Välja mõista R Ält A Ä kasuks menetluskulude katteks 1 749 (üks tuhat seitsesada nelikümmend üheksa) eurot 60 senti.
4.Tasaarvestada poolte menetluskulud, mille tagajärjel välja mõista R Ält A Ä kasuks menetluskulude katteks 461 (nelisada kuuskümmend üks) eurot 60 senti.
5.Välja mõista R Ält A Ä kasuks viivis menetluskuludelt (461,60 eurolt) alates kohtuotsusest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.R Ä esitas Viru Maakohtule hagi A Ä vastu hüvitise 24 902,04 euro, viivise seisuga 16.06.2021. a väljamõistmiseks summas 240,15 eurot ning lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 16.03.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-11619 lõpetas Viru Maakohus hageja ja kostja kaasomandi kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa number xxx), jättis kinnisasja hageja ainuomandisse ning kohustas hagejat maksma kostjale hüvitist 58 000 eurot. Hageja oli kohustatud maksma hüvitist summas 58 000 eurot graafikujärgselt järgmise graafiku järgi: 25 000 eurot 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest; 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2 750 eurot kuus 30 päeva möödumisel otsuse jõustumisest. Hageja tasus kostjale kokku 51 552,18 eurot, millest 1 900 eurot Swedbank arveldusarvele, 45 100 eurot kohtutäitur xxx vahendusel ja 12.10.2020. a tasaarvestamise avalduse tegemisega, mille kohaselt tasaarvestas hageja oma nõude summas 4 552,18 eurot kostja nõudega summas 4 552,18 eurot. AS xxx (laenuandja), hageja ja kostja (laenuvõtjad) vahel oli 06.08.2020. a sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel väljastas laenuandja laenuvõtjatele laenu summas 99 063 eurot kinnistu aadressil xxx, ostmiseks. Lähtudes laenulepingu tingimustest on hagejal ja kostjal solidaarne vastutus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja ja kostja vastutavad nagu solidaarvõlgnikud sõlmitud laenulepingu alusel xxx panga ees. Muu hulgas tagastavad solidaarvõlgnikud Xxx pangale laenu põhiosa, maksavad intressi ja viivist. Laenusaajad on kohustatud ka laenu tagatis kindlustama. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse
täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Põhjusel, et lepingu kehtivuse ajal ei tasunud solidaarvõlgnikud lepinguga ettenähtud makseid, siis 06.04.2021. a avaldusega ütles laenuandja poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt üles ning nõudis laenujäägi, mis moodustas lepingu lõpetamise päeva seisuga 62 542,72 eurot, millest on 62 173,07 eurot põhinõue, 363,85 intress ja 5,80 eurot viivis, kohest tasumist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Perioodil alates 14.04.2021. a kuni 19.04.2021. a tasus hageja oma isiklike rahaliste vahendite arvel pangale 62 699,72 eurot. Kuna hageja on isik, kes alates laenulepingu ülesütlemise hetkest täitis solidaarkohustust kostja eest, siis tulenevalt VÕS § 69 lg-st 2 on hagejal solidaarvõlgniku tagasinõue kostja vastu summas 31 349,86 eurot (62 699,72/2 = 31 349,86). VÕS § 197 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 03.05.2021. a avaldusega (saadeti e-posti teel) tasaarvestas hageja VÕS § 198 alusel 16.03.2020. a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-11619 tuleneva kostja hüvitise nõude summas 6 447,82 eurot oma hüvitamise nõudega täies ulatuses. Põhjusel, et tasaarvestuse tulemusena on tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud, ei ole hagejal kostja ees enam võlgnevust 16.03.2020. a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-11619 tuleneva hüvitise osas. Peale pooltevaheliste nõuete tasaarvestamist kattuvas osas moodustab hageja nõue kostja vastu 24 902,04 eurot (31 349,86 – 6447,82 = 24 902,04). 