Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-102941
Kohtuasi
Korteriühistu Ingliste Pargi 4 avaldus XXe ja YY (endine X) vastu 5875 euro 68 sendi ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XXe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Korteriühistu Ingliste Pargi 4 (registrikood 80013778), lepinguline esindaja Marilin Palts Puudutatud isik XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Merle Liivrand-Sieger
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Korteriühistu Ingliste Pargi 4 31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud tõendid, s.o Finest Projects OÜ arved ning AAu, TTi ja LLi vahelised e-kirjad (lisa 1), AAu 4. oktoobri 2016. a e-kiri TTile ning PrimProject OÜ 4. oktoobri 2016. a arve (lisa 2), 24. oktoobri kuni 26. novembri 2016. a kütmisgraafik (lisa 3) ning
16.septembri 2018. a kuni 12. mai 2019. a kütmisgraafik (lisa 5).
2.Jätta vastu võtmata XXe 21. novembri 2022. a vastusele lisatud tõendid, s.o eäriregistri väljavõte Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kohta (lisa 1), e-äriregistri väljavõte Finest Projects OÜ kohta (lisa 2), Finest Projects OÜ Facebook’i lehe väljavõte (lisa 3), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2018. a majandusaasta aruande osaline väljavõte (lisa 4), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2019. a majandusaasta aruande osaline väljavõte (lisa 5), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2018. a majandusaasta aruanne (lisa 6), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2019. a majandusaasta aruanne (lisa 7), XXe ja MMe 12.–14. novembri 2022. a ekirjavahetus (lisa 8), XXe 8. novembri 2022. a e-kiri MMele (lisa 9), e-äriregistri väljavõte Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kohta (lisa 10), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 põhikiri (lisa 11), korteriomanike 6. oktoobri 2019. a üldkoosoleku protokoll ja selle lisad (lisa 12), korteriomanike 6. oktoobri 2019. a üldkoosoleku protokoll (lisa
13), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 põhikiri (lisa 14), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2020. a majanduskava (lisa 15) ning PrimProject OÜ 2016. a majandusaasta aruanne (lisa 16). Jätta rahuldamata XXe taotlus kohustada Korteriühistut Ingliste Pargi 4 esitama
31.oktoobri 2022. a vastusele lisatud tõendid originaaldokumentidena. Rahuldada XXe määruskaebus osaliselt. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a määrus osas, millega maakohus mõistis XXelt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks välja põhivõla 2004 eurot 6 senti ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 204 eurot 82 senti ületavas osas ning alates 18. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise 2004 eurot 6 senti ületavalt põhivõlalt, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus selles osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus XXe vastu esitatud nõuet puudutavalt muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi. YYa osas on maakohtu määrus jõustunud. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni avalduse rahuldamise ulatuse osas. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
6.1.Rahuldada Korteriühistu Ingliste Pargi 4 avaldus YYe vastu täielikult ja XXe vastu osaliselt.
6.2.Mõista YYelt ja XXelt solidaarselt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks välja põhivõlg 2004 eurot 6 senti, põhivõlalt (2004 eurot 6 senti) 17. aprilli 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 204 eurot 82 senti ja põhivõlalt (2004 eurot 6 senti) alates 18. aprillist 2019 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis, samuti kahjuhüvitis 3693 eurot 60 senti.
6.3.Mõista YYelt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks täiendavalt välja põhivõlg 178 eurot, põhivõlalt (178 eurot) 17. aprilli 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30 eurot 5 senti ja põhivõlalt (178 eurot) alates 18. aprillist 2019 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.
6.4.Jätta menetluskulud esimese astme menetluses menetlusosaliste enda kanda. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XXe kanda. Mõista XXelt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks välja menetluskulude hüvitis 1776 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-19-102941
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Ingliste Pargi 4 (avaldaja, korteriühistu) esitas 30. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXe (puudutatud isik I, korteriomanik) vastu 3013 euro 49 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi puudutatud isikule I makseettepaneku, millele puudutatud isik I esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 17. aprillil 2019 Pärnu Maakohtule puudutatud isiku I ja YYe (puudutatud isik II, korteriomanik) vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 234 eurot 87 senti, põhivõlalt alates 18. aprillist 2019 kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivise ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti.
2.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikud Xxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanikud. Puudutatud isikud peavad avaldajale tasuma igakuiseid majandamiskulusid vastavalt neile esitatud arvetele. Puudutatud isikud ei ole seda kohustust ajavahemikul 2016.–2018. a täitnud. Puudutatud isikute majandamiskulude võlg on kokku 2182 eurot 8 senti ja sellelt avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 234 eurot 87 senti.
2.2.Korteriomanikud otsustasid 6. novembri 2016. a üldkoosolekul maksta juhatuse liikmele 200 eurot kuus (neto) ning tõsta majandamiskuluks olevat haldustasu ulatuses, mis kataks juhatuse liikme tasu. Haldustasu välja arvutamine jäi raamatupidaja ülesandeks. Raamatupidaja arvutas selle välja ning alates ajavahemiku 30. november kuni 21. detsember 2016 eest esitatud arvest nr 16098 oli haldustasu suurus 0,30 eurot/m2.
2.3.Xxxxxx korteriga keskküttega korterelamu. Korterelamus on puukatel, mille kütmisel saavad sooja kõik korterelamu korterid (lokaalne keskküte). Korteriomanikud peavad igal kütteperioodil tooma küttepuid vastavalt korteriomanike üldkoosoleku 22. septembri 2012. a otsusele. Selle järgi tuleb 1 m2 korteripinna kohta tuua 0,18 m3 puid ning kogus ümardatakse üles. Puudutatud isikute korteri pind on 95,9 m2, seega peavad nad ühe kütteperioodi kohta tooma 18 m3 küttepuid. Puudutatud isikud ei ole seda kohustust vaatamata avaldaja saadetud meeldetuletustele täitnud kolmel viimasel kütteperioodil, s.o ajavahemikul 2016.–2018. a. Korteriomanikud otsustasid 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul, et kui avaldaja liige ei ole kütteperioodi lõpuks küttepuid toonud, on avaldajal õigus küttepuude võlg sisse nõuda ja osta selle eest vajaminevad küttepuud. Korteriomanikud otsustasid 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekul kohustada juhatust nõudma puudutatud isikutelt sisse küttepuude võlg ja kui see ei ole võimalik, siis ostma küttepuud ise ja nõudma selle kulu puudutatud isikutelt sisse. Avaldaja juhatus teavitas 25. detsembril 2018 puudutatud isikut I küttepuude võlast ning kohustusest tuua 54 ruumi kuivi küttepuid, andes talle kohustuse täitmiseks aega kuni 20. jaanuarini 2019. Kuivõrd puudutatud isikud enda kohustust ei täitnud, ostis avaldaja nende eest kolme kütteperioodi küttepuud kokku 54 m3 Yyyyyyyyyy OÜ-lt. Küttepuud toimetati kohale ositi ja need võttis vastu NN, kelle ülesandeks on tegeleda küttepuudega. Küttepuud läksid avaldajale koos transpordiga, katlamajja ladumise ja prahi koristamisega maksma 3693 eurot 60 senti. Yyyyyyyyyy OÜ esitas avaldajale vastavas suuruses arve ja avaldaja tasus selle 19. veebruaril 2019. See summa on käsitatav avaldaja kahjuna. Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 3. septembri 2020. a jõustunud otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2020. a otsus), mille osaliseks
2-19-102941 olid nii avaldaja kui ka puudutatud isikud, tuvastanud, et puudutatud isikud on kohustatud tooma kuivi küttepuid ning vastava kohustuse täitmata jätmise korral on avaldajal õigus nõuda neilt kahju hüvitamist. Asjaolu, et Yyyyyyyyyy OÜ reklaamib end internetis kui reklaamidega tegelevat ettevõtet, ei võta temalt õigust müüa muud kaupa ja osutada muid teenuseid. Yyyyyyyyyy OÜ on selgitanud, et ta tegutseb mitmes valdkonnas ning üheks selliseks valdkonnaks on küttepuude müük. Samuti kinnitas Yyyyyyyyyy OÜ, et avaldaja ja tema vahel oli reaalne tehing ning küttepuud anti avaldajale üle ja avaldaja tasus nende eest. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ vaheline tehing olnuks näilik, sh et küttepuud oleks tegelikult müünud ja tarninud avaldaja endine juhatuse liige AA. Lähtuda ei saa puudutatud isiku I esile toodud küttepuude hinnast. Puudutatud isik I on välja toonud palgi tihumeetri müügihinna, kuid avaldaja ostis kuivi küttepuid ja ruumimeetri hinna alusel ning seda koos küttepuude ladustamise ja koristamise teenusega.
2.4.Korteriomanikud kinnitasid 28. mai 2016. a üldkoosolekul küttepuude toomise, kütmise ja heakorra tagamise korra (kütmiskord). See näeb ette korterelamu kütmise kütmisgraafiku järgi. Samuti näeb see ette, et kui korteriomanik ei soovi ise kütta ega delegeeri seda kohustust kellelegi teisele, otsib avaldaja juhatus kütmise teenuse osutaja, kes esitab kütmise teenuse eest arve, mille eest avaldaja esitab omakorda arve korteriomanikule osana järgmise kuu kommunaalteenuste arvest. Puudutatud isikud ei kütnud korterelamut ise ega delegeerinud kütmist kellelegi teisele, mistõttu pidi avaldaja nende eest kütmisteenust sisse ostma. Avaldaja ostis kütmisteenust Finest Projects OÜ-lt ühe kütmispäeva maksumusega 50 eurot. Arvestades, et korterelamus on 18 korterit, kütteperioodil toimub kütmine iga päev ning kuus on kas 30 või 31 päeva, peab iga korteriomanik korterelamut kütma üks või kaks korda kuus. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I kütmistasu arvestusega.
2.5.Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud ühtegi korteriomanike üldkoosoleku otsust, millele avaldaja tugineb, ning nad on ka minetanud võimaluse neid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosoleku otsused on seega puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslikud. Siinses asjas ei saa vaielda üldkoosolekute läbiviimise korra, üldkoosolekul osalenud isikute ega üldkoosolekute hääletamistulemuste üle. Tallinna Ringkonnakohus on 3. septembri 2020. a otsuses ka leidnud, et korteriomanike 21. augusti 2010. a ja 22. septembri 2012. a üldkoosolekute otsused kehtivad. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku tõendite võltsimist puudutavate väidetega.
2.6.Tõendamata on puudutatud isiku I väide, et kulude kandmine täies ulatuses tooks talle kaasa rasked tagajärjed. Eesti keskmine brutopalk ei kajasta puudutatud isiku I rahalist seisu. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.1.Avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust puudutatud isikuga I õigusvaidluse pidamise kohta ning selles avaldaja menetluskulude kandmise kohta korteriomanike arvel.
3.2.Puudutatud isik I ei nõustu haldustasu nõudega, kuna see on ebaselge, valesti arvestatud ja ebamõistlikult suur. Avaldaja esitatud arvetel on haldustasu tariifiks märgitud 0,30 eurot/m2. Samas peaks korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku otsuse järgi haldustasu tariifiks olema 0,03 eurot/m2. Avaldaja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud
2-19-102941 haldustasu tariifi tõsta 0,30 euroni/m2. Kui haldustasu tõstmine on seotud juhatuse liikme tasuga, siis tulnuks seda juhatuse liikme brutotasu ja korteriomandite kogupinda arvestades tõsta 0,17 eurot/m2 (254 eurot ÷ 1447,50 m2), s.o kuni 0,20 euroni/m2. Sellisel juhul peaks puudutatud isik enda korteri suurust (95,90 m2) arvestades tasuma haldustasu 19 eurot 17 senti kuus, kuid avaldaja on temalt nõudnud haldustasu 28 eurot 77 senti kuus. Lisaks ei ole arusaadav, milles seisneb haldustasu.
3.3.Puudutatud isik I ei nõustu kütmisteenuse hüvitamise nõudega, sest see on tõendamata ja ebamõistlikult suur. Avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega korteriomanikud oleksid otsustanud kütmisteenuse sisseostmise ja selle hinna üle, s.o otsustanud kütmisteenust osta Finest Projects OÜ-lt hinnaga 50 eurot kord. Korteriomanike üldkoosolek ei ole kütmisteenuse sisseostmist delegeerinud ka avaldaja juhatusele. Väidetavalt korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosolekul kinnitatud kütmiskorral ei ole kuupäeva ja avaldaja esitas selle tsiviilasjas nr x-xx-xxxx alles 5. veebruaril 2019 ühegi selgituseta. Puudutatud isikul I on kahtlus, et see on võltsitud. Lisaks ei ole avaldaja esitanud Finest Projects OÜ esitatud kütmisteenuse arveid. Maksekorraldustest ei selgu, mille eest on Finest Projects OÜ-le tasutud. Avaldaja väitel köeti kogu korterelamut iga päev, kuid selle kohta ei ole tõendeid. Puudutatud isikule I esitatud arvete järgi on kütmine toimunud üks või kaks korda kuus. Kui korterelamut köeti iga päev, pidanuks selle peale ühel kütteperioodil kuluma kokku 9900 eurot. Kütmisteenuse kulu ei kajastu avaldaja raamatupidamises. Avaldaja ei ole tõendanud, et kütmisteenust osteti sisse üksnes kütmiskohustust rikkunud korteriomanike eest. Kütmiskulud on ebamõistlikult suured. Korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et kütmistasu tõsteti 10 euroni kütmispäeva eest. 2015. a novembris ja detsembris oli kütmiskulu vastavalt 24 eurot 15 senti ja 20 eurot 67 senti.
3.4.Puudutatud isik I ei nõustu kahju hüvitamise nõudega, sest avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik I pidi küttepuid tooma ja seega puudutatud isiku I kohustuse rikkumist, ega ka kahju tekkimist ning põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel.
