Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord

2-23-103471 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

2-23-103471 hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Avaldaja ega puudutatud isik ei ole enda ärakuulamist taotlenud, mistõttu lahendab kohus asja kirjalikus menetluses, kohtuistungit korraldamata.

2-23-103471 § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodu alusel kohus mõistab asjast puudutatud isikult välja põhivõlalt 1007,08 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 15.06.2023 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvutatud viivise kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla tasumata osalt. Perioodil 25.01.2023 – 15.06.2023 (kaasa arvatud) põhivõlalt 1007,08 eurot seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) arvutatud sissenõutava viivise summa on 41,14 eurot. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Otsuse tegemise päevale järgnevast päevast tuleb viivis seadusjärgses määras välja mõista kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

2-23-103471 on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu seaduses ettenähtud määras. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud avalduse esitamisel hagita asjas 165 eurot riigilõivu rohkem, kui riigilõivuseadus ette näeb. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus enammakstud osa tagasi taotleda ja seda puudutatud isikult välja ei mõista. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.