03.05.2021. a tasaarvestamise avaldusega nõudis hageja kostjalt hüvitise summas 24 902,04 eurot tasumist. Vaatamata 03.05.2021. a tehtud tasaarvestamise avaldusele ja hüvitise maksmise nõudele ei ole kostja täitnud oma kohustust hüvitada hagejale kostja eest laenuandja ees täidetud kohustus, mis peale kostja nõude tasaarvestamist moodustab hageja nõue 24 902,04 eurot. Seega esitab hageja kostja vastu nõude 24 902,04 eurot ulatuses, mis on hageja põhinõue kostja vastu. Põhjusel, et hageja tasaarvestas kostja nõude oma nõudega 03.05.2021. a ning ei ole kostja tasunud hagejale hüvitamisele kuuluv hüvitis summas 24 902,04 eurot, siis tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt viivise põhinõude õigeaegse tasumata jätmise eest tasumist alates 04.05.2021. a. 16.06.2021. a seisuga moodustab hageja nõue kostja vastu arvestatud viivise osas 240,15 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisega soovib hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks mittemuutunud viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hüvitamisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest alates käesoleva hagiavalduse esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 49-56) märkis kostja, et väidetava nõude ulatus on eksitav. Viru Maakohtu 16.03.2020. a otsuse nr 2-18-116191 p 3 tulenevaid kohustusi on hageja enamjaolt eiranud ning vabatahtlikult tasus hageja 4 650 eurot. Summa 42 350 eurot on tasutud sundtäitmisena kohtutäitur xxx kaasabil. Seega kokku tasuti 47 000 eurot ja hageja võlgnevus kostja ees on 11 000 eurot. Hageja tagasinõue ei ole tõendatud. Kostja ei vaidle vastu, et pooltel on/oli ühine kohustus, lõpptähtajaga 12.08.2039. a (igakuine makse ca
336 eurot). Kuna pooled ei ole kohustust jaganud on kohustus ühine ja solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevalt kantav võrdsetes osades. Kostja on talle langevat laenumakse osa jooksvalt hagejale tasunud. Kas ja kuidas tasus hageja laenumakseid on kostjale teadmata kuna selliseid andmeid hageja kostjale Xxx Bank ei väljastanud (korduvalt pöörduti palvega pangatöötajate poole pangakontoris ja telefoni teel). VÕS 69 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (lg 1). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (lg 2). Hageja ei ole tõendanud talle kuuluva nõude olemasolu ja ulatust. Nimelt peab hageja tõendama, et tal on nõue solidaarvõlgniku vastu ja nimelt väidetavas ulatuses. Kostja märgib, et kostja tasus oma laenumakseid hageja pangakontole. Kirjavahetust pangaga pidas hageja ja kõik teated edastati talle. Tõenäoliselt hageja aga neid makseid pangale ei edastanud, sh/või talle langevas osas. Hageja saab ja peab tõendama, millises ulatuses läks talle üle väidetav võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue) ja milline oli talle endale langev osa. Esitatu põhjal ei ole võimalik määratleda, kas hagejal oli või on kostja vastu sellises ulatuses nõue. Seega hageja ei ole tõendanud väidetava pangalt üle tulnud nõude osas talle langevat osa ja kostja osa. Selliste tõendite esitamisel oleks kostjal võimalik esitada ka vastuväiteid nõudele. Kostja on neid andmeid hagejalt korduvalt küsinud, kuid tulemuseta. Hagejal väidetav nõue ei ole sissenõutav ning kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Hageja poolt on teadlikult ja kunstlikult tekitatud olukord, kus pank oli õigustatud lõpetama laenulepingu ühepoolselt, st hageja poolt teadlikult ei tasutud laenumakseid, sh tõenäoliselt ka kostja poolt laenumakseteks hagejale edastatud osas. Samas on oluline ja asjaolu tõendav hageja järgnev käitumine, st koheselt tasuti kogu laen ja väideti, et kostja peab asuma koheselt hüvitama tasutud osast poole. Oluline on märkida, et laen tasuti koheselt samas pangas