3.4.1.Korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust, et korteriomanikud peavad tooma küttepuid, ega otsust, et kui nad ei ole kütteperioodi lõpuks küttepuid toonud, on avaldajal õigus küttepuude võlg sisse nõuda ja osta selle eest vajaminevad küttepuud. Osa korteriomanike 6. veebruari 2011. a, 22. septembri 2012. a, 28. mai 2016. a, 6. novembri 2016. a ja 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekutel väidetavalt osalenud isikutest ei ole avaldaja liikmed. Avaldaja ei ole esitanud üldkoosolekutel volituse alusel osalenud isikutele antud volikirju. Avaldaja ei teinud üldkoosolekute otsuseid puudutatud isikule teatavaks. Korteriomanike
6.veebruari 2011. a ja 22. septembri 2012. a üldkoosolekutel ei võetud vastu otsuseid. Nende üldkoosolekute protokollidest ei nähtu ettepanekute üle hääletamine, sh häälte jagunemine, ega vastu võetud otsused. Avaldaja poolt korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokolli selgitamiseks esitatud korteriomanike selgitused on võltsitud ega saa tõendada otsuste vastuvõtmist. Puudutatud isik ei saanud vaidlustada otsuseid, mida ei ole olemas. Avaldaja juhatus on küttepuude nõudmisel toiminud omavoliliselt. Avaldaja juhatuse otsustel ei ole korteriomanike üldkoosoleku otsuste jõudu.
3.4.2.Avaldaja avaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, milles ta nõudis puudutatud isikutelt varasema perioodi küttepuude ostmisega seotud kahju hüvitamist, et tal ei ole küttepuude ülejäägi tõttu vaja küttepuid osta. Samuti avaldas avaldaja, et tal ei ole võimalik puudutatud isikult I küttepuid vastu võtta, sest need ei mahu hoiuruumi ära. Ka küttepuude graafiku järgi ei ole küttepuud olnud ühelgi hetkel otsas. Küttepuid ei olnud seega vaja osta ja avaldajale ei saanud kahju tekkida. Arvestades, et puudutatud isik I ei elanud korteris sees, ei saanud tema küttepuude võlg ka nii suur olla.
2-19-102941
3.4.3.Yyyyyyyyyy OÜ, kellelt väidetavalt küttepuud osteti, tegeleb metallist reklaamraamide rentimise ja tootmisega. Ei ole eluliselt usutav, et ta müüb ka küttepuid ja et avaldaja neid temalt ostis. Arve ja selle tasumine ei tõenda veel teenuse osutamist. Avaldaja esitas Yyyyyyyyyy OÜ küttepuude hinnapakkumise ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Tallinna Ringkonnakohus leidis selles asjas, et avaldaja pidanuks puudutatud isiku vastuväidet arvestades tõendama, et hinnapakkumise teinud isik sellist kaupa müüb või teenust osutab. Kuna avaldaja seda ei teinud, siis ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohus Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumisega. Avaldaja ei ole selle kohta tõendeid esitanud ka siinses asjas. Avaldaja esitatud katkendlik e-kirjavahetus Yyyyyyyyyy OÜ-ga ei tõenda, et viimane tegeleks küttepuude müümisega. Yyyyyyyyyy OÜlt saadud arve varjus võis tegelikult küttepuid müüa avaldaja endine juhatuse liige AA. Viimane on puudutatud isiku I lepingulisele esindajale öelnud, et ta tegeleb küttepuude müümisega. Ta teeb seda AA XXXXXX Talu FIE ja Rändsaekaater OÜ kaudu. Korteriomanik RRe on samuti teatanud, et AA tegi talle 2019. a märtsis ettepaneku osta endalt küttepuid hinnaga 50 eurot/rm.
3.4.4.Kui avaldaja ka ostis 54 rm küttepuid, siis ei ole tõendatud, et need olid ostetud puudutatud isiku I eest, sest küttepuude koguvõlg oli 122,70 rm. Kuskil ei ole kirjas, millal mingi korteriomanik küttepuid tõi. NN kinnitus, et just tema tegeles kindlatel kuupäevadel puudutatud isikute eest ostetud küttepuude vastuvõtmisega, mõõtis need üle ja need küttepuud on ära köetud, ei ole eluliselt usutav ja on võltsitud tõend. On ebausutav, et Yyyyyyyyyy OÜ teadis, et tegemist on just puudutatud isikute eest toodud küttepuudega.
3.4.5.Korteriomanike üldkoosolek ei ole otsustanud, et küttepuid ostetaks hinnaga 52 eurot/rm, millele lisandub käibemaks, selle kulu nõutakse sisse puudutatud isikult I ja teised korteriomanikud ei pea 2019. a esimeses pooles küttepuid tooma. Avaldaja ei ole Yyyyyyyyyy OÜ pakkumist kõrvutanud ühegi teise hinnapakkumisega. Küttepuude võla perioodil oli küttepuude hind Riigimetsa Majandamise Keskuse ning SA Erametsakeskus andmetel koos kohaletoimetamisega 28 eurot 80 senti/tm, st 54 tm hinnaks kujunenuks 1555 eurot 20 senti. 2019. a I kvartalis, kui avaldaja väidetavalt küttepuud ostis, oli küttepuude hind koos kohaletoimetamisega 31 eurot 14 senti/tm, st 54 tm hinnaks kujunenuks 1681 eurot 56 senti. Avaldaja ostis küttepuid hinnaga 62 eurot 40 senti/tm, mis on ebamõistlik.
3.4.6.Igal juhul võis puudutatud isik I küttepuude toomise kohustuse täitmisest keelduda, sest selle täitmine toonuks talle kaasa rasked tagajärjed. Avaldaja kahjunõue ületab kordades puudutatud isiku I sissetulekut ja keskmist brutopalka. Avaldaja ei andnud puudutatud isikule I ka täiendavat tähtaega küttepuude ostmiseks ega hoiatanud teda, et kui ta neid ei osta, ostab avaldaja need tema eest hinnaga 62 eurot 40 senti/rm ning nõuab puudutatud isikult I kulu sisse.
3.5.Avaldaja endine juhatuse liige AA on avaldaja majandamisel ja kohtumenetluses toiminud omavoliliselt ja korteriomanike üldkoosoleku otsusteta. Tal ei ole ülevaadet avaldaja majandamise ja raamatupidamise kohta. AA ei ole korteriomanike üldkoosolekutel tutvustanud majandusaasta aruandeid ega majanduskavasid ning ta ei ole esitanud puudutatud isiku I nõudmisel tõendeid avaldaja raamatupidamise ja majandustegevuse kohta.
3.6.Kuivõrd avaldaja majandamiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka majandamiskulude nõudelt arvestatud viivise nõuet. Lisaks ei ole kommunaalteenuste arvetel viidet viivise arvestusele.
4.Puudutatud isik II ei vastanud avaldusele.
2-19-102941 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus mõistis 22. detsembri 2021. a määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 234 eurot 87 senti, põhivõlalt alates 18. aprillist 2019 kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivise ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti. Maakohus rahuldas avaldaja ja puudutatud isiku I täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlused, kuid jättis rahuldamata puudutatud isiku I taotluse nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja Reklaamhunt OÜ 2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonid. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
puudutatud isikud on alates 22. detsembrist 2006 Xxxxxxxxxx asuva korteriomandi ühisomanikud; korteriomanikud asutasid 1997. a-l korterelamu valitsemiseks korteriühistu; avaldaja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 9. septembril 1997 ja sellega tekkis avaldaja õigusvõime; korteriomanike 21. augusti 2010. a üldkoosolekul suurendati eelmisel koosolekul kinnitatud küttepuude kogust 0,05 m3 võrra 1 m2 põrandapinna kohta ning korteriomanikud kohustusid laduma küttepuud katlamajja ja enda järel koristama; korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul kiideti heaks ettepanek, et kui avaldaja liige ei ole kütteperioodi lõpuks küttepuid toonud, on avaldajal õigus nõuda küttepuude võlg rahaliselt sisse ja osta selle eest ise vajaminevad küttepuud; korteriomanike 22. septembri 2012. a üldkoosolekul kinnitati puude arvestus 0,18 m3 1 m2 pinna kohta ümardamisega üles ning vastava otsuse lisa 2 järgi kohustusid puudutatud isikud nende korteri suurust (95,90 m2) arvestades tooma 18 m3 küttepuid; korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosolekul kinnitati kütmiskord, mis näeb ette, et kui korteriomanik ei soovi ise kütta ega delegeeri seda teistele, otsib avaldaja juhatuse liige kütmise teenuse osutaja, kes esitab teenuse osutamise eest arve, mille avaldaja esitab samas suuruses korteriomanikule; korteriomanike 6. novembri 2016. a üldkoosolekul otsustati haldustasu tõsta ulatuses, mis kataks juhatuse liikmete tasu; korteriomanike 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekul kohustati juhatust nõudma välja puudutatud isikute korteri küttepuude võlg ja kui see ei ole võimalik, siis ostma küttepuud ise ja nõudma nende kulu sisse puudutatud isikutelt.
5.2.Menetlusosaliste täiendavad tõendid saab asja juurde võtta, sest see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Puudutatud isiku I taotlus nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja Yyyyyyyyyy OÜ 2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon jääb rahuldamata, sest see ei ole põhjendatud ning puudutatud isiku I vastuväited avaldaja nõuetele on kummutatud. Avaldaja käitumises ei esine kuriteo tunnuseid, mistõttu ei ole põhjendatud ka puudutatud isiku I taotlus esitada prokuratuurile avaldaja käitumise kohta kuriteoteade.
5.3.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.3.1.Puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning perioodi 1. jaanuar 2016. a kuni 31. detsember 2017. a puhul korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg 1 ja § 151 lg 1 ja perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2018. a puhul korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 alusel välja mõista põhivõlg 2182 eurot 8 senti. Samuti tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ja § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ning KrtS § 42 lg 1 alusel välja mõista põhivõlalt
2-19-102941
17.aprilli 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 234 eurot 87 senti ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel edasiulatuv viivis. Maakohus tugines korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 II lausele ja § 13 lg-le 1, KÜS § 4 lg-le 2, 15 lg-le 1 ja § 151 lg-le 1, KrtS § 15 lg-le 2, § 31 lg 1 p-le 1, lg-le 2 ja lg-le 5, § 35 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 1 ja 2, § 37 lg-le 2, § 40 lg-le 1 ning avaldaja põhikirja p 20 alap-le 4, p-le 37 ja ple 39 ning leidis, et puudutatud isikud peavad iga kuu tasuma korteriomandi majandamiskulusid vastavalt esitatud arvetele. Korteriomanike 6. novembri 2016. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustasid korteriomanikud haldustasu tõsta ulatuses, mis kataks juhatuse liikmete tasu. Raamatupidaja arvestas selle välja ja alates arvest nr 16098 oli haldustasu suurus 0,30 eurot/m2. Kuivõrd uue haldustasu suuruse aluseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus, ei saa lähtuda puudutatud isiku I arvutusest. Puudutatud isikud ei ole 2016. a-l (v.a juuli kuni august), 2017. a-l ja 2018. a-l enda kohustusi täitnud ja on jätnud tasumata 2182 eurot 8 senti, mis tuleb neilt välja mõista. Seejuures tunnistas puudutatud isik I 1. aprilli 2019. a e-kirjas avaldajale oma võlga ja avaldas soovi tasuda see ositi. Avaldaja viivisenõue on põhjendatud.
5.3.2.Avaldaja juhatuse liikmel oli korteriomanike 6. veebruari 2011. a, 22. septembri 2012. a ja 28. mai 2016. a üldkoosolekute otsuseid arvestades õigus ja kohustus tellida kütmisteenust, kui korteriomanik ei täitnud kütmiskohustust. Puudutatud isikud ei täitnud kütmiskohustust ja rikkusid sellega korteriomanike üldkoosoleku otsustest tulenevat kohustust. Avaldaja on ostnud kütmisteenust sisse Finest Projects OÜ-lt ja kandnud sellega seoses kulusid. Avaldaja on puudutatud isikule I esitanud ka maksekorraldused. Kuivõrd avaldaja ei ole kunagi väitnud, et kütmisteenust hinnaga 50 eurot/kord oleks sisse ostetud kogu korterelamule, ei tule rakendada puudutatud isiku I välja toodud kütmisteenuse maksumust 10 eurot/kord.
5.3.3.Puudutatud isikud olid korteriomanike üldkoosolekute otsustest tulenevalt kohustatud tooma küttepuid või hüvitama kohustuse rahaliselt. Puudutatud isikud seda kohustust ei täitnud ja tekitasid sellega avaldajale kahju 3693 euro 60 sendi ulatuses, mis tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg-te 1–4 alusel välja mõista. Korteriomanike üldkoosolek on kehtivalt otsustanud korterelamu küttega varustamise ning see otsus on puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isikud peavad seega tooma küttepuid või hüvitama kohustuse rahaliselt. Puudutatud isikud rikkusid seda kohustust. Avaldaja juhatuse liige teavitas puudutatud isikut I 25. detsembril 2018 küttepuude võlast ja kohustusest tuua 54 rm kuivi küttepuid. Samuti teavitas avaldaja puudutatud isikut I sellest, et kuna tal on kütteperioodide lõpuks küttepood toomata jäänud, peab avaldaja need ostma. Avaldaja märkis, et talle esitati hinnapakkumine, mille järgi on kuivade küttepuude hind käibemaksuga 52 eurot/rm, millele lisandub käibemaks, ning küttepuude katlamajja ladumise ja koristamise hind 5 eurot/rm koos käibemaksuga. Avaldaja andis puudutatud isikule I võla tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks aega kuni 20. jaanuarini 2019. Puudutatud isik I ei esitanud küttepuude hinnapakkumisele vastuväiteid. Puudutatud isikud ei täitnud oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu oli avaldaja juhatuse liikmel õigus osta küttepuid ja nõuda nende kulu puudutatud isikutelt sisse. Avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ suhtlesid hinnapakkumise, arve esitamise ja puude toomise küsimustes. Avaldaja endise juhatuse liikme AAu ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetusest nähtub, et Yyyyyyyyyy OÜ saatis avaldajale 5. detsembril 2018 hinnapakkumise ning avaldaja teatas
22.jaanuaril 2019, et ta on otsustanud osta küttepuid hinnapakkumises toodud hinnaga. Yyyyyyyyyy OÜ esitas 13. veebruaril 2019 avaldajale 3693 euro 60 sendi suuruse arve, mille avaldaja tasus 19. veebruaril 2019. Avaldaja teatas Yyyyyyyyyy OÜ-le, et küttepuude vastuvõtmisega tegeleb NN. NN on kinnitanud, et ta tegeles puudutatud isikute korteri eest
2-19-102941 toodud küttepuude vastuvõtmise ja mõõtmisega ning et 2019. a-l toodi puudutatud isikute korteri eest 54 m3 küttepuid, mis on ka ära kasutatud. Tõendamata on puudutatud isiku I väide, et NN kinnituskiri on võltsitud. Yyyyyyyyyy OÜ seaduslik esindaja on kinnitanud, et Yyyyyyyyyy OÜ tegutseb mitmes valdkonnas, millest enamus ei ole kodulehel kirjas, sh küttepuude müügiga. Sellega on tõendatud, et Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb küttepuude müügiga. Asjaolu, et ta reklaamib end internetis reklaamidega tegeleva ettevõttena, ei võta temalt ära õigust müüa teisi tooteid või osutada teisi teenuseid. Yyyyyyyyyy OÜ seaduslik esindaja on kinnitanud ka seda, et tema ja avaldaja vahel toimus reaalne tehing ning avaldaja tasus küttepuude eest ja Yyyyyyyyyy OÜ andis need üle. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et AA on Yyyyyyyyyy OÜ-ga seotud. RRe 1. novembri 2020. a e-kiri ei sisalda vastust puudutatud isiku I lepingulise esindaja küsimusele, kuid vastab avaldaja poolt tõendatud ja menetluses tuvastatud asjaoludele. Puudutatud isikutele oli kahju tekkimine ettenähtav, s.o nad pidid aru saama, et kui nad küttepuid ei too, võib avaldajal tekkida vajadus need ise osta. Avaldajale tekkinud kahju saab käsitada puudutatud isikute tegevusetusega põhjustatud kahjuna. Ei esine puudutatud isikuid vastutusest vabastavaid asjaolusid. Puudutatud isikud ei ole viidatud korteriomanike üldkoosolekutel osalenud ja seega ka otsuste vastu hääletanud, mistõttu ei ole neil õigust keelduda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste täitmisest, tuginedes vastuolule hea usu põhimõttega. Puudutatud isikud ei ole ka üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid vaidlustanud ja arvestades, et nende vaidlustamise tähtaeg on möödunud, on otsused kehtivad ja puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslikud. Puudutatud isiku I väide talle otsuse täitmisel raskete tagajärgede tekkimise kohta on paljasõnaline. Puudutatud isikul I on olnud võimalus enda kohustusi jooksvalt täita, kuid ta ei ole seda teinud ja tema võlad on kuhjunud tema süül.
