2-23-2248 Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu avaldus L T vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
Hagita menetlus
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu, registrikood 80463731, lepinguline esindaja Roman Golovenko Puudutatud isik L T , isikukood XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu avaldus L T vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista L T Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu kasuks võlgnevus 601,98 eurot.
3.Välja mõista L T Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu kasuks viivis alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude (601,98 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista L T Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu kasuks menetluskulud 353 eurot.
6.Välja mõista L T Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (353 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemisel peab taotleja selleks, et järgida seaduses toimingu tegemiseks antud tähtaega, esitama tähtaja kestel nii menetlusabi taotluse kui ka tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse 1(4)
2-23-2248 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Vajadusel annab kohus kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, väljaarvatud juhul, kui taotlus esitati põhjendamatult või ainult tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Sillamäe linn, Kesk tn 59 korteriühistu (avaldaja) esitas avalduse L T (puudutatud isik) vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi nr XX omanik aadressil XXX, ja korteriühistu liige. Elamut ja selle juurde kuuluvat maad majandab ning korteriühistu liikmete ühiseid huve esindab avaldaja. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud iga kuu arveid, arvestades tema korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik ei ole arveid korrektselt tasunud ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, seisuga 31. jaanuar 2023 on see 601,98 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2021 – detsember 2022 avaldaja esitatud, kuid puudutatud isiku osaliselt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 601,98 eurot ja viivis põhinõudelt alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2.Puudutatud isik nõuet ei tunnista, sest võlgnevuse suurus ei vasta tegelikkusele. Korter on antud pikaajaliselt üürile isikutele, kes tasuvad kommunaalarved otse korteriühistule. Puudutatud isik on korduvalt pöördunud avaldaja poole taotlusega, et kommunaalarved saadetaks ka tema eposti aadressil, et puudutatud isik saaks võlgnevuse olemasolu kontrollida. Avaldaja seda teinud ei ole. Seetõttu ei saa puudutatud isik võlgnevuse suuruse kohta esitatud andmeid ümber lükata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lõikele 2 ja TsMS § 613 lg 1 punktile 4 vaadatakse asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule korteriomand (registriosa number XX) asukohaga XXX, alates 24. maist 2013. Võlgnevus on arvestatud ajavahemikul jaanuarist 2021 kuni detsembrini 2022. Avaldaja sõnul on tasumata 601,98 eurot.
6.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal, näiteks on andnud korteri üürile. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele.
7.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2(4)
2-23-2248
8.Avaldaja nõuab puudutatud isikule 601,98 euro suuruse võla väljamõistmist. Puudutatud isik esitas vastuväite, et kuna korter on antud üürile ja üürnikud peavad korteri kasutamisega seotud makseid ise tasuma, ei saa ta võlgnevuse suurust kontrollida.
9.Avaldaja on võla kohta esitanud: • tabeli võlaarvestusega (dtl 10), mis näitab võlgnevuse kujunemist ja osalist tasumist; • puudutatud isikule esitatud arved igas kuus tasuda tulnud summadega (dtl-d 11‒34); • avaldaja 12. oktoobri 2018 üldkoosoleku protokolli väljavõtte, kus otsustati kinnitada hooldamistasu eluruumide jaoks 0,35 eurot/m2 kuus, remondifondi makse 0,2 eurot/m2 kuus, prügi eest tasumine vastavalt korteris registreeritud isikute arvule, tasu üldelektri ja üldkasutatavate ruumide kütmise eest korterite järgi ning veekaod arvestada korterite järgi (dtl-d 36‒37); • avaldaja 14. juuli 2021 üldkoosoleku protokolli väljavõtte, kus otsustati alates 1. augustist 2021 kinnitada hooldamistasuks 0,45 eurot/m2 kuus ja remondifondi makse suuruseks 0,3 eurot/m2 kuus (dtl-d 39‒40); • avaldaja kontoväljavõtte puudutatud isiku korteri eest tasutud ülekannetega (dtl-d 60‒61).
10.Kontoväljavõttest on näha, et puudutatud isiku korteri eest on teinud makseid R U ja I R , makseid on tehtud ebaregulaarselt, mõnes kuus on makstud viimasest arvest suurem summa, mõnes kuus ei ole midagi tasutud. Võlaarvestuse tabelis toodud laekumised langevad kokku arvete ja kontoväljavõttega, makstud summad on arvesse võetud. Hooldamistasu ja remondifondi maksed kajastuvad arvetel vastavalt avaldaja üldkoosoleku otsustele.
11.Kõik avaldaja esitatud dokumendid on saadetud puudutatud isikule samal e-posti aadressil, millelt ta ise kohtuga suhtles. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, et korteri eest on makstud rohkem kui avaldaja esitatud dokumentidest nähtub. Puudutatud isiku taotletud kontoväljavõtte on avaldaja esitanud. Maksete tasumata jätmist kui negatiivset asjaolu ei saa avaldaja tõendada, küll aga saaks puudutatud isik tõendada, et tema või üürnik on teinud makseid, mis kohtule esitatud dokumentides ei kajastu. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud avaldajale tehtavate maksete arvutamise aluseid. Eelnevast järeldab kohus, et avaldaja on võla olemasolu ja suuruse tõendanud.
12.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 601,98 eurot ja viivise alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude (601,98 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUD
3(4)
2-23-2248
15.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
16.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse koos viivisega, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
17.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 353 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirjas on riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 300 eurot ja kulu kinnistusraamatust väljavõtte saamiseks kulunud 3 eurot.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldajal on õigusabile kulunud kokku 2,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga), kokku 300 eurot. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust, on ajakulu põhjendatud. Tunnihind vastab turuhinnale. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 535 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 300 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 3 eurot.
19.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
20.Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.