võetud refinantseerimise laenuga. Ilmne, et kui pank ütleb üles laenulepingu seoses väidetavate kohustuste rikkumisega ei anta koheselt uut laenu. Seega on hageja pangaga sellise lepingu lõpetamise viisi kokku leppinud eesmärgiga lõpetada kostja teadmata nn ühislaen ja esitada kohene tasunõue väidetavas kogu ulatuses. Antud juhul on ilmne hageja tahe tekitada kostjale kahju. Nimelt pole kostjal võimalik koheselt kogu laenu kustutada ning kostjale oli vastuvõetav lõpetatud laenumaksete ajaline kestus ja igakuine määr. Kostja märgib, et esiteks on talle teadmata, millal hageja lõpetas laenu tasumise ning kogunenud viivised ja intressid ei ole kostja kohustus. Kostja on eeldanud, et vajadusel laenu lõpetamise, jagamise, vms küsimused lahendatakse laenuvõtjate poolt ühiselt ning kostja on arvestanud, et tal tuleb tasuda laenu mõistlikus ulatuses vastavuses lepinguga eeltoodud tähtajani. Kostjal puudub majanduslik võimalus koheselt laen tagastada. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel on teadlik tegevus, eesmärgil põhjendamatult lõpetada laenusuhe ning koheselt esitada nõue kogu kostja laenuosa tagastamiseks, millega kahjustada kostjat ja seada ta raskesse olukorda. Ilmne, et tasudes kogu laenunõude koheselt, sh jättes tasumata kohtulahendist tulenevad kohustused, oli hagejal olemas majanduslik võimekus kohustusi täita ja mitte rikkuda teadlikult laenulepingut. Tänaseks on ka arusaamatu, kuhu on tarvitatud hageja poolt kostjalt laekunud laenumaksed, millised mõjutavad nõude suurust lähtuvalt solidaarvõlgnike sisesuhtest. Kostja on seisukohal, et antud juhul kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Lähtudes põhimõttest tulenevast keelust mitte kahjustada kostjat ja võimalusest jätta kohaldamata seadusest tulenevat, ei ole hageja nõue sissenõutav ja vastupidine seisukoht on vastuvõtmatu. Kostja kohustust tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõttega selliselt, et hageja nõue (sh arvestades ka kostja laenumakseid, milliseid pangale tõenäoliselt ei edastatud) muutub sissenõutavaks osadena ja tähtaegadel, millised vastavad Xxx Bank laenulepingu tingimustele. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Hageja on käitunud vastuoluliselt ja solidaarvõlgnikku/kostjat kahjustavalt, st põhjustades laenuandja poolt lepingu
lõpetamise ja püüdes sundida sellega kostjat koheselt kogu laenusummat tagastada. Seega ei ole oma käitumisega arvestanud kostja õigustatud ja õiguspärast ootust, tasuda laenu määratud tähtajani ja osades. Oluline on rõhutada, et kostjale teadaolevalt hageja refinantseeris laenu sama pangaautuse laenuga, st ise jätkab laenu tasumist ajatatult ja ositi. Vastuolu hea usu põhimõttega ilmestab eelkõige asjaolu, et väidetava laenulepingu lõpetamise järgselt koheselt on sama pank andnud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkujale uue laenu. Kostja on kompromissi otsides pöördunud pangastuste poole, so xxx Pank, xxx; Xxx Bank; xxx Pank, saamaks samuti võimaliku nõude tasumiseks laenu. Pankade vastuste kohaselt kostjale laenu ei väljastata kuna ta on nn mustas nimekirjas kuna ei ole täitnud pangalaenu lepingu tingimusi. Seega hageja on põhjustanud olukorra, kus väidetavalt kostja peaks koheselt tasuma oma laenu osa, kuid pangad sellist finantseerimist, just hageja käitumise tõttu, ei võimalda. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et pank lõpetas hagejaga seotud kaks laenulepingut, st põhjus võis seisneda hoopis hageja poolt oma laenulepingu järgsete kohustuste ignoreerimises.
MENETLUSE KÄIK
4.Kohtuistungil 24.03.2022. a andis kohus pooltele täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled nõustusid kirjaliku menetluse jätkamisega.
5.Pooled kompromissi ei sõlminud.
