Otsuse avalikult teatavaks 16. juuni 2023, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-1213 Tsiviilasi
DSV Estonia AS hagi Estma OÜ vastu võla, viivise nõudes
Hagihind
5423,10 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: DSV Estonia AS 810342368, Pärnu mnt 535, Saku alevik, Saku vald) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann, epost: [email protected], endine esindaja vandeadvokaat Madis Meristo Kostja: Estma OÜ (11023493, Sadama 17, Tallinn), esindaja juhatuse liige X, e-post: xxx Kohtuistung 03.05.2023, Tallinn, osalesid v.adv. M. Meristo ja kostja esindaja J. Grišin
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Estma OÜ-lt DSV Estonia AS-i kasuks põhivõlga 4550 €, viivist 77,08 € ja alates 31.03.2022 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 4550 € võlaõigusseaduse § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui kokku summas 4550 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud Estma OÜ kanda ning seetõttu Estma OÜ menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Välja mõista Estma OÜ-lt DSV Estonia AS-i kasuks menetluskulusid 3815 € ja alates kohtulahendi jõustumisest viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks 1 (8)
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.Kostja tellis 17.12.2021 hagejalt tsiviillennuki mootori Maardust (Eesti) Klotenisse (Šveits), mille eest esitas hageja kostjale tasumiseks 31.12.2021 arve nr 1060009810 4590 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaks ei lisandunud) makse tähtajaga 14.01.2022 (lisa 3). 30.03.2022 kohtule esitatud avalduses märkis, et õige tasumisele kuuluv summa on 4550 €. See on kostjal tasumata.
2.Kostja edastas hagejale 05.01.2022 pretensiooni (lisa 4), milles märkis, et mootori laadimisel lähtekohas Estma Terminaali OÜ-s kinnitas kostja enda personal lennukimootori veokis. Kostja väitis, et lennukimootori jõudmisel sihtkohtkohta avastas saaja, et mootor on kinnitatud ka lisarihmadega vale koha pealt. Kostja väitel põhjustas mootori vale kinnitusmeetod lisainspektsiooni vajaduse, et veenduda, kas mootor sai kahjustada. Kostja väitel näitas antud inspektsioon, et mootoril kahjustusi ei olnud, aga inspektsioon ise maksis 2500 eurot. Hageja palus kostjal edastada inspektsiooniakt ning kahju suurust tõendavad dokumendid (lisa 5, lk 4). Kostja dokumente ei esitanud. Olukorras, kus kaup ei ole kahjustada saanud ning kaup ei ole kohale toimetatud viivitusega, ei ole kostjal nõuet hageja vastu, s.h ei kuulu inspektsioonikulu vedaja poolt hüvitamisele (lisa 5, lk 1). Kostja ei ole esitanud tõendeid kahjunõude kohta ega ole ka tasunud hageja 31.12.2021 arvet nr 1060009810.
3.Kostja tellis hagejalt veo Maardust Schiedami (Holland, lisa 6), mille eest esitas saatjale 10.12.2021 arve nr 1060000452 45 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 54 eurot, tasumise tähtajaga 24.12.2021 (lisa 7). See on tasumata, kostja ei ole pretensioone esitanud.
4.Kostja tellis hagejalt veo Kalkenkirchenist (Saksamaa) Tallinnasse(lisa 8). Hageja esitas kostjale tasumiseks 20.12.2021 arve nr CE241135 summas 110 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 132 eurot, tasumise tähtajaga 03.01.2022 (lisa 9). Kostja ei ole pretensioone esitanud, kuid ei ole tasu maksnud.
5.Kostja tellis hagejalt veo Maardust Hamburgi (Saksamaa) (lisa 10). Hageja esitas kosjale tasumiseks arve 07.01.2022 nr 1060011918 summas 195 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 234 eurot, tasumise tähtajaga 21.01.2022. Kostja ei ole pretensioone esitanud, kuid ei ole tasu maksnud.
6.Viivis on tasumata arvetelt kokku 12,30 € seadusjärgses määras (hagi esitamise aja seisuga).
7.Hageja palus esialgses hagis (25.01.22) kostjalt välja mõista hageja kasuks 5010 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 12,30 eurot ja viivise põhinõude summalt (5010 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 26.01.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui summas 5010 eurot.
8.30.03.2023 esitatud avalduses vähendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 4550,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 30.03.2022 seisuga 77,08 eurot, viivis põhinõude summalt (4550 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 2 (8)
31.03.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui kokku summas 4550 eurot.
