Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue I AS ja kostja sõlmisid 06.12.2021 järelmaksulepingu nr xxx, mille eesmärgiks oli finantseerida kauba maksumusega 3 103 eurot ostmist 1 903 euro ulatuses. Kostja pidi tagastama laenusumma 1 903 eurot koos intressiga igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule perioodil 15.01.2022-15.10.2022. Intressimäär oli 15,9% aastas (krediidikulukuse määr 34,53% aastas). Kostja pidi tasuma ka ühekordse lepingutasu 15 eurot ning laenuhaldustasu 0,9 eurot kuus. Kostja jättis kõik maksegraafikujärgsed maksed tasumata, mistõttu ütles I AS kostjaga sõlmitud lepingu üles 28.04.2022. Kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intress oli 164,14 eurot ja haldustasu 3,60 eurot. I AS loovutas 29.04.2022 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses 15,9% aastas summalt 1 903 eurot perioodi 29.04.2022-08.12.2022 eest 185,69 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 903 eurot, intressi 164,14 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 185,69 eurot ning viivise 15,9% põhivõlalt aastas alates 09.12.2022 kuni põhivõla täitmiseni. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks . Hageja märkis 03.01.2023 hagiavalduse täpsustuses, et lepingus kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise tasu kohta ei olnud ning hageja kujundas vastavad nõuded juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 järgmise arvestuse alusel: • • • •

02.05.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 25 eurot; 29.06.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; 07.07.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta

puudub, saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Kohus on 21.12.2022 hagejale ettepaneku asjaolude välja toomiseks teinud. Hageja piirdus vastusena meeldetuletuskirjade loetlemisega, jättes konkretiseerimata, milline kulu ja millistel asjaoludel seoses iga kirja saatmise vm toimingu tegemisega väidetavalt tekkis. Mh ei selgu esitatust, kas ja millised kirjad saadeti postiga või oli tegemist e-kirjadega, kas ja milliseid tasulisi päringuid on tehtud või võlateateid avaldatud. Kohus leiab, et hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõude eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2624,01 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 2574,01 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 1,91% ning kostja kanda 98,09% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 475,74 eurot ((385+100)x 98,09%).

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.