POOLTE SEISUKOHAD KOHTUKÕNE TEESIDES
6.Kohtukõne kirjalikes teesides märkis hageja, et menetluse kestel on 0n kostja poolt makstud erinevatel viisidel ja erinevatel tähtaegadel kokku 29 198,84 eurot, nendest: 03.05.2021. a hageja tasaarvestas 6 447,82 eurot tasaarvestamisavaldusega, 27.04.2022. a kostja tasaarvestas kostja nõude summas 4 552,18 eurot, 15.10.2021. a kuni 10.04.2023. a kostja tasus hagejale igakuiste maksetega kokku 6 650 eurot, 02.05.2023. a kostja tasus hagejale 11 548,84 eurot. Seoses menetluse ajal osa võlgnevuse tasumisega loobub hageja nõudest kostja vastu summas 22 751,02 eurot ning nõuab võla tasumist summas 2 151,02 eurot ning sellest summast arvestab hageja viivist nõude rahuldamise päevani. 16.06.2021. a (hagi esitamise kuupäev) moodustas viivise summa 240,15 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni 01.06.2023. a summas 2 959,18 eurot ning edasi jooksvat viivist kuni võlgnevuse (2 151,02 euro) tasumiseni. Kostja esitas tasaarvestamisavalduse summas 2 151,02 eurot nii käesolevas menetluses kui ka tsiviilasja nr 2-22-17341 menetluses (vastuses hagile märkis kostja: „Kostja on tasunud hüvitamiseks hagejale perioodil 13.11.2019 – 19.03.2021 summas 4 445,91 eurot. Seega hageja on kandnud kulusid summas 4 589,78 eurot (sh kostja eest summas 2 294,89 eurot) ning kostja on hüvitanud hagejale summa 4 445,91 eurot. Siit tulenevalt on hagejal võlgnevus kostja ees summas 4 445,91 eurot – 2 294,89 eurot = 2 151,02 eurot. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et siinjuures on arvestatud ka hageja kindlustusmakseid. Seega käesolevaga oleme tasaarvestanud kostja kindlustusmaksetest tuleneva nõude vastavas osas hageja kohustusega kostja ees. Peale tasaarvestamist on hageja võlgnevus kostjale summas 2 151,02 eurot. Käesolevaga summa 2 151,02 eurot omakorda tasaarvestame hageja nõude vastava osaga, milline on esitatud tsiviilasjas 2-21-9738 (so hageja poolt laenujäägi tasumine pangale ja nõue kostjale solidaarkohustuse täitmiseks). " Tsiviilasja 2-22-17341 menetluses kohus juba otsustas kostja
tasaarvestusega nõustumisega ja tegi otsuse, millega jättis hageja osa nõudest rahuldamata selle tõttu, et kostjal on nõue hageja vastu seoses pangale laenu tagastamisega ja intressi maksmisega. Hageja esitas apellatsioonkaebuse tsiviilasjas 2-22-17341 tehtud otsuse peale. Seega, kostja tasaarvestamisavalduse seaduslikkuse küsimus peaks olema lahendatud teises menetluses ning juhul, kui kohus tuvastab, et kostjal on nõude hageja vastu, siis saaks kohus otsustada kas nõude tasaarvestamisest või sissenõudmisest vastava avalduse saabumisel. Sama nõude esitamist kahes menetluses ei ole lubatud.