9.Nõuet vähendas hageja seetõttu, et kostja märkis oma 22.02.2022 esitatud vastuses, et hageja arved nr 1060000452, nr CE241135 ja nr 1060011918 tasuti 10.02.2022 ja 27.01.2022. Kostja tasus kokku 420 €. Lisaks oli arves nr 1060009810 (lennuki mootori veotasu) märgitud valesti 4590 € ning õige on 4550 €. Seetõttu vähenes nõue ja muutus ka viivis.
10.Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista, palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja tellis hagejalt lennukimootori veo. Mootori laadimisel lähtekohas, mis oli Estma Terminaali OÜ-s, Maardus, kinnitas Estma OÜ personal lennuki mootori autos vastavalt lennuki mootori tootja transportimise juhisele (lisa nr 1). Autojuhile öeldi, et mootorit ei tohi teisiti kinnitada ning ei tohi kinnitust muuta, kuna tegemist on spetsiifilise ning kallima kaubaga ja seda saab kinnitada ainult pädev isik vastavalt mootori tootja käsiraamatule.
13.Kui kaup saabus sihtpunkti, avastas saaja, et mootor oli kinnitatud valesti: lisarihmadega ning oli kinnitatud vale koha pealt, kus on inglise keeles lause – “air tie down only” ja mis tähendab, et antud kohast sai kinnitada ainult õhutranspordil. Estma Terminaali OÜ-i laadijad ei pannud seda nii kinni ning seda tegi DSV autojuht/ DSV personal.
14.Mootori vale kinnitusmeetod põhjustas lisainspektsiooni, et veenduda, kas mootor sai kahjustuse või mitte. Inspektsioon näitas, et kahjustusi ei olnud, aga inspektsioon ise maksis 2500 €. Kostja lepingupartner kinnitas, et vaja oli teha inspektsioon, sest kinnitus oli vale.
15.Estma OÜ teatas, et vaja oli teha inspektsioon ning teatas hagejale, et antud summa 2500 € lahutatakse maha veotasust. DSV Estonia AS palus saata inspektsiooni akti ning tõestada maksumust. Kostja vastas, et tal ei ole inspektsiooni akti kui sellist eraldi kujul. See on osa suurest remonditööst, mille remondifirma teeb vastavalt manuaalile ning kui ilmnevad lisaasjad, siis tuleb neid eraldi vaadata. Seetõttu ei koostanud remondifirma eraldi akti, vaid tegi mootori kontrolli vastavalt hooldus- ja remondimanuaalile. Eraldi akti ei ole, sest remondiorganisatsioon teeb enda jaoks selgeks, kas antud kinnitusmeetod kahjustas mootorit või ei, sest seda nõuab mootori hooldusjuhend (kui kasutati valet kinnitusmeetodit). See lisatöö/lisakotroll maksis 2500 €. Remonditöökoda ei esitanud eraldi arvet. Mootori veotasu oli 4550 € mitte 4590 €.
16.Estma OÜ on nõus maksma tellitud veo eest 4550 € miinus 2500 €, mis maksis mootori inspektsioon ja mis oli tingitud hageja vale käitumisega transpordi ajal. Hageja teised arved 1060000452, CE241135, 1060011918 olid makstud 10.02.2022 ning 27.01.22.
17.CMR Konventsiooni artiklid 23.1, 23.2, 25.1, 25.2 kehtestavad põhimõtted, mille alusel kalkuleeritakse kauba kaotsimineku või vigastamise eest maksmisele kuuluv hüvitise suurus. Artikkel 23.4 suurendab eelnimetatud artiklile kohaselt kalkuleeritud hüvitissummat alljärgnevate kulude võrra: veomaksed, tollimaksud ning muud transportimisega seotud kulud. Siia alla kuulub ka vaidlusalune juhtum, sest vale kinnitusmeetod /transportimise ajal/ tekitas olukorra, kus mootorit tuli inspekteerida. 3 (8)
Hageja ignoreerib CMR at 23 lg 4 sätestatut, mille järgi peab vedaja hüvitama kulud, mis tekkisid kauba transportimisega.
18.Kostjal on nõue hageja vastu. Kostja soovib saada kompensatsiooni kuludele, mis tekkisid kauba vale transportimisega, mille kohta oli esitatud ka pretensioon. Kohtu põhjendused I Vaidlustamata asjaolud
19.Kostja tellis 17.12.2021 hagejalt tsiviillennuki mootori veo Maardust Klotenisse (Šveits), mille eest esitas hageja kostjale tasumiseks veotasu arve 31.12.2021 nr 1060009810 4550 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaks ei lisandunud), tasumise tähtajaga 14.01.2022.