5.4.Õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Asjas toimus 8. augustil 2019 kohtuistung, kus nii puudutatud isik I kui ka kohus tegid avaldajale kompromissiettepaneku, mille järgi tasuvad puudutatud isikud kogu võla, kuid menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Selleks hetkeks olid avaldaja ja puudutatud isiku I lepingulise esindaja kulud vastavalt 35% ja 19,44% nende lõplikest lepingulise esindaja kuludest. Avaldaja ei teinud asjas mõistlikke otsuseid ja tekitas sellega endale ja puudutatud isikule I ülemääraseid kulusid. Ei ole õiglane panna selle eest vastutama ainult puudutatud isikuid. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse puudutatud isiku I suhtes ja jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldus puudutatud isiku I suhtes rahuldamata ja puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja kõiki menetlusosaliste väiteid ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Puudutatud isik I jääb maakohtu menetluses esitatud väidete juurde ja palub neid hinnata, lisades veel järgmist. Puudutatud isikule I ei saa ette heita korteriomanike 26. mai 2016. a, 6. novembri 2016. a ja
21.oktoobri 2018. a üldkoosolekute otsuste vaidlustamata jätmist, sest otsuseid ei eksisteeri. Avaldaja esitas nende korteriomanike üldkoosolekute protokollid alles siinses menetluses ja puudutatud isik I vaidles neile vastu. Tegemist on võltsitud ja ebaõige sisuga dokumentidega.
2-19-102941 Maakohus ei teinud kindlaks, kas avaldajale tekkis kahju enne Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuude ostmist. Maakohus oleks pidanud hindama, kas avaldaja sai küttepuude ostmisega asetatud olukorda, mis on võimalikult ligilähedane olukorrale, milles avaldaja oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui küttepuud olid olemas, siis ei olnud neid vaja osta ning jääb arusaamatuks, milles avaldaja kahju seisneb. Avaldaja alustas kohtumenetlust 5. detsembril 2018 ega pöördunud enne seda avalduses esitatud nõuetega puudutatud isiku I poole ega andnud puudutatud isikule I täiendavat tähtaega võla tasumiseks ja küttepuude toomiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja Yyyyyyyyyy OÜ 2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millised tõendid kummutavad puudutatud isiku I vastuväiteid. Vaidlus on selle üle, kas Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb päriselt küttepuude müümisega, mitte selle üle, kas ta tohib sellega tegeleda. Avaldaja ei ole seda tõendanud. Avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetusest on näha, et avaldaja tellis Yyyyyyyyyy OÜ-lt sobivas suuruses arve, mida esitada puudutatud isikutele. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et RRe 1. novembri 2020. a e-kiri ei sisalda vastust puudutatud isiku I lepingulise esindaja küsimusele ning vastab avaldaja tõendatud ja menetluses tuvastatud asjaoludele. Kuna avaldaja käitumises esinevad kuriteotunnused, pidi maakohus edastama prokuratuurile kuriteoteate. Avaldaja esitatud korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul väidetavalt osalenud korteriomanike nimekiri on võltsitud. Maakohus oleks pidanud jätma selle tõendi ja korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku otsused tähelepanuta. Puudutatud isiku I menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda. Avaldaja andis selleks põhjust oma käitumisega, lisaks lahendatakse asi avaldaja huvides ja avaldaja nõue on tõendamata. Puudutatud isik I oli menetluse alguses nõus sõlmima kompromissi, mille järgi tasub ta avaldajale kogu võla. Selleks ajaks olid menetlusosaliste menetluskulud minimaalsed. Avaldaja ei olnud kompromissiga ilma seda põhjendamata nõus ja jätkas menetluskulude tekitamist. Avaldaja esitas valeväite, et puudutatud isik I venitab pahatahtlikult menetlust. Puudutatud isik I pidi valeväite ümber lükkama ja talle tekkisid sellest menetluskulud.
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määrusega muus kui menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik I ei saa uuesti vaidlustada asjaolusid ja tõendeid, mida on hinnatud tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, sh ei saa ta vaidlustada korteriomanike üldkoosolekute otsuseid, mida Tallinna Ringkonnakohus pidas 3. septembri 2020. a otsuses kehtivaks. Puudutatud isik I ei kasuta oma menetlusõigusi heas usus. Puudutatud isik I on määruskaebuses kütmiskorra kohta esitanud uusi väiteid ja asjaolusid, mis on tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. Jääb arusaamatuks, mille põhjal leiab puudutatud isik I, et ta ei pea küttepuid tooma, kui tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on puudutatud isiku I vastav kohustus jõustunud otsusega tuvastatud. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isik I ei ole küttepuude toomise kohustust täitnud. Avaldaja on tõendanud, et korteriomanikud otsustasid küttepuude võla sisse nõuda.
2-19-102941 Avaldaja edastas 25. detsembril 2018 Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumise puudutatud isikule I. Puudutatud isik I ei esitanud sellele vastuväiteid ja minetas sellega vastuväidete esitamise õiguse. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30. jaanuaril 2019, mitte
5.detsembril 2018. Avaldaja andis seega puudutatud isikule I kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja enne kohtumenetlust. Avaldaja tõendas Yyyyyyyyyy OÜ seadusliku esindaja allkirjastatud kinnitusega, et Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb küttepuude müümisega. Puudutatud isik I ei ole oma vastuväiteid tõendanud, sh seda, et avaldaja endine juhatuse liige on seotud Yyyyyyyyyy OÜ-ga ja müüs avaldajale enda ettevõtte küttepuid. Puudutatud isik I ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis tema tõendite kogumise taotluse ja prokuratuurile kuriteo teate esitamise avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotuse vaidlustamine on põhjendatud, sest maakohus jättis need ebaõigesti menetlusosaliste enda kanda. Asjaolusid arvestades tulnuks menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldajal on olnud puudutatud isikutega aastaid probleeme ja kohtuvaidluseni viis puudutatud isikute poolne kohustuse rikkumine. Kohtuvaidluse pidamine oli avaldaja õiguste kaitseks möödapääsmatu ja maakohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses. Puudutatud isik I koormas asja mahukate tõenditega ja tekitas avaldajale põhjendamatute taotlustega kulusid. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg I alusel ei ole võimalik arvestada avaldaja väidetavat keeldumist kompromissist. Avaldaja ei nõustunud teda kahjustava kompromissiga. Ühelgi juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele 10. oktoobril 2022 kohtunõude, milles andis avaldajale tähtaja haldustasu täpse arvutuskäigu esitamiseks ning kütmisteenuse kulu nõude kui kahju hüvitamise nõude eelduste esiletoomiseks ja tõendamiseks, samuti puudutatud isikule I tähtaja avaldaja seisukohale vastamiseks ja oma vastuväidete tõendamiseks.
10.Avaldaja vastuse kohaselt on haldustasu kokku 440 eurot 88 senti (juhatuse liikme brutotasu koos maksudega 332 eurot 50 senti + raamatupidamisteenuse tasu 30 eurot + jooksvad hoolduskulud, mida ei kaeta remondifondist 20 eurot 25 senti + amortisatsioon 32 eurot 68 senti + pangateenus 1 euro 59 senti + kindlustus 23 eurot 86 senti). Arvestades seda, et korterelamu üldpind on 1447,50 m2, on haldustasu suurus 0,30 eurot/m2. Puudutatud isik I rikkus katla kütmise kohustust ja vastutab rikkumise eest. Kütmisgraafikud pannakse üles trepikojas asuvale teadete tahvlile. Puudutatud isikut I ei vabasta kütmise kohustusest see, et ta ei ole enda korteris aastaid käinud. Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik I ei saa pärast seitset aastat kohtus käimist aru, kuidas on korraldatud katla kütmine. Avaldaja ei andnud puudutatud isikule I katla kütmiseks täitmiseks täiendavat tähtaega, sest kütmiskord ei näe seda ette ning sellel ei oleks varasemast kogemusest lähtudes olnud mingit tulemust. Avaldajale on kahju tekkinud sellega, et ta on Finest Projects OÜ-le tasunud kütmisteenuse arveid, millest puudutatud isikule I langeb 650 eurot. Puudutatud isikule I oli kahju tekkimine ettenähtav, sest ta oli kütmiskohustusest ja selle täitmata jätmise tagajärgedest teadlik. Kui puudutatud isik I oleks kütmiskohustust kütmisgraafiku alusel täitnud, ei oleks avaldajale kahju tekkinud.
2-19-102941
11.Puudutatud isik I vastuse kohaselt tuleb avaldaja uued tõendid jätta asja juurde võtmata, sest avaldaja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust nende esitamiseks alles määruskaebemenetluses ning need ei tõenda avaldaja nõudeid. Lisaks esitas avaldaja fotod originaaldokumentidest, mitte originaaldokumendid. Neid ei saa käsitada tõenditena. Tõendamata on ka see, et need dokumendid olid olemas avalduse esitamise ajal. Avaldaja selgitus haldustasu kohta ja avaldaja arved on ebaselged. Arvetel peab olema eraldi välja toodud haldus- ja hoolduskulu suurus ning hoolduskulu komponendid peaksid olema selguse mõttes lahti kirjutatud. Avaldaja kütmisteenuse kulude nõue on ebaselge, põhjendamata ja tõendamata. Kütmiskord on kehtetu. Puudutatud isikule I ei olnud teada, millal ta peab katelt kütma, sest avaldaja ei ole talle kütmisgraafikuid esitanud. Puudutatud isiku I korterit ei ole 2016. a kütmisgraafikus märgitud. 2017. a kütmisgraafikut ei ole esitatud. Puudutatud isik I näeb 16. septembri 2018. a kuni 12. mai 2019. a kütmisgraafikut esimest korda. Avaldaja on selle kütmisgraafiku koostanud kohtule esitamiseks. Igal juhul pidi puudutatud isik I selle järgi 2018. a-l katelt kütma vaid viis korda. Avaldaja oleks pidanud andma puudutatud isikule I katla kütmiseks täiendava tähtaja. Avaldaja ei esitanud puudutatud isikule I viimase palvel nõuet selgitavaid dokumente, käitudes sellega hea usu põhimõtte vastaselt. Finest Projects OÜ arved ja puudututatud isikule I kütmisteenuse eest esitatud arved ei ole omavahel kooskõlas. PrimProject OÜ 4. oktoobri 2016. a arvelt ei nähtu, milliste korterite vahel tuleks kütmisteenuse kulu jagada ja millistel kuupäevadel kütmine toimus. Arvetelt ei nähtu, et need on esitatud just puudutatud isiku I korteri kütmise eest. PrimProject OÜ tegutseb Tallinnas ning tema tegevusalaks on elektrimaterjalide, -tarvikute ja -seadmete hulgimüük. Ei ole eluliselt usutav, et ta osutas avaldajale Raplamaal Ingliste külas kütmisteenust. Avaldaja majandusaasta aruannetest ei nähtu kütmisteenuse sisseostmist. AA on 17. juulil 2019 volitanud avaldajat esindama Marilin Paltsi, kuid AA ei ole enam avaldaja juhatuse liige. Ebaselge on tema esindusõiguse olemasolu ka enne uue juhatuse nimetamist, s.o enne 16. detsembrit 2019.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja põhivõla 2004 eurot 6 senti ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 204 eurot 82 senti ületavas osas ning alates 18. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise 2004 eurot 6 senti ületavalt põhivõlalt, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas ei anna puudutatud isiku I määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi, samuti tuleb täiendada kohtumääruse resolutsiooni avalduse rahuldamise ulatuse osas. Puudutatud isiku II osas on maakohtu määrus jõustunud.