7.Kohtukõne kirjalikes teesides kostja jäi seisukoha juurde, et hageja poolt on teadlikult ja kuntslikult tekitatud olukord, kus pank oli õigustatud lõpetama laenulepingu ühepoolselt, st hageja poolt teadlikult ei tasutud laenumakseid. Kostja jääb seisukoha juurde, et antud asjas kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Kostja selgitab nõude arvestust järgnevalt. Vaidlusalune laenujääk moodustas lepingu lõpetamise päeva seisuga 62 542,72 eurot (62 173,07 eurot põhinõue, 363,85 intress ja 5,80 eurot viivis). Hageja seisukohalt A Ä solidaarvõlgniku kohustus laenulepingu lõppemisel summas 31 349,86 eurot. Viru Maakohtu 16.03.2020. a otsuse nr 2-18-11619 kohaselt on R Ä kohustatud hüvitama kostjale võlgnevuse üldsummas 58 000 eurot. Vabatahtlikult tasus R Ä 4 650 eurot. Summa 42 350 eurot on tasutud sundtäitmisena kohtutäitur xxx kaasabil. Kokku tasuti 47 000 eurot, võlgnevus 11 000 eurot. Tsiviilasjas 2-21-7015 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr xxx kostja kasuks toimuv sundtäitmine lubamatuks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 2-18-11619). Kohtuasjas tunnistati kostja nõue summas 2 750 tasaarvestatuks võlgnevuse 11 000 eurot A Ä ees vastava osaga summast 31 349,86 eurot. Seega R Ä nõue summas 31 349,86 eurot vähenes summani 28 599,86 eurot. A Ä nõue vähenes summani 8 250 eurot. Tsiviilasjas 2-21-7760 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr xxx sundtäitmine lubamatuks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 2-18-11619). Kohtuasjas tunnistati kostja nõue summas 2 750 tasaarvestatuks võlgnevuse 11 000 eurot A Ä ees vastava osaga summast 31 349,86 eurot. Seega R Ä nõue summas 28 599,86 eurot vähenes summani 25 849,86 eurot. A Ä nõue vähenes summani 5 500 eurot. Tsiviilasjas 2-20-17088 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr xxx sundtäitmine lubatavaks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 2-18-11619). Kohtuasjas ei tunnistatud kostja nõuet summas 2 750 tasaarvestatuks võlgnevusega 11 000 eurot. Seega R Ä nõue summas 25 849,86 eurot jäi muutumatuks. Kostja nõue summas 5 500 eurot jäi samuti muutumatuks. Kostja on hageja nõudega teinud kaks tasaarvestust, so: 10.11.2022.a (kohtule esitatud) tasaarvestas A Ä oma nõude jäägi summas 5 500 eurot hageja nõude jäägiga, nõude jäägiks 20 349,86 eurot (tasaarvestus 1). 22.12.2022. a kostja tegi tasaarvestuse tsiviilasjas 222-17341 esitatud hagivastuses käesolevas kohtuasjas esitatud laenunõudega summas 2 151,02 eurot. Seega hageja nõude jäägiks on 18 198,84 eurot (tasaarvestus 2). Kostja selgitas tasaarvestust 2 järgmiselt. Kostja on tasunud laenumaksete hüvitamiseks hagejale perioodil 01.01.2019 – 19.03.2021. a summas 4 445,91 eurot. Hageja on kandnud antud perioodil laenukulusid laenuandjale summas 4 589,78 eurot (sh kostja eest summas 2 294,89 eurot) kuna kostja on hüvitanud hagejale summa 4 445,91 eurot, siis on hagejal võlgnevus kostja ees summas 4 445,91 eurot – 2 294,89 eurot = 2 151,02 eurot. Seega on kostja hüvitanud laenumakseid antud summa osas enam ja saab selle tasaarvestada hilisemate vastastikuste nõuetega. Eeltoodud kohtuasjas kostja avaldas, et „Käesolevaga summa 2 151,02 eurot omakorda tasaarvestame hageja nõude vastava osaga, milline on esitatud tsiviilasjas 2-21-9738 (so hageja poolt laenujäägi tasumine pangale ja nõue kostjale solidaarkohustuse täitmiseks).“ Kostja on täitnud tema poolt käesolevas kohtuasjas pakutud kompromissi ja tasunud igakuiste maksetega summas 350 eurot hageja nõudest kokku 6 650 eurot. Hageja tunnistab maksete
saamist. Seega hageja nõude jäägiks jäi (18 198,84 – 6 650) 11 548,84 eurot. Vastavuses kompromissettepanekuga kostja tasus hagejale 02.05.2023. a nõude jäägi summas 11548,84 eurot. Kostja sai pangalt eeltoodud summa laenamiseks positiivse vastuse ning hüvitas selle arvelt eeltoodud summa. Kostja on hagejale kogu solidaarkohustuse kostjale langevas osas tasunud ning hagejal puudub kostja vastu nõue. Hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Hageja loobus oma 01.06.2023. a menetlusdokumendis hagist kostja vastu summas 22 751,02 eurot. Kohus lahendas osalise hagist loobumise 14.06.20223. a kohtumäärusega, millega võttis osalise hagist loobumise vastu.