20.Kostja kinnitas kauba veokis.
21.Kostja tellis hagejalt veo Maardust Schiedami (Holland, lisa 6), mille eest esitas kostjale 10.12.2021 veotasu arve nr 1060000452 45 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 54 eurot, tasumise tähtajaga 24.12.2021 (lisa 7). Kostja tasus märgitud summa 54 € 10.02.2022 pärast hagi esitamist (25.01.22).
22.Kostja tellis hagejalt veo Kalkenkirchenist (Saksamaa) Tallinnasse (lisa 8). Hageja esitas kostjale tasumiseks 20.12.2021 veotasu arve nr CE241135 summas 110 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 132 eurot, tasumise tähtajaga 03.01.2022 (lisa 9). Kostja maksis tasu 27.01.22 ehk pärast hagi esitamist (25.01.22).
23.Kostja tellis hagejalt veo Maardust Hamburgi (Saksamaa) (lisa 10). Hageja esitas kostjale tasumiseks veotasu arve 07.01.2022 nr 1060011918 summas 195 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 234 eurot, tasumise tähtajaga 21.01.2022. Kostja maksis tasu 10.02.2022 ehk pärast hagi esitamist (25.01.22).
24.Kostjal on tasumata 30.03.2022 seisuga veo eest, mille eest oli esitatud tasumiseks arve nr 1060009810 4550 eurot.
25.Viivis on tasumata arvetelt kokku seadusjärgses määras aritmeetiliselt 30.03.2023 seisuga 77,08 € sh arve nr 1060009810 (lennuki mootori veotasu) järgselt summalt 4550 eurot viivis 74,79 €. II
26.CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu.
27.Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. 4 (8)
28.VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu ja seisuraha vedajale maksta veose üleandmisel saajale.
29.Vastavalt VÕS § 76 lg 1, 2 tuleb võetud kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II aluse sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja keelduda oma kohustuse täitmisest.
30.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
31.Kuna vaidlust ei olnud selles, et veod tehti sõidukiga ning kauba vastuvõtmise koht ja üleandmise koht asusid kõikide hagiavalduses märgitud vedude puhul eri riikides, siis kohaldub asjas CMR konventsioon.
32.Kohtul puudub vajadus hinnata täiendavalt tasuarveid (tl 11-12,17-26). III Vaidlus
33.Vaidlus oli selles, kas hageja peab maksma kostjale kulude eest, mida kostja väidetavalt kandis seoses lennukimootori kontrolliga (inspekteerimisega) ja kas need kulud on tekkinud ja kas hageja on muutnud kauba kinnitusmeetodeid sõidukis.
34.Kostja esitas kohtule lennukimootori transpordi juhise (tl 34, tõlge), millest nähtuvad mootori transportimise tingimused (punkt 3, tl 42 jj -tõlge, joonis, tl 49p-50p). Kohtule hageja poolt esitatud CMR saatelehel nr 100000000129878 ning pooltevahelisel tellimuskirjadel (hagi lisa 1, 2 tl 5-10) ei ole mingeid täpsustavaid andmeid, kuidas ja mis moodi peab olema kaup kinnitatud. Samas ei ole juhendis otseselt märgitud, kas mootorile on vaja kindlasti teha täiendav inspekteerimine, kui mootori kinnitused on transportimise ajal valesti, kuigi juhendis 8. peatükis viidatakse sellele, et siis tuleb teavitada CFM-i (tl 104-105). Selles puudus vaidlus, et sellist juhendit pole kostja hagejale vedamise ajaks kaasa antud. Kostja selgitas, et tema poolt esitatud fotodel (tl 66p-67p) on näha, et kaup on kinnitatud ühte moodi (fotod 1-5), kuid väidetavale kohale jõudmise kohas on kinnitus teistsugune - mootor on kinnitatud lisarihmaga (foto 6, 7, tl 66p, 67p, 149,149p), mis ei vasta juhendi nõuetele. 5 (8)