13.Kolleegium selgitab esmalt määruskaebemenetluse piire, võtab seisukoha avaldaja avalduse esitamise õiguse ja tema lepingulise esindaja volituse kehtivuse kohta ning lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused (I). Edasi kontrollib kolleegium puudutatud isiku I vastuväidete alusel majandamiskulude võla ja sellelt arvestatud viivise nõude põhjendatust (II), kütmisteenuse kohustuse rikkumisega seotud kahjunõude põhjendatust (III) ja küttepuude
2-19-102941 toomise kohustuse rikkumisega seotud kahjunõude põhjendatust (IV). Viimaks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotusega seonduvat ning määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse (V). I
14.Arvestades seda, et ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust puudutatud isiku II osas. Maakohus mõistis vaidlustatud määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 234 eurot 87 senti, põhivõlalt alates 18. aprillist 2019 kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivise ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti, st rahuldas avaldaja avalduse kogu ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse üksnes puudutatud isik I, kes vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avalduse tema suhtes ja jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik II ei ole määruskaebust esitanud ning tema osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud. Solidaarvõlgnikud teostavad oma õigusi menetluses iseseisvalt ning neid ei saa lugeda vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 alusel. Kuigi avaldaja märkis vastuses määruskaebusele, et ta ei nõustu maakohtu menetluskulude jaotusega, ei ole avaldaja esitanud määruskaebust osas, millega maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda. Seetõttu juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse avaldaja nõuete osas muutmata, saab ringkonnakohus kontrollida menetluskulude jaotust üksnes osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda, mitte avaldaja kanda.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei takista avalduse lahendamist puudutatud isiku I väited selle kohta, et korteriühistu üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust alustada puudutatud isiku I vastu kohtumenetlust, ega väited avaldaja lepingulise esindaja volituse puudumise kohta.
15.1.Puudutatud isik I on nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebuses heitnud ette, et avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust puudutatud isiku I suhtes kohtumenetluse algatamise ja korteriomanike arvel menetlusega seotud menetluskulude kandmise kohta. Maakohus ei ole puudutatud isiku I vastavaid väiteid hinnanud, kuid kolleegium saab selle vea kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanike üldkoosolek saab otsustada korteriomaniku vastu kohtumenetluse alustamise üle, kuid vastava otsuse puudumine ei takista kohtul korteriühistu esitatud avalduse läbivaatamist ja lahendamist. Tegemist on korteriühistu sisesuhte küsimusega, mis ei mõjuta korteriühistu juhatuse liikme õigust esitada korteriühistu nimel kohtule avaldus korteriomanikult majandamiskulude ja kahju väljamõistmiseks. Seejuures ei ole kolleegiumil alust arvata, et korteriomanikud ei oleks praeguse kohtuvaidluse pidamisega nõus. Korteriomanikud arutasid 6. oktoobri 2019. a üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll, dtl 293–295) siinses kohtumenetluses puudutatud isiku I vastu esitatud nõudeid, sh hääletasid puudutatud isiku I pakutud kompromissiettepaneku vastu ja toetasid avaldaja poolt kohtumenetluses pakutud kompromissi. Sellega on korteriomanikud puudutatud isiku I vastu
2-19-102941 avalduse esitamise sisuliselt heaks kiitnud ning kolleegiumil ei ole alust arvata, et juhatuse liige oleks alustanud siinse kohtuvaidluse korteriomanike tahte vastaselt.
15.2.Kohtuvaidluse lahendamist ei takista ka see, kui korteriomanikud ei ole otsustanud kohtuvaidluses lepingulise esindajaga õigusteenuse osutamiseks lepingu sõlmimise ja lepingulise esindaja tasu jaotamise üle korteriühistu liikmete vahel. See, kas lepingulise esindaja tasu jääb korteriühistu või korteriomaniku kanda, selgub alles kohtuvaidluse lõppedes, ning korteriomanikud saavad selle kulu kandmise ka pärast kohtuvaidluse alustamist heaks kiita.
15.3.Kolleegiumil ei ole alust pidada avaldaja lepingulise esindaja volitust kehtetuks. Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule (vt ka Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13). Siinsel juhul on AA allkirjastanud avaldaja nimel
17.aprilli ja 16. juuli 2019. a tähtajatud volikirjad (dtl-d 70 ja 192), millega avaldaja on volitanud end esindama Marilin Paltsi, kes on esitanud ka TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nõutud haridust tõendava diplomi (dtl 71). E-äriregistri andmetel valiti AA juhatusse korteriomanike 19. septembri 2015. a üldkoosoleku otsusega ning ta arvati juhatusest välja korteriomanike
6.oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsusega (vt ka korteriomanike 6. oktoobri 2019. a üldkoosoleku protokoll, dtl-d 293–295). AA oli seega volituste andmise ajal avaldaja juhatuse liige ning volituste kehtivust ei mõjuta kuidagi see, et AA ei ole enam avaldaja juhatuse liige (vt ka TsÜS § 125 lg 2 ja Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 18). Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole alust volitusi kehtetuks pidada. Selleks ei anna alust ainuüksi puudutatud isiku I üldsõnaline kahtlus, et on ebaselge, kas AA on üldse olnud avaldaja juhatuse liige.
16.Enne määruskaebuse lahendamist lahendab ringkonnakohus ka poolte esitatud uue tõendite vastuvõtmise taotlused. Hoolimata puudutatud isiku I vastuväidetest, ei ole ringkonnakohtul alust jätta määruskaebemenetluses avaldaja esitatud uusi tõendeid TsMS § 238 alusel vastu võtmata, küll aga tuleb puudutatud isiku I esitatud tõendid jätta vastu võtmata. Kolleegium võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel asjakohaste tõenditena vastu avaldaja 31. oktoobri 2022. a vastuse lisad (lisad 1–3 ja 5) ja jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kohustada avaldajat esitama 31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud tõendid originaaldokumentidena. Kolleegium jätab TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 p 4 alusel tõenditena vastu võtmata puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a vastuse lisad (lisad 1–16), sest neil ei ole kas asja lahendamisel tähtsust, need on juba asja materjalide hulgas või ei ole puudutatud isik I põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks ta need esitas. Kolleegium lisab vastuseks puudutatud isiku I vastuväidetele avaldaja esitatud tõendite vastuvõtmisele, et kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 15 ja § 613 järgi korteriomandi ja kaasomandi asjad, sh korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest tuleneva asja, mis puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, hagita menetluses. Kohus peab hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Seejuures võimaldab TsMS § 662 lg 3 esitada menetlusosalistel määruskaebemenetluses uusi
2-19-102941 asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18; 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-43, p 17). Ekslik on seega puudutatud isiku I arusaam, et avaldaja ei võinud määruskaebemenetluses uusi tõendeid esitada või pidanuks nende määruskaebemenetluses esitamist eraldi põhjendama. Asjakohatud on puudutatud isiku I viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitavad tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Kolleegium ei pea vajalikuks kohustada avaldajat esitama 31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud tõendeid originaaldokumentidena. Ebaõige on puudutatud isiku I arusaam, et tõendina saab käsitada üksnes originaaldokumente. Menetlusosaline võib TsMS § 339 lg 2 järgi esitada nii dokumentide originaalid kui ka originaalide ärakirjad. Puudutatud isiku I väited ei anna alust arvata, et avaldaja vastuse lisad 1 ja 2, mis on esitatud kas skaneeritud kujul või fotona, ei oleks originaaldokumentide ärakirjad. Avaldaja vastuse lisad 3 ja 5 ongi originaalis digitaalsed failid, st originaalid. Tõendid ei pea olema allkirjastatud. Puudutatud isiku I esitatud tõendite vastu võtmata jätmise kohta selgitab kolleegium täiendavalt järgmist. Asjas ei ole tähtsust ja seega ei ole vaja tõendada, kes on puudutatud isiku I juhatuse liikmed 16. detsembri 2019. a seisuga, milline on puudutatud isiku I majandamiskulude suurus avaldaja majandusaasta aruannetes ja milline on selle suurus võrreldes teiste korteriomanikega majandamiskuludega (majandusaasta aruanne ei tekita korteriomanikule kohustusi ega ole majandamiskulude nõude aluseks), kas avaldaja 2019. a põhikiri kehtib või mitte ega milline oli PrimProject OÜ tegevusala tema 2016. a majandusaasta aruande järgi. Seda arvestades ei ole asjakohased puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a vastuse lisad 1, 4–10 ja 16. Puudutatud isik I ei ole põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks on ta esitanud 21. novembri 2022. a vastuse lisad 2 ja 3. Puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a vastuse lisad 11–15 on juba asja materjalide hulgas (vt dtl-d 491–499, 293–317 ja 354–378).
17.Kuigi puudutatud isik I on heitnud maakohtule ette avaldaja (avaldaja endise juhatuse liikme AAu) suhtes kuriteoteate esitamata jätmist ja on viidanud kohtule TsMS § 45 lg-st 6 tulenevale kohustusele esitada prokuratuurile või politseile kuriteoteade, ei ole ringkonnakohtul toimiku materjalide alusel põhjust arvata, et AAu käitumises esinevad kuriteo tunnused. Lisaks märgib kolleegium, et TsMS § 45 lg 6 ei anna menetlusosalisele õigust taotleda kohtult kuriteoteate esitamist ja seega ka õigust esitada vastuväidet sellele, kui kohus ei pea kuriteoteate esitamist vajalikuks. Kui puudutatud isik I leiab jätkuvalt, et avaldaja või tema endise juhatuse liikme AAu käitumises ilmnevad kuriteo tunnused, saab ta esitada prokuratuurile või politseile kuriteoteate. II
18.Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses esmalt selle üle, kas puudutatud isik I peab tasuma avaldajale majandamiskulude võla 2182 eurot 8 senti ja selle tasumisega viivitamise tõttu viivist.
19.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on avaldaja majandamiskulude nõude kvalifitseerimisel eksinud ja käsitanud vääralt 650 euro suurust kütmisteenuse kulu majandamiskuluna KÜS § 151 ja KrtS § 40 tähenduses. Kuigi avaldaja esitas puudutatud isikute vastu 2182 euro 8 sendi suuruse majandamiskulude nõude, saab avalduses esitatud asjaoludel pidada kütmisteenuse kulu kütmiskohustuse täitmise nõude asemel esitatud kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 II alternatiivi tähenduses, mitte majandamiskuluks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus alljärgnevalt majandamiskulude põhjendatust üksnes 1532 euro 8 sendi (2182,08–650) osas (ringkonnakohus käsitleb 650 euro suurust kahjunõuet all III jaos).
2-19-102941
20.Edasi märgib kolleegium, et vaatamata puudutatud isiku I vastuväitele, ei ole maakohus kohtuasja lahendades tuvastanud puudutatud isiku I majandamiskulude kandmise eeldusi ega võtnud seisukohta kõigi puudutatud isiku I esitatud vastuväidete kohta. Kontrollimata nõude aluseks olevaid asjaolusid, on maakohus ekslikult rahuldanud majandamiskulude nõude kogu ulatuses.
20.1.Maakohus juhindus iseenesest õigesti sellest, et korteriühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu on VÕS § 108 lg 1 alusel esitatav kohustuse täitmise nõue (vt Riigikohtu
8.oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Sellise nõude rahuldamise eelduseks on see, et korteriomanikul on korteriühistule raha maksmise kohustus, ta on seda kohustust rikkunud ja vastutab rikkumise eest.
20.2.Avalduse järgi tekkis puudutatud isiku I majandamiskulude võlg aastatel 2016–2018 ning avaldaja on esitanud ka selle ajavahemiku (v.a 2016. a juuli ja augusti) majandamiskulude nõude tõendamiseks puudutatud isikule I esitatud arved (dtl-d 30–59). Arvestades avaldaja esitatud nõuet, on avaldaja väidetav majandamiskulude nõue tekkinud ja muutunud sissenõutavaks osaliselt enne 1. jaanuari 2018, st enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist, ja osaliselt pärast seda. Avaldaja nõudele, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne 1. jaanuari 2018, tuleb kohaldada enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseadust, aga ka korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei olnud vastuolus korteriühistuseadusega, ning ülejäänud osas 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadust (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 10;
18.detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 10). Sellest on iseenesest õigesti juhindunud ka maakohus.
20.3.Nii enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 2 lg 1 ning KOS § 8 lg 1 ja § 15 lg 1 kui ka
1.jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 12 lg 1 ja 34 lg 2 järgi valitsevad (majandavad) korteriomanikud (korteriühistu liikmed) kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Korteriühistu vahendab elamu haldamisel korteriomanike vahelisi nõudeid elamu majandamiseks tehtud kulutuste kandmiseks, st korraldab ühiste kulutuste tegemise ja kogub selleks makseid ning nõuab vajadusel korteriomanikelt vastavalt nende osale ühised kulutused sisse (vt Riigikohtu
8.oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 32–33). Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 151 ja KOS § 13 lg-te 1–3 ja § 15 lg 2, aga ka 1. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 37 lg te 1 ja 2 ja § 40 järgi peab korteriomanik (korteriühistu liige) kandma kaasomandi eseme majandamise, valitsemise, korrashoiu ja säilitamise kulud üldjuhul vastavalt kaasomandiosa (eluruumi pindala) suurusele. Arvestades seda, et kaasomandi eseme valitsemine toimub korteriühistu kaudu, on eeltoodust tulenevalt iga korteriomanik kohustatud korteriühistule tasuma oma osa vastavatest kuludest. Tavapäraselt esitab korteriühistu vastavate kulude kohta korteriomanikele iga kuu arve, kuid ainuüksi arve esitamine ei tekita korteriomanikule veel kohustusi. Korteriühistu peab majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14; 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15). Majandamiskulude tasumise kohustuse tekkimise aluseks peab üldjuhul olema korteriomanike (korteriühistu liikmete) üldkoosoleku otsus (vt Riigikohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 12). Eelkõige saab korteriomaniku (korteriühistu liikme) majandamiskulude tasumise aluseks olla KÜS § 15 lg 1 p 1 ja § 151 ning KrtS § 40 ja § 41 järgi üldkoosolekul
2-19-102941 kinnitatud majanduskava (majandustegevuse aastakava) (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11; Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 613 kommentaar 4.2.b), aga ka muu üldkoosoleku otsus, millega otsustatakse kulutuste kandmine (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Samas tuleb korteriomanikul kanda KÜS § 151 ja KOS § 13 lg 1, aga ka KrtS § 40 järgi kaasomandi osa valitsemisel tekkivaid kulutusi vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud proportsioonile ka siis, kui korteriühistu on teinud kaasomandi eset valitsedes selle majandamiseks, korrashoiuks või säilitamiseks vajalikke kulutusi, mille tegemist ei ole korteriomanikud (korteriühistu liikmed) üldkoosolekul otsustanud ega neid kulutusi majanduskavaga kinnitanud (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11). Sellisel juhul tuleb korteriühistul tõendada, et ta on teinud kaasomandi eset valitsedes korteriomanike ühistes huvides kaasomandi eseme majandamiseks, korrashoiuks või säilimiseks vajalikke kulutusi, ning näidata ära seaduse või põhikirja järgi korteriomanikule langev osa neist kulutustest. Kui kantud kulutused ei ole kaasomandi eseme majandamiseks, korrashoiuks või säilitamiseks vajalikud kulutused, võib korteriomaniku kohustus tuleneda ka käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018 jj) (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 13; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29).