9.Seega on hageja nõuetest jäänud vaidluse alla põhivõlgnevuse jääk summas 2 151,02 eurot, viivis kuni 16.06.2021. a summas 240,15 eurot, viivis kuni 01.06.2023. a 2 959,18 eurot ning lisanduv viivis alates 01.06.2023. a kuni võlgnevuse (2 151,02 eurot) tasumiseni.
10.Asja materjalidest nähtub, et pooltel olid teineteise vastu rahalised nõuded: hagejal kostja vastu solidaarvõla täitmisest seoses laenulepingu ülesütlemisega summas 62 699,72 eurot, millest kostjale langev osa on 31 349,86 eurot ning kostjal hageja vastu kohtuotsusest nr 2-1811619 tulenev nõue summas 58 000 eurot, millest hageja pidi kostjale tasuma 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2 750 eurot kuus (tl 18-29, 13-17).
11.Erinevates kohtumenetlustes (tsiviilasjad 2-21-7015, 2-21-7760) tunnistati täitemenetlustes toimuvad sundtäitmised lubamatuteks seoses hageja poolt nõuete tasaarvestamisega (2 x 2 750 eurot). Kohtuasjas 2-20-17088 tunnistati täitmine täiteasjas xxx lubatavaks, mistõttu ei toimunud tasaarvestust summas 2 750 eurot.
12.Hageja oli kohustatud kostjale tasuma kohtuotsuse alusel kokku 58 000 eurot. Hageja tasus kostjale pangaülekandega 4 650 eurot (tl 57) ja kohtutäitur xxx kaudu 42 350 eurot (tl 58), kokku seega 47 000 eurot, mis teeb nõude jäägiks 11 000 eurot (58 000 – 4 650 – 42 350).
13.Kostja on kohustatud hagejale tasuma solidaarkohustuse seoses laenulepingu ülesütlemisega ning nõude täitmisega pangale hageja poolt kostjale langevas osas 31 349,86 eurot. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et nimetatud kohustus oli solidaarkohustus ning laenu jääk tasuti peale laenulepingu ülesütlemist kostja poolt. Nimetatud asjaolud on tõendatud kohtuotsustega tsiviilasjades nr 2-21-7015 (tl 139-144), 2-21-7760 (tl 145-149) ja 2-20-17088 (tl 150-154). Viidatud kohtuotsustest tulenevalt ei saa vaidlust olla ka selles, et pank edastas võlgnikele ülesütlemishoiatuse ning ülesütlemisavalduse, laenumaksete võlgnevus tekkis alates septembrist 2019. a ning pooled ei vaidlustanud laenulepingu ülesütlemist. Kohus jätab käsitlemata käesolevas menetluses kostja poolt esitatud vastuväited selle kohta, et panga poolt laenulepingu ühepoolne lõpetamine on tingitud hageja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu seisukohast kohtuotsuses 2-21-7760 (punkt 7.4). Ringkonnakohus leidis, et „Laenulepingu kohaselt olid pooled panga ees solidaarvõlgnikud ning nad vastutasid mõlemad laenukohustuse täitmise eest. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole laenulepingu ülesütlemist vaidlustanud ning seega on ülesütlemine kehtiv.
Sellest tulenevalt puudub praeguses vaidluses vajadus hinnata seda, kumma solidaarvõlgniku tegevuse tõttu pank laenulepingu üles ütles. Laenulepingu täitmise korda ei olnud pooled omavahel kokku leppinud ning panga 18.01.2022 tõendist nähtuvalt toimus laenulepingu täitmine korrapäratult.“ Kohus leiab, et ka käesolevas menetluses ei ole tähtsust kostja poolt esile toodud asjaoludel selle kohta, et hageja väidetav nõue ei ole sissenõutav ning kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte (kostja vastuse osa II.III, tl 52-53). Kostja on sisuliselt menetluse ajal hagiavalduse nõude (solidaarkohustuse täitmise nõue) suuremas osas täitnud.
