2-23-104331/9 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Citybee Eesti OÜ (hageja) ja kostja sõlmisid sõidukite rendi- ja teenuste osutamise lepingu. Lepingu alusel andis 11.09.2022 hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki Volkswagen Jeep Compass (reg.nr. xxx) ning Volkswagen (reg.nr. xxx). Üldtingimuste punkti 1.3. kohaselt peab enne sõiduki broneerimist kasutaja tutvuma teenuse hindade, hinnakirja ja muude broneerimistingimustega ning broneeringu kinnitamisel loetakse, et kasutaja on teenuse hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on nendega nõustunud. Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis registreeritud juhtumi kohaselt peatati 11.09.2022 kell 04:44 politsei poolt mootorsõiduk Jeep Compass numbrimärgiga xxx. Antud juhtumi osas on alustatud väärteomenetlus nr 2317,22,006562 LS § 224 lg 2 alusel. Samuti hagi aluseks on leppetrahv nr xxx, mille alusel oli pargitud sõiduk Volkswagen, reg.nr. xxx, ilma parkimisloata. Selle eest on hagejale väljastatud leppetrahv summas 40,00 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, edastas hageja kostjale 14.09.2022 kahjunõude xxx ning 04.10.2022 kahjunõude xxx. Seega moodustub nõue summas 2040,00 eurot, mis koosneb: Arve nr xxx alusel 40,00 eurot leppetrahvi nõudest; Arve nr xxx alusel 2000,00 eurot joobes juhtimise eest trahv vastavalt hageja hinnakirjale. Lepingu punktis 8.19. on sätestatud, et kasutaja maksab ettevõttele viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist kahjunõude xxx alusel põhivõla summalt 2000,00 eurot kahjunõude maksetähtpäeva järgnevast päevast alates s.o. 25.09.2022 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o. 0,05% päevas kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 8.19. Hageja nõuab viivist summas 173,00 eurot. Hageja nõuab viivist kahjunõude xxx alusel põhivõla summalt 40,00 eurot kahjunõude maksetähtpäeva järgnevast päevast alates s.o 15.10.2022 kuni hagi esitamiseni

16.03.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o. 0,05% päevas kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 8.19. Hageja nõuab viivist summas 3,06 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 176,06 eurot (173,00 + 3,06). Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2040,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 17.03.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Kostja kahjunõuetest tulenevaid kahjusid hagejale ei korvanud. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude nõue on summas 80,00 eurot (50,00+30,00). Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ CityBee Eesti kasuks välja põhivõlgnevus 2040,00 eurot, sissenõudmiskulud 80,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,06 eurot; viivis alates 17.03.2023 kuni põhinõude summas 2040,00 euro täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 385,00 eurot ja hageja õigusabikulud 696,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 16.05.23.a. (jäetud postkasti kostja elukoha aadressil xxx). Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 385 € ja õigusabikulu summas 676 € (nimekiri esitatud) ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (10.05.23), milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide esitamisele kohtule 3,92 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele, ja menetluskulude nimekiri. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist 2 töötunni ulatuses. Seega on põhjendatud õigusabikulusid 200 eurot (2*100). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 605 eurot (385+20+200). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (605 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.