20.4.Ülaltoodut arvestades rahuldas maakohus avaldaja majandamiskulude nõude ekslikult üksnes avaldaja esitatud arvetele tuginedes ning jättis nõuetekohaselt välja selgitamata ja tuvastamata, kas puudutatud isikul I on tekkinud arvetel märgitud (ulatuses) kulude kandmise kohustus. Hoolimata puudutatud isiku I vastuväidetest, ei ole maakohus kohtuvaidlust lahendades välja selgitanud ega tuvastanud, kas ja millisel alusel ning millises ulatuses oli puudutatud isikul I kohustus kanda majandamiskulusid, sh haldustasu, remondifondi, prügikonteineri rendi, üldelektri/elektrienergia ja prügiveo kulusid (vee- ja kanalisatsioonikulu on olnud kogu vaidlusaluse perioodi vältel 0 eurot). Seetõttu selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja andis täiendava tähtaja asjaolude ja neid kinnitavate tõendite esitamiseks. Avaldaja kinnitas ringkonnakohtule 31. oktoobri 2022. a vastuses, et korteriomanike üldkoosolek ei ole 2016., 2017. ega 2018. a majandusaastaks majanduskava kinnitanud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas arvele märgitud majandamiskulude kandmise kohustus tulenes muust alusest.
20.5.Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isikul I kohustus kanda arvetele märgitud haldustasu korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku ning 6. novembri 2016. a üldkoosoleku otsuse alusel, kuid avaldaja nõutust väiksemas ulatuses.
20.5.1.Avaldaja nõuab puudutatud isikult I avaldusele lisatud arvete (dtl-d 30–59) järgi ajavahemiku 2016. a jaanuar kuni 2018. a detsember eest haldustasu kokku 790 eurot 18 senti. Avaldaja esitas haldustasu maksmise kohustuse ja suuruse kohta korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokolli (dtl-d 63 ja 64) ning 6. novembri 2016. a üldkoosoleku protokolli (dtl-d 380 ja 381). 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et korteriomanikud võtsid vastu otsuse, millega nad kinnitasid haldustasu 0,03 eurot/m2.
6.novembri 2016. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustasid korteriomanikud kinnitada juhatuse liikme tasu suuruseks 200 eurot kuus (neto) ning tõsta haldustasu ulatuses, mis kataks juhatuse liikme tasu. Avaldaja selgitas 30. jaanuari 2020. a vastuses, et uue haldustasu suuruse arvutas välja raamatupidaja ja alates 30. novembril 2016 esitatud arvest nr 16098 oli selle suurus 0,30 eurot/m2. Haldustasu arvutamise aluseks võeti avaldaja 8. novembri 2022. a vastuse kohaselt kulud 440 eurot 88 senti (sh juhatuse liikme brutotasu koos maksudega 332 eurot 50 senti, raamatupidamisteenuse tasu 30 eurot, jooksvad hoolduskulud, mida ei kaeta remondifondist 20 eurot 25 senti, amortisatsioon 32 eurot 68 senti, pangateenus 1 euro 59 senti
2-19-102941 ning kindlustus 23 eurot 86 senti), mille jagamisel korterelamu üldpinnaga (1447,50 m2) kujunes haldustasu suuruseks 0,30 eurot/m2. Puudutatud isiku I väitel on avaldaja haldustasu nõue põhjendamatu ja tõendamata. Korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku kohta on puudutatud isik I märkinud, et avaldaja juhatus toimis otsuste vastuvõtmisel vastuolus seaduse ja avaldaja põhikirjaga, avaldaja ei ole tõendanud, et üldkoosolekul osalenud isikud olid selle toimumise ajal avaldaja liikmed või et neil oli volitus seal osalemiseks, ei ole teada, kes on üldkoosoleku protokolli allkirjastanud, protokollist ei nähtu ettepanekute üle hääletamine ja vastu võetud otsused ning protokolli selgitamiseks esitatud tunnistajate ütlused on võltsitud. Korteriomanike 6. novembri 2016. a üldkoosoleku kohta on puudutatud isik I toonud välja, et sellel osalenud Alo Turu ei olnud enam korteri nr 10 omanik. Mõlema üldkoosoleku kohta väitis puudutatud isik I täiendavalt, et kohtu ette ei ole toodud üldkoosolekute kokkukutsumise teateid, vajadust ja põhjuseid ning nende protokollides ei ole punkte, mis selgitaksid või tõendaksid avaldaja nõudeid, st neid ei ole päevakorras olnud, ei ole arutatud, hääletusele pandud ja otsusena vastu võetud. Puudutatud isik I on ka väitnud, et ta ei saanud vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, mida ei ole olemas. Lisaks on puudutatud isik I vaielnud osaliselt vastu haldustasu suurusele.
20.5.2.Kolleegium selgitab esmalt, et puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Nii korteriomanike 6. veebruari 2011. a kui ka 6. novembri 2016. a üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduv MTÜS § 241 lg 2 kui ka praegu kehtiva KrtS § 29 lg 2 ja selle kaudu kohalduv TsÜS § 38 lg 7 I lause näevad ette, et kohtumenetluses saab korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda (hagi)avalduse ja vastuväite esitamisega. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine oli aga KÜS § 13 lg 3 alusel ja on KrtS § 29 lg 2 I lause ja lg 3 alusel võimalik ainult kohtule esitatava (hagi)avalduse alusel. Seega ei võimalda seadus tugineda vastuväitega korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetusele, mistõttu saab kohus siinses asjas hinnata üksnes korteriomanike üldkoosoleku otsuste võimalikku tühisust. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi koosmõjus enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 1 lg-ga 2 oli otsus tühine, kui üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes. 1. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 29 lg 2 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine (vt Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 35). Kui puudutatud isik I leidis, et üldkoosolekutel ei ole otsuseid kehtivalt vastu võetud, pidanuks ta KÜS § 13 lg 3 järgi pöörduma nende kehtetuks tunnistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuste teadasaamise päevast arvates. Selle tähtaja on puudutatud isik I minetanud isegi siis, kui ta sai otsustest teada alles praeguses kohtuvaidluses.
20.5.3.Kolleegiumil ei ole esile toodud asjaoludel alust pidada korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekute asjakohaseid otsuseid tühiseks. Puudutatud isik I on jätnud sisustamata oma väite, et avaldaja juhatus toimis 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku läbiviimisel ja otsuste vastuvõtmisel vastuolus seaduse ja avaldaja
2-19-102941 põhikirjaga. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi konkreetset rikkumist ega selle aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei ole kolleegiumil selle väite alusel võimalik hinnata, kas
6.veebruari 2011. a üldkoosoleku asjakohased otsused võiksid olla tühised.
6.veebruari 2011. a üldkoosoleku protokollist on näha vastu võetud otsused ja ka isikud, kes on protokolli allkirjastanud. Seejuures ei ole üldkoosoleku protokolli allkirjastamisega seonduv üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseks, samamoodi nagu selleks ei ole ka asjaolu, et protokoll ei kajasta hääletustulemusi. Need asjaolud võivad olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Avaldaja ei ole oma nõuete alusena tuginenud 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokolli selgitamiseks esitatud ütlustele ega neid ise esitanud. Selle tõendi on esitanud puudutatud isik I (dtl-d 335 ja 336), kes on sellele esitanud ka võltsimise vastuväite. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellel tõendil avaldaja nõude lahendamisel tähtsust ning nii sel põhjusel kui ka seetõttu, et puudutatud isik I on tõendi ise esitanud, ei hinda kolleegium sellele esitatud võltsimise vastuväidet. Küsimus sellest, kas 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekutel osalenud isikud olid nende toimumise ajal avaldaja liikmed või kas neil oli volitus seal osalemiseks, seondub korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse ja otsuste vastuvõtmiseks piisava arvu häälte saamisega, mis on kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alused (vt Riigikohtu
30.novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 14.4). Lisaks eeltoodule on puudutatud isik I esitanud kõikide asjas tähtsate korteriomanike üldkoosolekute kohta ka üldise vastuväite, et kohtu ette ei ole toodud nende kokkukutsumise teateid, vajadust ja põhjuseid ning nende protokollides ei ole punkte, mis selgitaksid või tõendaksid avaldaja nõudeid. Kolleegium märgib, et avaldaja ei pidanudki neid kohtu ette tooma. Puudutatud isik I ei ole teinud etteheiteid ühegi konkreetse korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisele ning kohus ei saa puudutatud isiku I sedavõrd üldise vastuväite alusel kontrollida kõigi asjasse puutuvate korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise korra järgimist.
20.5.4.Kuigi korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekute asjakohased otsused kehtivad ning on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, ei vasta avaldaja nõutav haldustasu neil üldkoosolekutel otsustatule. Avaldaja on 2016. a jaanuari kuni oktoobri eest esitatud arvetel märkinud haldustasuks 0,06 eurot/m2 (dtl-d 56–59), 2016. a novembri eest esitatud arvel 0,26 eurot/m2 kohta (dtl 55) ning alates 2016. a detsembri kuni 2018. a detsembri eest esitatud arvetel 0,30 eurot/m2 (dtl-d 30– 54). Puudutatud isik I on leidnud, et kui haldustasu tuli tõsta nii palju, et see kataks ära juhatuse liikme tasu 200 eurot kuus, pidanuks alates 2016. a novembri eest esitatud arvel olema haldustasu suurus 0,17 eurot/m2 ning puudutatud isikule I langev haldustasu osa tema korteri pinda 95,90 m2 arvestades 16 eurot 30 senti kuus. Puudutatud isikule I jääb selgusetuks, miks peab tema kandma juhatuse liikme tasult arvestatud maksud. Veel leiab puudutatud isik I, et arvetel pidanuks eristama haldustasu ja hoolduskulu ning hoolduskulu koosseis pidanuks olema lahti kirjutatud. Arvestades seda, et puudutatud isik I ei nõustunud alates 2016. a novembrist nõutava haldustasu suurusega, kontrollib ringkonnakohus, kas haldustasu suurus vastab alates sellest ajast korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekute otsustele.
2-19-102941 Kuigi arvetel ei ole haldustasus sisalduvaid kulusid täpsemalt lahti kirjutatud ega eristatud haldustasu ja hoolduskulu, ei muuda see haldustasu nõuet alusetuks. Haldustasu suurus oli
6.veebruari 2011. a üldkoosoleku otsuse järgi 0,03 eurot/m2. Korteriomanikud otsustasid
6.novembri 2016. a üldkoosolekul tõsta haldustasu nii, et see kataks juhatuse liikme tasu, ning kinnitasid juhatuse liikme tasuks 200 eurot kuus (neto). Arvestades seda, et juhatuse liikme tasult tuleb maksta ka tulu- ja sotsiaalmaksu, oli avaldaja tegelik kulu juhatuse liikme tasustamisel 332 eurot 50 senti (juhatuse liikme tasu 200 eurot koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). Sellise kulu jagamisel korterelamu üldpinnaga (1447,50 m2), tuli korteriomanikel kanda juhatuse liikme tasu 0,23 eurot/m2. Seega oli ülalnimetatud üldkoosoleku otsuseid arvestades haldustasu kokku 0,26 eurot/m2. Avaldaja on võtnud haldustasu 0,26 eurot/m2 aluseks 2016. a novembri eest puudutatud isikule I esitatud arvel, kuid edaspidi on avaldaja võtnud aluseks 0,30 eurot/m2. Kuigi avaldaja selgitas, et haldustasu sisaldas ka muid kulusid, ei ole avaldaja selgituse alusel võimalik aru saada, milliseid täiendavaid kulutusi sisaldas alates 2016. a novembrist arvetel aluseks võetud täiendav tasu 0,04 eurot/m2. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud haldustasu vahetult pärast 6. novembri 2016. a üldkoosolekut taas tõsta. Seetõttu juhindub ringkonnakohus sellest, et korteriomanikud pidid vastavalt üldkoosoleku otsustele tasuma ka pärast 2016. a novembrit haldustasu 0,26 eurot/m2. Arvestades seda tasumäära ning puudutatud isiku I korteriomandi suurust (95,90 m2), tuli puudutatud isikul I tasuda avaldajale haldustasu 24 eurot 93 senti (95,90 m2 × 0,26 eurot/m2) kuus ning avaldajal oli õigus nõuda puudutatud isikult I ajavahemikul 2016. a detsember kuni 2018. a detsember haldustasu kokku 694 euro 18 sendi ulatuses. Seega on avaldaja nõue 96 euro ulatuses alusetu.
20.5.5.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole haldustasu (694 eurot 18 senti) avaldajale tasunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastaksid ta haldustasu maksmise kohustuse täitmisest (VÕS § 103 lg-d 1 ja 2) või annaksid alust pidada temalt haldustasu kandmise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal korteriühistu üldkoosoleku otsuste täitmisest keelduda (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 24 ja KrtS § 40 lg 3). Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada puudutatud isiku I paljasõnalist väidet, et temalt nõutavad kulud ületavad tema ühe kuu sissetulekut, ning asjakohane ei ole puudutatud isiku I väited Eesti keskmise brutokuupalga kohta. Samuti ei ole haldustasu maksmise kohustuse kontekstis erandliku asjaoluna käsitatav see, et puudutatud isik I ei elanud korteris. Korteriomanik peab kandma korteriomandil lasuvad kohustused sõltumata sellest, kas ta korteriomandit kasutab või mitte.
20.5.6.Eelnevat arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas avaldaja haldustasu nõude 694 eurot 18 senti ületavas osas.
