageja kanda.
7.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 11.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-s 24 selgitanud, et omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Käesoleval juhul hageja leiab, et kostja oma süülise käitumisega alusetult põhjustanud hagejale varalise kahju kokku summas 200 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele varaline või mittevaraline kahju. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et: − hageja I. M. ja If P&C Insurance AS Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste vahendusel on sõlminud 26.06.2019 sõidukikindlustus ja sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus kindlustuspoliis nr xxxx. Kindlustusobjektiks on sõiduauto Volkswagen Tiguan, registreerimismärgiga xxxx. Kindlustusperioodiks on 27.06.2019 – 26.06.2020. Kindlustusekaitse laieneb sõiduauto Volkswagen + (õnnetusjuhtum – osakahju, õnnetusjuhtum – täielik hävimine, tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, vargus ja röövimine, klaasikindlustus, mitte-tooja paigaldatud sõidukiosade hüvitislimiit, autoabi, asendusauto, uusväärtuse kindlustus, autovõtmete kaotamine omavastutuseta kuni 300 eurot, teine komplekt rehve/velgi hüvitislimiidiga 5 000 eurot, isiklike asjade vargus autost hüvitislimiidiga kuni 1 000 eurot (omavastutus 50 eurot)). Omavastutuse – põhiomavastutus 200 eurot (27.04.2020 hagiavalduse tervikteksti lisa 1); − Politsei- ja Piirivalveameti poolt on 23.08.2019 alustatud väärteomenetluses nr. 2315,19,006371 oli tuvastatud, et 15.08.2019 kell 07:56 aadressil Xxxx kostja S. L. tekitas hageja kasutuses olevale sõidukile Volkswagen Tiguan registreerimismärgiga xxxx, tehasetähis xxxx kahjustused, nimelt paremal esiuksel tekkisid 2 mõlki ja kriimustust. Väärteomenetlus lõpetati, kuna ei ole tõendamise seisukohalt võimalik väita, et selline tegu võis olla tahtlik. Võimalik ettevaatamatu tegu väärteo korras karistatav ei ole (27.04.2020 hagiavalduse tervikteksti lisa 2);
2-20-4700
− antud juhtum toimus kindlustuspoliisi nr xxxx kehtivuse ajal, mistõttu kindlustusandja If P&C Insurance täites endale võetud kohustusi sõidukikindlustuse osas ja on algatanud kaskokahju nr E43190257C ning vastavalt kindlustuspoliisis kindlustusvõtjale tagatud tingimusega, et kindlustusjuhtumi korral on tagatud remont Volkswageni esinduses kuni 6-aastastele sõidukitele, saatis kahjustatud sõiduki Volkswagen Tiguan registreerimismärgiga xxxx, tehasetähis xxxx Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste esindusse sõiduki taastamiseks; − sõidukile tekitatud kahjustuste parandustöid teostati Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste esinduses, mille osaliselt on kaetud kindlustusseltsi If P&C Insurance AS poolt kaskokindlustuslepingu alusel, välja arvatud hagejate, kui kindlustusvõtja, omavastutuse ulatuses (27.04.2020 hagiavalduse tervikteksti lisa 3); − hageja omavastutuse summa 200 eurot on taastustööde teostajale Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste tasutud 28.01.2020 (27.04.2020 hagiavalduse tervikteksti lisa 4); Kostja on seisukohal, et hageja väide omavastutuse arve tasumise kohta ei ole tõendatud, sest 28.01.2020 kaardimakse kviitungil puudub viide, et selle maksega on tasutud Møller Auto Tallinn OÜ 28.01.2020 arve nr 6958938, ehk, et hageja viidatud makse oleks seotud haginõudega kostja vastu. Täiendavalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tema liisingtingimustel kasutuses sõidukile on tekitanud kostja.
9.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Kohus selgitab, et hageja nõude lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kui palju on kulutatud auto taastusremondile, kuna taastusremondi kulude väljamõistmist ei nõua hageja käesolevaga kostjalt.
10.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja oma tegevusega põhjustanud hagejale varalist kahju ning kahju ja kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Kostja käitumisega on hagejale tekitatud varaline kahju ning kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju summas 200 eurot (omavastutus), mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Omavastutus on tasutud AS Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste (taastusremondi tööde teostaja) kooskõlas I. M. ja If P&C Insurance AS Møller Auto Tallinn OÜ Ülemiste vahendusel 26.06.2019 sõlminud sõidukikindlustus ja sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus kindlustuspoliisi nr xxxx tingimustega. Kohtu hinnangul kostja ei ole tõendanud vastupidist, täiendavalt ei ole kostja välja toonud süüd välistavaid asjaolusid.
11.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue on tervikuna põhjendatud on hagejal ka täiendavalt õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viivise määraks on hagiavalduse esitamise hetkel VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 järgi 8% aastas Seega tulenevalt tuginedes TsMS §-le 367 ja VÕS § 113 lg-le 2 mõistab kohus välja kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest hageja kasuks viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldada hagiavaldus tervikuna ning mõista kostjalt S. L. hageja I. M.’i kasuks välja kahju hüvitis summas 200 eurot. Täiendavalt välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis
2-20-4700
protsendina põhinõudelt (200 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (25.03.2020) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse tervikuna, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 nii hageja kui kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad menetluskulud, mida kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.