35.Hageja esitas kohtule enda alltöövõtja LEATBI OÜ /uue ärinimega Azimuth Trucking ja Logistics OÜ/ vastuse. Hageja väidetel võttis viimane kauba lähtekohast peale. Hageja poolt esitatud selle firma autojuhi Y (tl 156) seletuskirjast nähtub, et ta sai 20.12.2021 logistikult ülesande laadida Maardu piirkonnas peale kaupa sõidukile XXXXXX. Ta tuli 21.12.21 kohale, kus selgus, et laadida tuleb lennuki mootorit. Seletuskirja kohaselt toimus mootori külglaadimine, lisaks seletas ta, et seal kontoris selgitas juhataja, et kauba vastuvõtmisel pidi olema väga tähelepanelik ning juhataja oli selgitas, kuidas seda teha. Autojuhi seletuskirjast nähtub, et laadimine käis suure laaduriga angaaris ning sama saatja juhataja kontrollis kogu aeg toimingu ajal kinnitusi ning selgitas, kuidas peab olema. Juhataja veendus pärast kinnitamist ning enne dokumentide vormistamist veel kord, et nii kinnitamine kui ka laadimine oli toimunud õigesti. Seejärel sõitis autojuht pärast dokumentide kättesaamist DSV terminali, kus võttis haagise küljest ära. Hageja esitas enda töötaja W 07.01.2022 e-kirja (tl 157, 10.01.22), millest nähtuvalt ei pandud samasse treilerisse midagi juurde ja seda treilerit ei puudutatud terminalis. Hageja poolt kohtule esitatud Flameko Transport OÜ selgitustest (Q vastus 10.01.22, e-kiri, tl 157) nähtub, et juht võttis laetud ja kinnitatud koormaga haagise, ta ei ole seda koormat kuhugile poole liigutanud, ei ole koormat kinnitanud ja kõik mis ta tegi oli see, et kontrollis, et rihmad olid peal ja alustas sõitu. Seda, et tegelik vedaja oli Flameko Transport OÜ, nähtub CMR saatelehelt 100000000129878 (hagi lisa 2, tl 2). Hageja väidetel ei tea tema midagi sellest, et tehtud on need fotod, mille esitas kostja ning hageja tõendist ei nähtu üldse, et laadimist oleks fotografeeritud. Seega leiab kohus, et kostja tehtud fotod ei tõenda iseenesest seda, et vedaja oleks veetavat kaupa kuidagi kinnitanud täiendavalt rihmadega.
36.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud ülalviidatud enda poolt esitatud tõenditega, et kaup oli kinnitatud vastavalt kostja juhistele, laaditud ja kinnitanud kostja juhiste ja järelevalve all, seejärel transporditud hageja terminali ning et samasse treilerisse midagi juurde ei pandud ja treilerit ei puudutatud. Nii on ümber lükatud kostja väited justkui oleksid hageja alltöövõtjad/töötajad vaidlusalused rihmasid ümber tõstnud või muutnud treileris kauba kinnitust ja rikkunud mingit vedamise tingimusi/kohustust.
37.CMR art 23 lg 1 sätestab, et kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel, lg 4 järgi kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei hüvitata. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest.
38.Seega eeldab vedaja ehk hageja vastutus CMR art 23 lg 1, 4 järgi seda, et kaup oleks kadunud, hävinud, vigastatud, kuid käesoleval juhul ei olnud vaidlusalusel veol lennuki mootor kahjustada saanud. Nii ei ole tekkinud CMR art 17 lg 1 mõttes hageja kui vedaja vastutust, millega kaasneks CMR art 23 lg 1, 4 järgi kahju ja kulude hüvitamine.
39.Mitte ühtegi tõendit, et mootorit oleks pärast kohalejõudmist uuritud ja kontrollitud ei ole. Ei ole ka tõendeid, mis kinnitaks väidetava kulu suurust 2500 €. Hageja esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest ja kostja pretensioonist (hagi lisa 4, 5, tl 13-16p, kostja vastuse lisa 2, tl 66-67p) ei nähtu mitte kuskilt, et hageja oleks näiteks kostja väidetavat kahjunõuet tunnistanud või et kostja oleks mingi tõendi kulu kohta esitanud. Seega ei ole kostjal nende kulude tekkimine (või temal selliste kulude hüvitamise kohustuse tekkimine) 2500 € tõendatud. 6 (8)
40.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastuväited hageja poolsest võimalikust kohustuse (vedamise tingimuse) rikkumisest, 2500 € ulatuses kahju tekkimisest, mille tõttu ta keeldub hagejale maksmast veotasu täies ulatuses, sealhulgas 2500 € ulatuses, pole tõendatud ja põhjendatud.