20.6.Kolleegium leiab, et puudutatud isik I on kohustatud tasuma arvetel märgitud remondifondi makseid korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku ja 28. mai 2016. a üldkoosoleku otsuste alusel ning selles osas on avaldaja nõue kogu ulatuses põhjendatud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I avaldusele lisatud arvete (dtl-d 30–59) järgi ajavahemiku 2016. a jaanuar kuni 2018. a detsember (v.a 2016. a juuli ja august) eest remondifondi tasu kokku 617 eurot 62 senti. Korteriomanikud kinnitasid 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul remondifondiks 0,13 eurot/m2 ning tõstsid seda 28. mai 2016. a üldkoosolekul (protokoll dtl-d 401 ja 402) 0,20 euroni/m2. Puudutatud isik I ei ole nende otsuste kohta eraldi vastuväiteid esitanud ning üldiselt kõigi otsuste kohta esitatud vastuväited ei anna alust järeldada, et need üldkoosoleku otsused oleksid tühised (vt ülal p-d 20.5.2–20.5.3). Asjaolu, et korteriomanike
2-19-102941 28. mai 2016. a üldkoosolekul osalesid isikud, kes ei olnud avaldaja liikmed, saab olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus. Asjaolu, et 28. mai 2016. a üldkoosoleku registreerimislehele on üldkoosoleku toimumise kuupäev kirjutatud käsitsi, ei anna alust pidada sellel vastu võetud otsuseid tühiseks, ega tekita ringkonnakohtus kahtlusi selle autentsuses. Seega on korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 28. mai 2016. a üldkoosoleku otsused kehivad ning kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Puudutatud isik I ei ole esitanud ühtegi vastuväidet nõutava remondifondi tasu suurusele, sh selle jaotamisele korteriomanike vahel, mistõttu lähtub kolleegium sellest, et remondifondi makse nõue (617 eurot 62 senti) on põhjendatud kogu ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole remondifondi makseid avaldajale tasunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastaksid ta remondifondi maksete tegemise kohustusest või annaksid alust pidada temalt remondifondi maksete tegemise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal otsuste täitmisest keelduda (vt ülal p 20.5.5). Eeltoodut arvestades ei ole kolleegiumil alust tühistada maakohtu määrust remondifondi maksete nõude rahuldamise osas.
20.7.Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isikul I kohustus tasuda ka arvetel märgitud prügiveo, prügikonteineri rendi ja elektrienergia/üldelektri eest. Kuigi avaldaja ei ole esitanud vastavate teenuste saamiseks lepingute sõlmise kohta korteriomanike (korteriühistu) üldkoosoleku otsuseid, on tegemist kaasomandi ühise majandamise raames kõigi korteriomanike huvides vajalike teenustega, mille kulud peab puudutatud isik I KÜS § 151 ja KOS § 13 lg 1 ning KrtS § 40 alusel kandma vastavalt kaasomandi osale (korteri üldpinnale). Puudutatud isik I ei ole esitanud vastuväiteid prügiveo, prügikonteineri rendi ega elektrienergia/üldelektri eest nõutava tasu suurusele ega nende jaotamisele korteriomanike vahel. Seega juhindub ringkonnakohus sellest, et arvetele märgitud prügiveo ja elektrienergiaga seotud kulu vastab selle teenuse saamiseks avaldaja tehtud kulutuste suurusele ning on proportsionaalne puudutatud isiku I korteriomandi osa suurusega. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole prügiveo, prügikonteineri rendi ega elektrienergia eest tasunud. Seega rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude prügiveoga (prügivedu 1 euro 2 senti ja prügikonteineri rent 18 eurot 98 senti) ja elektrienergiaga (22 eurot 26 senti) seotud majandamiskulude osas.
21.Kuigi 2016. a märtsi eest esitatud arvel (dtl 59) sisaldub kütmiskulu 82 eurot, ei ole avaldaja arvanud seda kulu kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjunõude hulka (vt avaldaja
31.oktoobri 2022. a vastus ja selle lisad; kahjunõude kohta vt all III jagu) ega toonud esile ja tõendanud selle kulu aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust avaldust selle kulu osas rahuldada ning maakohtu määrus tuleb selle osas tühistada ja majandamiskulude nõue jätta täiendavalt 82 euro ulatuses rahuldamata.
22.Eelnevat arvestades tuleb avaldaja majandamiskulude nõue rahuldada kokku 1354 euro 6 sendi ulatuses (694 eurot 18 senti + 617 eurot 62 senti + 1 euro 2 senti + 18 eurot 98 senti + 22 eurot 26 senti) ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas majandamiskulude nõude puudutatud isiku I vastu 1354 eurot 6 senti ületavas, s.o 178 euro 2 sendi osas (1532,08– 1354,06).
2-19-102941
23.Kuivõrd avaldaja majandamiskulude nõue jääb osaliselt rahuldamata, tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ka puudutatud isikult I majandamiskuludelt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Avalduse esitamise, s.o 17. aprilli 2019. a seisuga, oli avaldaja põhjendatud majandamiskulude nõudelt, s.o 1354 eurot 6 sendilt, sissenõutavaks muutunud viivis 159 eurot 48 senti. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada edasiulatuva viivise aluseks märgitud põhivõla suuruse osas ning mõista alates 18. aprillist 2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis välja 1354 eurot 6 sendi suuruselt põhivõlalt. Põhivõlalt avalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise arvutus on järgmine: Arve kuupäev
Arve suurus eurodes
Arvel märgitud põhjendatud kulud eurodes
Maksetähtaeg
Viivitatud päevade arv 17. aprilli 2019. a seisuga
24.Lisaks ülaltoodud majandamiskuludele nõuab avaldaja puudutatud isikult I ka kütmiskulude tasumist 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodide eest, s.o kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kokku 650 euro ulatuses.
25.Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel. Maakohus käsitas avaldaja nõuet ekslikult majandamiskulude nõudena, kuigi avaldaja nõuet saab tegelikult pidada kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 II alternatiivi mõttes.
25.1.Ringkonnakohus selgitab, et täitmisnõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: -
-
võlgnik on oma kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlgnikule on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
25.2.Siinsel juhul oli puudutatud isikul I korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosoleku otsusest tulenev korterelamu kütmiskohustus. Korteriomanikud kinnitasid 28. mai 2016. a üldkoosolekul maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude toomise korra (dtl-d 401–404), mis nägi mh ette järgmist: -
kütteperiood algab 16. septembril ja kestab kuni 13. maini (liigaastal kuni 12. maini); maja kütmise kohustus kütteperioodil jaguneb korteriühistu 15 lihtliikme vahel; iga korteriomaniku kohustuseks on kütta maja kütteperioodi jooksul 16 korda, keskmiselt 2 korda kuus; kütmine algab korterinumbrite alusel kasvavas järjekorras, millest on välja arvatud juhatuse liikmete korterinumbrid; järjekorra koos kuupäevadega avaldab juhatus hiljemalt kütteperioodi alguseks ja see riputatakse teadetetahvlile; korteriomanikele, kes ei soovi ise kütta ega suuda seda kokkuleppel teistele delegeerida, otsib korteriühistu teenuse osutaja, kes esitab teenuse eest arve, mille eest avaldaja esitab omakorda samas suuruses arve korteriomanikule.
2-19-102941 Kolleegiumil ei ole puudutatud isiku I esile toodud asjaoludel alust pidada korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosoleku kütmiskorra kinnitamise otsust tühiseks (vt ülal p-d 20.5.2– 20.5.3). Asjaolu, et avaldaja ei esitanud 28. mai 2016. a üldkoosoleku protokolli kohe menetluse alguses, ei anna kolleegiumile alust arvata, et protokoll võiks olla võltsitud ja sellist kütmiskorda ei oleks üldkoosolekul otsustatud. Asjaolu, et avaldaja 6. oktoobri 2019. a üldkoosolekul kinnitati korteriühistu uus põhikiri (dtl 293–317 ja 919–932), ei anna alust järeldada, et varem vastu võetud üldkoosoleku otsused ja kütmiskord ei kehtiks (mh sisaldab ka uus põhikiri küttepuude toomise ja kütmise kohustust (p-d 2.2.11 ja 2.2.12)). Korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosoleku kütmiskorra kinnitamise otsus koos selle lisaks oleva kütmiskorraga on kehtiv ning kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Seega oli puudutatud isikul I korteriomanikuna kohustus kütta korterelamut iga kütteperioodi jooksul 16 korda (keskmiselt 2 korda kuus). Puudutatud isik I ei ole väitnud, et ta oleks 2016., 2017. ja 2018. a-l täitnud kütmiskohustust. Seega on puudutatud isik I rikkunud kütmiskohustust avalduses märgitud ajavahemikul. Puudutatud isiku I väited kütmisgraafikute kohta ei anna alust järeldada, et puudutatud isikul I ei olnud kütmiskohustust või et ta ei pidanud seda täitma. Kuigi avaldaja esitas üksnes ajavahemike 24. oktoober kuni 26. november 2016. a ja 16. september 2018. a kuni 12. mai 2019. a kütmisgraafikud (dtl-d 866 ja 867), on usutav avaldaja selgitus, et ülejäänud kütmisgraafikud (s.o ajavahemikku enne 24. oktoobrit 2016 ja ajavahemikku alates 2018. a jaanuarist kuni aprillini puudutavad kütmisgraafikud) ei ole säilinud. Asjaolust, et avaldajal ei olnud enam kõiki kütmisgraafikuid alles, ei saa järeldada, et puudutatud isikul I ei oleks olnud üldkoosoleku otsusest tulenevat kütmiskohustust neil ajavahemikel. Samuti ei saa sellest järeldada, et elamut ei oleks tulnud neil ajavahemikel kütta. Arvestades seda, et tegemist oli lokaalse keskküttega korterelamuga, mida kasutataks elamiseks, ei ole kolleegiumil alust arvata, et elamut ei olnud vaja kütteperioodil kütta. Üldteadaolevalt tuleb Eesti kliimas elamuid alates oktoobrist kuni aprillini kütta. Ka kütmiskordade arvu (2016. a-l kaks korda ja 2018. a esimeses pooles 7 korda), ei saa pidada liiga suureks, arvestades seda, et kütmiskorra järgi langeb korteriomanikule kütteperioodil 16 küttekorda (keskmiselt 2 korda kuus). Kuigi avaldaja esitatud kütmisgraafikute kohaselt oli kütmine jaotatud 18 ehk kõigi korterite, mitte 16 korteri vahel, nagu näeb ette kütmiskord, oli see korteriomanikele, sh puudutatud isikule I soodsam, sest vähendas ühele korterile langevat kütmiskordade arvu. Kuigi kütmisgraafikus ei ole
24.oktoobrist kuni 26. novembrini 2016 puudutatud isiku I korterit märgitud, ei nõua avaldaja nendel kuudel ka kütmiskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.
25.3.Avaldajal ei olnud VÕS § 115 lg 3 järgi vaja määrata puudutatud isikule I rikkumise korral täiendavat tähtaega kütmiskohustuse täitmiseks või selle täitmise korraldamiseks, sest asjaolusid arvestades ei saa kütmiskohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramist pidada mõistlikuks. Seda järeldades juhindub ringkonnakohus sellest, et tegemist oli korterelamuga, mille kütmine toimis lokaalse küttesüsteemi kaudu, mida pidid kõik korteriomanikud vastavalt kütmisgraafikule üksteise järel kütma. Kuna iga korteriomanik pidi kütma konkreetsel päeval ning kõigi korteriomanike huvides oli vaja kütteperioodi jooksul tagada korterelamu kütmine iga päev, ei oleks oma kohustust rikkuvale korteriomanikule täiendava tähtaja määramine enne kahju hüvitamise nõudmist olnud mõistlik, sest elamu oleks sellisel juhul jäänud graafikujärgsel päeval kütmata, samas kui ülejäänud päevadel oli kütmiskohustus teistel korteriomanikel, st hilisem kütmine ei oleks korvanud graafikujärgselt kütmiskohustuse rikkumist. Seega võis avaldaja nõuda kütmiskohustuse rikkumise korral ilma täiendavat tähtaega määramata puudutatud isikult I kütmiskulude hüvitamist. Sellega on kooskõlas ka kütmiskord, mille kohaselt pidi korteriühistu otsima teenuseosutaja ka juhul, kui korteriomanik ei soovinud ise kütta ega suutnud seda kohustust teistele delegeerida.
2-19-102941
25.4.Kuna puudutatud isik I jättis kütmiskohustuse täitmata, pidi avaldaja korraldama korterelamu kütmise ja tellima kütmisteenust kolmandatelt isikutelt, millega seoses kandis avaldaja kulusid. Kui puudutatud isik I ei oleks jätnud kütmiskohustust täitmata, oleks korterelamu olnud köetud ja avaldajal ei oleks olnud vaja kütmisteenust kolmandalt isikult tellida, st kui puudutatud isik I ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks avaldajale kahju tekkinud, mistõttu on kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
25.5.Avaldajal tekkis puudutatud isiku I rikkumise tõttu VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 tähenduses otsene varaline kahju 650 eurot. Avaldaja on tõendanud, et ta kandis puudutatud isiku I rikkumiste tõttu kulutusi 650 euro ulatuses (PrimProject OÜ arve avaldajale koos 4. oktoobri 2016. a e-kirjavahetusega, dtl-d 864 ja 865; Finest Projects OÜ arved avaldajale koos 2. veebruari, 2. märtsi, 5. novembri ning 4. ja
5.detsembri 2018. a e-kirjavahetustega, dtl-d 852–863; maksekorraldused, dtl-d 416–422). Puudutatud isiku I vastuväited ei anna alust järeldada, et avaldajal ei ole kahju tekkinud. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et avaldaja ei oleks kütmisteenust tellinud. Avaldaja on esitanud nii talle esitatud kütmisteenuste arved kui ka maksekorraldused nende tasumise kohta. Ainuüksi see, et PrimProject OÜ asukoht on Tallinnas ja tema majandusaasta aruandes märgitud tegevusala ei viita katlakütmise teenuse osutamisele, ei anna alust järeldada, et ta ei ole seda teenust avaldajale osutanud. Ei ole teada, et PrimProject OÜ ei võiks sellist teenust osutada. Finest Projects OÜ tegevusala kohta ei ole puudutatud isik I vastuväiteid esitanud. Avaldaja poolt puudutatud isikule I esitatud arved haakuvad PrimProject OÜ ja Finest Projects OÜ poolt avaldajale esitatud arvetega. See, et avaldajale ja puudutatud isikule I esitatud arvetel ei kajastu täpsed kütmise kuupäevad, ei anna alust järeldada, et avaldaja ei tellinud puudutatud isiku I kohustuse rikkumise tõttu kütmisteenust. Asjaolu, et puudutatud isikule I esitatud arvetel märgitud summad ei kattu täielikult avaldajale esitatud arvetel märgitud summadega, on tingitud sellest, et puudutatud isik I ei olnud ainuke korteriomanik, kes kütmiskohustust rikkus, ja kütmisteenust telliti sisse ka teise korteriomaniku kütmiskohustuse rikkumise tõttu. Väär on puudutatud isiku I arusaam, et avaldaja oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et ta on kütmisteenust tellinud 9900 euro eest, mis vastab tema arvates kõigi 18 korteri kütmiskulule. Teenust tuli tellida ja avaldaja telliski seda ainult nende korteriomanike eest, kes rikkusid kütmiskohustust. Kütmisteenusele tehtud kulutusi ei pea kandma need korteriomanikud, kes on kütmiskohustust täitnud. On õige, et puudutatud isiku I kohustuste rikkumise tõttu tellitud kütmisteenuse käigus köeti kogu korterelamut, kuid kogu korterelamut kütsid samamoodi ka need korteriomanikud, kes kütmiskohustust ise täitsid. Avaldaja selgitustest ja tema esitatud arvetelt nähtub selgelt, et ühe kütmiskorra kulu on 50 eurot. Ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule I 10. oktoobri 2022. a kohtunõudes, et kui puudutatud isik I leiab, et kütmisteenuse kulu on ebamõistlikult suur, tuleb puudutatud isikul I seda tõendada, esitades selleks võrreldavad sarnase teenuse hinnapakkumised. Puudutatud isik I ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et kulutused, mida avaldaja kandis seoses puudutatud isiku I kütmiskohustuste rikkumisega, on ebamõistlikud. Ülaltoodut arvestades on puudutatud isiku I kütmiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud avaldajale kahju 650 eurot.
25.6.Avaldajale kütmisteenuse kulude ärahoidmine oli kütmiskohustuse kaitse-eesmärgiks VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Samuti pidi puudutatud isik I VÕS § 127 lg 3 tähenduses ette nägema, et kütmiskohustuse täitmata jätmise korral peab avaldaja korraldama kütmise muul
2-19-102941 viisil ning see võib tuua avaldajale kulutuste näol kaasa kahju. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist VÕS §-de 139 või 140 alusel vähendada. Asjaolu, et puudutatud isik I ei elanud korteris, ega see, et ta väidetavalt ei teadnud kütmiskohustusest, ei anna alust järeldada, et puudutatud isik I ei pea kahju kogu ulatuses hüvitama. Puudutatud isik I pidi korteriomanikuna teadma, et elamut köetakse lokaalse keskküttesüsteemi kaudu. Samuti pidi puudutatud isik I teadma, et üldkoosoleku otsusega kinnitatud kütmiskorra kohaselt tuli tal korteriomanikuna tagada vastavalt kütmisgraafikule korterelamu kütmine ka siis, kui ta ise korterit ei kasuta.
26.Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikul I hüvitada avaldajale kütmisteenuse kulu ning maakohus mõistis lõppjäreldusena õigesti puudutatud isikult I selle hüvitamiseks välja 650 eurot, kuigi tegi seda ekslikult avaldaja poolt puudutatud isikule I esitatud majandamiskulude arvete alusel. Selle nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust puudutatud isiku I väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud puudutatud isiku I vastu selle kahju hüvitamise nõude esitamist.
27.Kuna avaldaja kahju hüvitamise nõue (kokku 650 eurot) on põhjendatud, on avaldajal VÕS § 113 lg 1 I lause alusel õigus nõuda ka iga üksiku kahjuhüvitise maksmise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu puudutatud isikult I viivist. Avaldaja nõudis puudutatud isikult I kütmisteenuse kulude hüvitamist vastava kuu kohta esitatud majandamiskulude arvel, mille maksmise tähtaeg oli järgmise kuu 21. kuupäeval, ning nõuab viivist alates maksetähtaja möödumisest, s.o mõistliku aja jooksul alates kahju tekkimisest VÕS § 82 lg 3 tähenduses. Võttes aluseks majandamiskulude arved, millel avaldaja kajastas mh kütmisteenus kulu, on avalduse esitamise, s.o 17. aprilli 2019. a seisuga 650 euro suuruselt kahjunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 34 senti. Kahjuhüvitiselt tuleb alates 18. aprillist 2019 kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Kahjuhüvitiselt avalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise arvutus on järgmine: Arve kuupäev
Kütmise kulu Maksetähtaeg Viivitatud päevade arv 17. Viivis suurus eurodes aprilli 2019. a seisuga eurodes
28.Viimaks nõuab avaldaja puudutatud isikult I 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodide eest küttepuude toomise, katlamajja ladumise ja koristamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (3693 euro 30 sendi) hüvitamist.
29.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et selle kahjunõude eeldused on täidetud, ning rahuldas põhjendatult avaldaja kahjunõude. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
30.Puudutatud isikul I oli korteriomanike üldkoosolekute otsustest tulenev kohustus tuua ühes kütteperioodis 18 m3 kuivi küttepuid, laduda need katlamajja ja koristada enda järel, ning juhul, kui puudutatud isik I jätab need kohustused täitmata, oli avaldajal õigus täita need kohustused puudutatud isiku I eest ning nõuda sellega seotud kulutused puudutatud isikult I kahjuna sisse.
30.1.Maakohus tugines avaldaja kahju hüvitamise nõuet lahendades õigesti korteriomanike
21.augusti 2010. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 227 ja 228), 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 63 ja 64), 22. septembri 2012. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 60 ja 61 ja selle lisaks olev küttepuude koguste arvestus korterite kaupa dtl 62), 28. mai 2016. a üldkoosoleku (prototokoll dtl-d 401 ja 402 ja üldkoosolekul kinnitatud kütmiskord (dtl-d 403 ja 404) ning 28. mai 2018. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 383 ja 384) otsustele. Korteriomanikud otsustasid 21. augusti 2010. a üldkoosolekul, et iga korteri eest tuleb tuua 0,25 m2 kuivi küttepuid 1 m2 põrandapinna kohta, küttepuid toonud korteriomanikud on kohustatud laduma need katlamajja ja enda järel koristama ning küttepuude toomise graafik jääb juhatuse otsustada. 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kiita heaks ettepaneku, et kui avaldaja liige ei ole ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks toonud, on avaldajal õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta selle eest vajaminevad küttepuud. 22. septembri 2012. a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kinnitada puude arvestuse 1 m2 = 0,18 m3, ümardamisega üles poole, ning selle järgi pidi puudutatud isik I tooma 18 m3 küttepuid. Korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosolekul kinnitatud maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude toomise kord nägi mh ette järgmist: -
-
kütteperiood algab 16. septembril ja kestab kuni 13. maini (liigaastal kuni 12. maini); kütteperioodi alguseks koostab juhatus küttepuude toomise graafiku, arvestades võimaluse korral ka korteriomanike soovidega; graafik riputatakse teadetetahvlile; graafikus toodud kuupäeva möödudes muutub nõue sissenõutavaks ja hädavajaduse korral on juhatusel õigus vajaminevad küttepuud osta, lisades selle summa võlgnikust korteriomaniku üüriarvele; kui puude ostmise hädavajadus puudub, siis nõuab ühistu võlgnikult kuivade puude maksumuse rahaliselt välja alles kütteperioodi lõpus hinnapakkumise alusel; toodud puud peavad olema laotud katlamajja ja puude toomisel tekkinud praht koristatud; nende kohustuse eiramisel on ühistul õigus osta selle tegemiseks teenust ja esitada arve korteriomanikule; juhatuse liige mõõdab puud ja kirjutab koguse vastavasse päevikusse; toodud puud peavad olema kuivad.
Korteriomanikud otsustasid 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekul kohustada juhatust nõudma välja korterite 7 (puudutatud isiku I korter) ja 12 küttepuude võla ning kui see ei ole võimalik, siis ostma küttepuud ja nõudma kulu võlgnikelt sisse.
2-19-102941 Kolleegiumil ei ole esile toodud asjaoludel alust pidada eelmises punktis nimetatud korteriomanike üldkoosolekute asjakohaseid otsuseid tühiseks (vt ülal p-d 20.5.2–20.5.3 ja 25.2). Puudutatud isiku I väited sellel kohta, et 21. augusti 2010. a ja 22. septembri 2012. a koosolekutel osalesid isikud, kes ei olnud avaldaja liikmed ja kelle kohta ei ole teada, kas neil oli volitus üldkoosolekul osalemiseks, võivad olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, aga mitte tühisuse aluseks. Erinevalt puudutatud isikust I leiab kolleegium, et 22. septembri 2012. a üldkoosoleku protokollist on näha üldkoosolekul vastu võetud otsused. Asjaolu, et protokoll ei kajasta hääletamistulemusi, ei anna alust pidada üldkoosoleku otsuseid tühiseks. Lisaks ei ole ka ülalnimetatud otsuse puhul tähtsust tunnistajate kirjalikel ütlustel (dtl 335–336), mille kohta esitas puudutatud isik I võltsimise vastuväite, mistõttu jätab kolleegium puudutatud isiku I vastuväite tähelepanuta.
30.2.Puudutatud isik I ei ole väitnud, et ta oleks 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodidel täitnud oma kohustuse tuua hiljemalt kütteperioodi lõpuks 18 m3 kuivi küttepuid (kokku 54 m3 kuivi küttepuid), laduda need katlamajja ja enda järelt koristada. Vastupidi, puudutatud isik I on seisukohal, et tal ei olnud kohustust küttepuid tuua. Seega on puudutatud isik I küttepuude toomise, ladumise ja enda järel koristamise kohustust rikkunud.
30.3.Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et rikkumine oli vabandatav ja ta ei vastuta rikkumise eest (vt VÕS § 103 lg-d 1 ja 2). Puudutatud isikut I ei vabastanud kohustuste täitmisest see, et ta ei elanud korteris. Tähtsust ei ole sellel, kas küttepuud olid otsas või mitte.
30.4.Avaldaja andis puudutatud isikule I 25. detsembri 2018. a e-kirjaga (dtl 397) kolme kütteperioodi küttepuude toomiseks, nende katlamajja ladumiseks ja enda järel koristamiseks või 3693 euro 60 sendi tasumiseks tähtaja kuni 20. jaanuarini 2019. Puudutatud isik I ei täitnud oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Puudutatud isik I on leidnud, et temalt kolme kütteperioodi küttepuude toomise kohustuse täitmise nõudmine oli ebaproportsionaalne, kuid puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust leida, et avaldaja ei saanud temalt korraga nõuda kolme kütteperioodi täitmata jäänud kohustuste täitmist. Kolleegium lisab, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks takistanud puudutatud isikul I küttepuude toomise kohustuse täitmist, st et puudutatud isik I ei oleks saanud oma kohustusi täita avaldajast tulenevatel asjaoludel. Puudutatud isik I on 26. aprilli 2021. a seisukohas ja määruskaebuses väitnud, et kui ta avaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx toimunud kohtuistungil, mille protokolli on ta siinses asjas esitanud, soovi tuua küttepuid, teatas avaldaja talle, et need ei mahu katlamajja ära. Arvestades, et puudutatud isik I on siinses asjas esitanud üksnes 8. juuni 2017. a istungi protokolli asjas nr x-xx-xxxx (dtl-d 449–453), saab järeldada, et puudutatud isik I peab silmas seda istungit. Sellel istungil arutati hoopis puudutatud isiku I varasemate kütteperioodide küttepuude võlaga seonduvat. Protokollist ei nähtu, et puudutatud isik I oleks seal avaldanud soovi küttepuid tuua. Lisaks on puudutatud isik I 13. veebruari 2020. a vastuses ja määruskaebuses väitnud, et ta pakkus siinses asjas toimunud 8. augusti 2019. a istungil, et ta toob eelmise perioodi küttepuud. Selle istungi protokollist nähtub, et puudutatud isik I on küll öelnud, et ta on võimeline küttepuid tooma ja talle sobiks tuua eelmise perioodi küttepuud (dtl 203), kuid sellel ei ole tähtsust, kuna selleks ajaks oli puudutatud isikule I kohustuste täitmiseks antud täiendav tähtaeg ammu möödas. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta oleks avaldanud kõnealuste kütteperioodide küttepuude toomiseks soovi enne 20. jaanuarit 2019 ja avaldaja oleks küttepuude toomist takistanud.
2-19-102941 Väär on ka puudutatud isiku I väide, nagu oleks avaldaja kohtumenetlust alustanud
5.detsembril 2018 ja seega enne puudutatud isikule I kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30. jaanuaril 2019.
30.5.Kui puudutatud isik I ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks avaldajal olnud kolme aasta jooksul kokku 54 m3 rohkem katlamajja laotud kuivi küttepuid ning ta ei oleks pidanud neid ostma. Seega ei oleks avaldajale puudutatud isiku I rikkumiseta kahju tekkinud, mistõttu on kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
30.6.Avaldaja kulutused, mille oleks pidanud tegema puudutatud isik I, s.o kulutused 54 m3 kuivade küttepuude ostmisele, nende katlamajja ladumisele ja katlamaja koristamisele, on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes. Avaldaja on tõendanud, et ta kandis puudutatud isiku I rikkumiste tõttu kulutusi 3693 euro 60 sendi ulatuses (Yyyyyyyyyy OÜ 3693 euro 60 sendi suurune arve (dtl 65), maksekorraldus Yyyyyyyyyy OÜ-le 3693 euro 60 sendi tasumise kohta (dtl 190)). Täpsemalt tellis avaldaja Yyyyyyyyyy OÜ-lt 54 rm lõhutud 50 cm küttepuid koos transpordiga avaldaja katlamajja hinnaga 52 eurot/rm, s.o kokku hinnaga 2808 eurot, ning 54 rm küttepuude katlamajja ladumise ja koristamise hinnaga 5 eurot/rm, s.o kokku hinnaga 270 eurot. Nendele summadele lisandub käibemaks, mis teeb kogukuluks 3693 eurot 60 senti. Kolleegiumil ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades alust arvata, et avaldaja kandis Yyyyyyyyyy OÜ-le 3693 eurot 60 senti teenust vastu saamata. Ainuüksi sellest, et Yyyyyyyyyy OÜ kodulehelt ja 2019. a majandusaasta aruandest ei nähtu küttepuude müügiga tegelemine, ei saa teha järeldust, et Yyyyyyyyyy OÜ ei müünud avaldajale küttepuid. Avaldaja on esitanud Yyyyyyyyyy OÜ 30. märtsi 2021. a e-kirja, milles viimane on kinnitanud, et ta tegutseb ka valdkondades, mida kodulehelt ei leia, sh saab temalt tellida küttepuid (dtl 630). Lisaks on avaldaja esitanud enda ja Yyyyyyyyyy OÜ vahelise e-kirjavahetuse, millest nähtub, et Yyyyyyyyyy OÜ saatis avaldajale 5. detsembril 2018 hinnapakkumise, ning avaldaja teatas
22.jaanuaril 2019 Yyyyyyyyyy OÜ-le, et ostab 54 rm küttepuid selles toodud hinnaga, samas kui teine korter, kelle küttepuude võlg on 42 rm, toob küttepuud ise (dtl 628). E-kirjavahetusest nähtub seega ka asjaolu, et teenust ostetakse ühe korteri 54 rm küttepuude võla tõttu.