41.Kostja ei ole teinud 2500 € ulatuses tasaarvestust, kuid kohtu hinnangul ei saa ta ka keelduda VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi oma võlgnetava veotasu maksmise kohustuse täitmisest, ja seda lisaks täies ulatuses (kostja ei ole tasunud ka ülejäänud tasu osa 2050 € /4550 € 2500 €/). Kohus märgib siinkohal seda, et VÕS § 796 lg 1 järgi vastutab vedaja veose kaotsimineku või kahjustumise eest ja siis peab ta lisaks § 794 kohaselt maksmisele kuuluvale hüvitisele hüvitama ka juba makstud veotasu, seisuraha ja muud vedajale makstud tasud ja maksud. VÕS § 794 lg 1-3 järgi tuleb siis hüvitada vastava kaotsiläinud, kahjustatud kauba väärtus, kahju kindlakstegemise kulud, kuid muid kulusid § 794 lg 5 ja § 796 lg 2 järgi ei saa nõuda.
42.Kuna tõendamata on, et kostjal tekkis kahju kulude näol 2500 €, et hageja oleks rikkunud vedamise tingumusi, ja kuna kaup ei ole kahjustada saanud, siis ei ole hagejal kohustust hüvitada kostjale CMR art 23 lg 4 järgi väidetavat kahju 2500 €. Nii ei ole kostjal õigus ka keelduda veotasu maksmisest VÕS 101 lg 1 p 2 järgi.
43.Kostja keeldub tasu maksmast. Vaidlust ei olnud selles, et veotasu tuli maksta 14.01.2022 vastavalt VÕS § 82 lg 7. Kuna kostja ei ole tasu 4550 € maksnud, on ta tasu maksmise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100, § 774 lg1, 787 lg 1 mõttes.
44.Kuna vaidlus puudus selles, et ülejäänud hagis nõutavad veotasud maksis kostja ära pärast hagi esitamist, mille tõttu hageja vähendas nõuet, siis oli kostja viivituses ehk kohustuse rikkumises ka teiste vedude eest tasu maksmisega VÕS § 100, § 774 lg1, 787 lg 1 mõttes.
45.Nii on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause ja TsMS § 367 järgi kohustuse täitmist selle veotasu maksmata jätmise eest, mille kohta on esitatud arve nr 1060009810 4550 € (lennuki mootori veotasu) ja viivist seadusjärgses määras kuni kohutuse täitmiseni ning sama moodi ülejäänud teiste veotasude maksmisega viivitamise eest (arved nr CE241135, nr 1060011918, nr 1060009810) seadusjärgset viivist.
46.Viivise arvestuse üle vaidlus puudus. Seega on viivis 30.03.2022 seisuga kokku 77,08 €.
47.Eeltoodu alusel ja kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause, § 774 lg1, 787 lg 1, TsMS § 367, tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlga 4550 €, viivist 77,08 € ja alates 31.03.2022 viivist põhivõlalt 4550 € VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuna põhivõla tasumiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui kokku 4550 eurot. IV Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
48.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostja menetluskulude suurust.
49.TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 § 143 p 1 järgi on menetluskuludeks tõlkekulud, lepingulise esindaja kulud ja lõiv.
50.Hageja menetluskuludeks on lõiv 595 € €, lepingulise esindaja kulud 23.02.22 nimekirja järgi 812,50 € 6 tunni ja 15 minuti eest. 03.05.2023 nimekirja järgi on esindaja kulud 18 7 (8)
tunni ja 40 minuti eest 2426,70 €, lisaks tõlkekulud 100 € ja istungil osalemise kulu 0,5 tundi (vt istungi protokoll 03.05.2023).
51.TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulusid.
52.Arvestuse kohaselt on esindajal kulunud aega esindustööks kokku ca 25,5 tundi, mis teeb 8-tunnise tööpäeva juures ca 3 tööpäeva. Kostja ei esitanud vastuväiteid kuludele. Arvestades hageja esitatud väidete mahtu, tõendite hulka, kostja väiteid ja tõendite mahtu, kahte istungit, asja keerukust, leiab kohus, et esindaja töö aeg on põhjendatud 3 tööpäevaga ehk 24 tunniga. Esindaja tunnitasu määr on 130 €, millele lisandub käibemaks. Tasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja esitas tasunõude käibemaksuta. Seega on põhjendatud esindaja tasu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 3120 €. Lisaks on põhjendatud tõlketasu 100 € TsMS § 143 p 1 järgi ja lõiv 595 € TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulusid 3815 €.
53.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.