1.septembri 2018. a seisuga koostatud küttepuude aruandluse graafikust nähtub, et puudutatud isik I on ainuke korteriomanik, kes pidi koos varasema küttepuude võlaga kütteperioodi lõpuks tooma 54 rm (ruumimeeter ja kuupmeeter on sama mõõtühik) küttepuid (dtl 221). Samuti on Yyyyyyyyyy OÜ kinnitanud, et ta viis tellitud küttepuud kohale ja avaldaja on talle nende eest tasunud (dtl 630). Asjaolu, et avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetuses ja Yyyyyyyyyy OÜ esitatud arvel ei ole märgitud puudutatud isiku I korteri numbrit, ei näita seda, et teenust ei oleks tellitud puudutatud isiku I kohustuste rikkumise tõttu. Avaldaja on esitanud ka NN allkirjastatud kinnituse selle kohta, et tema on vastu võtnud puudutatud isiku I korteri eest erinevatel kuupäevadel toodud küttepuud kokku 54 rm (dtl 223). Samuti on avaldaja Yyyyyyyyyy OÜ-le 18. veebruaril 2019 teatanud, et küttepuude vastuvõtmisega tegeleb NN, ning on andnud Yyyyyyyyyy OÜ-le NN kontaktandmed (dtl 629). Kolleegiumil ei ole seega alust kahelda selles, et NN teadis Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuid vastu võttes, et need tuuakse puudutatud isiku I eest. Asjaolu, et küttepuude toomise graafikutes ei ole märgitud kuupäevasid, millal mingi korteriomanik on küttepuid toonud, ei muuda NN kinnitust tõendina ebausaldusväärseks. Sellel, kas konkreetselt puudutatud isiku I korteri eest toodud küttepuud on ära köetud või mitte, ei ole tähtsust, sest puudutatud isik I peab igal juhul täitma koos teiste korteriomanikega küttepuude toomise kohustust. Samuti ei ole tähtsust sellel, mida arvas Tallinna
2-19-102941 Ringkonnakohus 3. septembri 2020. a otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (dtl-d 633–648) selles asjas esitatud Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumisest. Erinevalt sellest asjast on avaldaja siinses asjas esitanud täiendavad tõendid, mis kinnitavad Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuude tellimist, nende kohaletoimetamist ja nende eest tasumist. Asjaolust, et puudutatud isiku I endine juhatuse liige AA võib samuti tegeleda küttepuude müügiga (vt 13. veebruari 2020. a e-krediidiinfo väljavõte AA XXXXXX Talu FIE ja Rändsaekaater OÜ kohta, dtl-d 444–447; RR 1. novembri 2020. a e-kiri, dtl 531), ei saa teha järeldust, et küttepuude müüjaks ei olnud Yyyyyyyyyy OÜ. Samas oleks avaldajale kantud kulutuste näol tekkinud kahju ka juhul, kui küttepuid oleks müünud, kohale toonud ja ladunud muu isik. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelnevat arvestades puudutatud isiku I tõendite kogumise, s.o Maksu- ja Tolliametilt Yyyyyyyyyy OÜ 2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni väljanõudmise taotluse õigesti rahuldamata. Käibedeklaratsioon saaks näidata üksnes seda, kas Yyyyyyyyyy OÜ on avaldajale esitatud arve deklareerinud või mitte, kuid mitte seda, kas ta on avaldajale kõnealust teenust osutanud. Väär ja asjassepuutumatu on puudutatud isiku I väide, nagu oleks avaldaja tsiviilasjas nr x-xxxxxx toimunud 8. juuni 2017. a istungil (protokoll dtl-d 449–453) avaldanud, et tal ei ole vaja küttepuid osta ja ta ei ole neid kunagi ostnud. Istungi protokollist seda ei nähtu. Ka juhul, kui see nii oleks, ei tähendaks see seda, et avaldaja ei ostnud küttepuid puudutatud isikule I siinses asjas ette heidetavate rikkumiste tõttu mitu aastat hiljem. Kuigi maakohus selgitas puudutatud isikule I 8. augusti 2019. a istungil, et olukorras, kus avaldaja on esitanud tõendi kulutuste suuruse kohta, tuleb puudutatud isikul I tõendada, et kulutused saanuks väiksemad olla (vt dtl 204), ei ole puudutatud isik I seda teinud. Puudutatud isik I on esitanud Pajaka Puit OÜ 18. jaanuari 2016. a hinnapakkumise (dtl 184), milles 50 cm küttepuude hinnana on märgitud 39 eurot/m3, millele lisandub käibemaks, kuid see hinnapakkumine ei tõenda 1 m3 kuivade küttepuude turuhinda 2019. a jaanuaris, mil avaldaja küttepuud tellis. Samuti ei sisalda see hind küttepuude ladumise ja koristamise kulusid. Lisaks on puudutatud isik I 1. novembri 2020. a seisukohas väitnud, et Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse andmetel oli küttepuude hind koos kohaletoimetamisega 2016–2018 28 eurot 80 senti/tm ning 2019. a I kvartalis 31 eurot 14 senti/tm. Seejuures ei ole puudutatud isik I Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse andmeid tõendina esitanud, vaid on viidanud 14 erinevale veebilingile, millelt need peaksid avanema. Veebilingid ei ole käsitatavad tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes, mistõttu ei ole puudutatud isik I tõendanud oma väiteid, et küttepuude turuhind koos kohaletoimetamisega oli 2016–2018 28 eurot 80 senti/tm ning 2019. a I kvartalis 31 eurot 14 senti/tm. Lisaks ei annaks puudutatud isiku I esitatud andmed ka nende tõendatuse korral ilmselt alust järeldada, et avaldaja ei ostnud kuivi lõhutud küttepuid ning nende ladustamis- ja koristusteenust turuhinnaga. Arvestades seda, et puudutatud isiku I andmed on esitatud tihumeetrites, mitte ruumimeetrites, ei ole küttepuude hind avaldaja ostetud küttepuude hinnaga võrreldav ning suure tõenäosusega ei ole tegemist ka sama kaubaga, kuna tihumeetrites mõõdetakse üldjuhul metsamaterjali (palki), mitte lõhutud küttepuid. Seejuures nähtub Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse veebilehtedelt metsamaterjali (küttepuidu), mitte lõhutud küttepuude hind. Samuti ei sisalda puudutatud isiku I väidetud hind küttepuude kohaletoomist, ladumist ja koristamist. Seega ei ole puudutatud isik I tõendanud, et avaldaja ostetud küttepuude hind ja nende kohaletoimetamise, ladumise ja koristamise hind ei vastanud turuhinnale.
30.7.Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid selle kohta, et avaldajale tekkinud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav. Samuti ei ole puudutatud isik I esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist VÕS §-de 139 või 140 alusel vähendada. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust ainuüksi
2-19-102941 puudutatud isiku I paljasõnaline väide, et see ületab kordades tema ühe kuu sissetulekut ja Eesti keskmist brutokuupalka.
31.Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust puudutatud isikult I avaldaja kasuks küttepuude toomise, katlamajja ladumise ja enda järelt koristamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas lõppjäreldusena muuta. V
32.Kuigi ülaltoodu kohaselt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja jätab avalduse rahuldamata 178 euro suuruse põhivõla, sellelt avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 30 euro 5 sendi ning alates avalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise osas, ei anna see alust muuta maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude jaotust ja jätta puudutatud isiku I menetluskulusid avaldaja kanda.
32.1.Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 II lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 II lause seab menetluskulude jaotamise lähtekohaks õigluse põhimõtte, seejuures on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Arvestades seda, et avaldaja taotles avalduses puudutatud isikult I kokku 6110 euro 55 sendi (2182,08+234,87+3693,6) väljamõistmist (lisandub viivis), kuid ringkonnakohus rahuldab avalduse 5902 euro 48 sendi (1354,06+159,48+650+45,34+3693,6) ulatuses (lisandub viivis), tuleks asja lahendamise tulemust arvestades jätta menetluskulud 97% ulatuses puudutatud isiku I kanda (solidaarselt puudutatud isikuga II) ning 3% ulatuses avaldaja kanda. Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab avalduse valdavas ulatuses ei oleks TsMS § 172 lg 1 II lause tähenduses õiglane jätta kõiki menetluskulusid, sh puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulusid avaldaja kanda. Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks menetlust põhjendamatult venitanud või esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid.
32.2.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ka kohtumenetluses tehtud kompromissipakkumiste alusel. Kolleegium ei välista, et sarnaselt hagimenetlusele (TsMS § 163 lg 2) võib ka avalduse alusel lahendatavas hagita asjas (eelkõige korteriühistu rahalisi nõudeid puudutavas kohtuasjas) olla õiglane jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes ei nõustunud kompromissiga, kui kohus lahendab hagita asja kompromissis pakutuga sarnaselt.
8.augusti 2019. a istungi protokollist nähtub, et puudutatud isik I oli nõus avaldajale kompromissi korras tasuma kommunaalkulud, halduskulud, viivise ja 500 eurot küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju katteks. Avaldaja soovis kõigi esitatud nõuete tasumist, kuid oli nõus maksegraafikuga. Kompromissi ei saavutatud seetõttu, et puudutatud isik I ei olnud nõus hüvitama küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (dtl-d 200, 201 ja 204). Puudutatud isik I pakkus seega 8. augusti 2019. a istungil avaldaja nõuete rahuldamist 2916 euro 95 sendi ulatuses (2182 eurot 8 senti + 234 eurot 87 senti + 500 eurot), kuid avaldaja nõuded olid kokku 6110 eurot 55 senti ning ringkonnakohtu määruse alusel kuuluvad need rahuldamisele 5902 euro 48 sendi ulatuses. Seega ei rahulda ringkonnakohus avaldust sarnases ulatuses, nagu pakkus puudutatud isik I 8. augusti 2019. a istungil kompromissina.
2-19-102941 Menetluskulude jaotamiseks puudutatud isiku I taotletud viisil ei anna alust ka puudutatud isiku I 8. augusti 2019. a e-kirjas pakutud kompromiss (dtl 195). Kuigi puudutatud isik I avaldas selles e-kirjas nõusolekut tasuda asjas esitatud nõuded, seadis ta kompromissi sõlmimise eelduseks, et avaldaja loobub tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudest, mis rahuldati hiljem Tallinna Ringkonnakohtu
3.septembri 2020. a jõustunud otsusega 2851 euro 20 sendi ulatuses (dtl-d 633–648; vt ka avaldaja 12. augusti 2019. a e-kiri, milles ta ei olnud nõus siinset asja ja tsiviilasja nr x-xx-xxxx kompromissis siduma ja palus jääda siinse asja juurde, dtl 208). Kuigi puudutatud isik I on 12. augusti 2019. a e-kirjas väitnud, et ta tegi avaldajale pärast
8.septembri 2019. a istungit veel ettepaneku rahuldada avaldaja muud nõuded peale viivisenõuete, s.o kokku 5875 eurot 68 senti ja seda 150-euroste osamaksetena, millest avaldaja väidetavalt keeldus põhjusel, et ta soovis ka enda menetluskulude hüvitamist (dtl 208), ei ole puudutatud isik I selle ettepaneku tegemise kohta tõendeid esitanud.
32.3.Seega tuleb puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Arvestades seda, et avaldaja ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus teha puudutatud isiku I määruskaebuse alusel puudutatud isikule I menetluskulude jaotust puudutavalt maakohtust kahjulikumat lahendit.
33.Kuna puudutatud isiku I määruskaebus jääb valdavas ulatuses rahuldamata ning puudutatud isik I esitas määruskaebemenetluses asjakohatuid väiteid ning kaks põhjendamatut taotlust (21. novembri 2022. a tõendite vastuvõtmise taotlus ja taotlus kohustada avaldajat esitama tõendid originaaldokumentidena), millega on põhjustanud avaldajale põhjendamatult täiendavaid menetluskulusid, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 II lause alusel määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku I kanda.
34.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1776 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele ja sellele õigusliku hinnangu andmisele 1 tund (toiming nr 1), määruskaebusele seisukoha koostamisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele 5 tundi 18 minutit (toiming nr 2), ringkonnakohtu kohtunõudele vastuse koostamisele, täiendavate tõendite hankimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi 18 minutit (toiming nr 3), puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a seisukohaga tutvumisele, selle analüüsile ja õiguslikku hinnangu andmisele 42 minutit (toiming nr 4), puudutatud isiku 21. novembri 2022. a seisukohale vastuse koostamisele, õiguskirjandusega tutvumisele ja kohtupraktika analüüsile 3 tundi (toiming nr 5) ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit (toiming nr 6), s.o kokku 14 tundi 48 minutit. Arvestades määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on määruskaebusele vastamiseks kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu nõudekirja ning sellele esitatud vastuse sisu, mahtu ja lisatud tõendeid arvestades on kogu ulatuses põhjendatud ka selle seisukoha koostamise ajakulu. Kuna puudutaud isik I esitas ringkonnakohtule suure hulga tõendeid ja täiendava seisukoha, on põhjendatud ka sellele vastuse koostamise ajakulu, samuti menetluskulude nimekirja koostjamise ajakulu.
2-19-102941 Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega kohtuvaidlustes. Ülaltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1776 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul I TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.