14.Vastastike nõuete ulatus, poolte tasaarvestus ja nõude täitmine kohtumenetluse ajal.
14.1.Hagiavaldusest tuleneb, et hageja tasus kostja nõudest kostjale 1 900 eurot ülekandega pangakontole, 45 100 eurot kohtutäitur xxx vahendusel ja 12.10.2020. a tasaarvestamise avalduse tegemisega, mille kohaselt tasaarvestas hageja oma nõude 4 552.18 eurot kostja nõudega summas 4 552,18 eurot. Seega tasus hageja kostjale kokku 51 552,18 eurot. Hageja arvestus on väär. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on kohtutäituri kaudu täitemenetluses laekunud kokku 42 350 eurot, mitte 45 100 eurot, seega vähem 2 750 eurot. Kostja nõude jääk oli seega peale maksete tegemist ja kohtutäituril laekumist 13 750 eurot (58 000 – 1 900 – 42 350). Hageja 12.10.2020. a tasaarvestamisavaldus, millega hageja tasaarvestas oma nõude kostja vastu summas 4 552,18 eurot on leidnud käsitlemist tsiviilasjas 2-20-17088, milles kohus leidis, hageja pidanuks õiguslikult oma tasaarvestuse tegema tsiviilasjas 2-18-11619 ehk kaasomandi jagamisel. Kohtuotsuse punktis 8.3 märkis kohus, et pärast tsiviilasjas 2-18-11619 tehtud otsuse jõustumist, so ajavahemikul 01.05.2020-19.10.2020. a, kostja vastu tekkinud nõuete osas oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete tasaarvestamisele tuginedes TMS § 221 lg 1 alusel õiguslikult võimalik. Samas ei ole hageja tõendanud, et tal oleksid kõnealusel ajavahemikul kostja vastu tasaarvestamist võimaldavaid nõudeid tekkinud (tl 150154). Seega ei saanud hageja oma 03.05.2021. a avalduses (tl 31-34) tugineda materiaalõiguslikult alusetule 12.10.2020. a tasaarvestamise avaldusele.
14.2.Kostja märgib kohtukõne kirjalikes teesides kostja nõude suuruse kohta järgnevat. R Ä oli kohustatud hüvitama kostjale võlgnevuse üldsummas 58 000 eurot. Vabatahtlikult tasus R Ä 4 650 eurot. Summa 42 350 eurot on tasutud sundtäitmisena kohtutäitur xxxva kaasabil. Kokku tasuti 47 000 eurot, võlgnevus 11 000 eurot. A Ä solidaarvõlgniku kohustus laenulepingu lõppemisel oli hageja ees 31 349,86 eurot. Tsiviilasjas 2-21-7015 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr 042/2021/389 kostja kasuks toimuv sundtäitmine lubamatuks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 2-18-11619). Kohtuasjas tunnistati kostja nõue summas 2 750 tasaarvestatuks võlgnevuse 11 000 eurot A Ä ees vastava osaga summast 31 349,86 eurot. Seega R Ä nõue summas 31 349,86 eurot vähenes summani 28 599,86 eurot. A Ä nõue vähenes summani 8 250 eurot. Tsiviilasjas 2-21-7760 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr xxx sundtäitmine lubamatuks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 218-11619). Kohtuasjas tunnistati kostja nõue summas 2 750 tasaarvestatuks võlgnevuse 11 000 eurot A Ä ees vastava osaga summast 31 349,86 eurot. Seega R Ä nõue summas 28 599,86 eurot vähenes summani 25 849,86 eurot. A Ä nõue vähenes summani 5 500 eurot. Tsiviilasjas 2-20-17088 tunnistati jõustunud kohtulahendiga täiteasjas nr xxx sundtäitmine lubatavaks (täideti kohtulahendit kohtuasjas 2-18-11619). Kohtuasjas ei tunnistatud kostja nõuet summas 2 750 tasaarvestatuks võlgnevusega 11 000 eurot. Seega R Ä nõue summas 25 849,86 eurot jäi muutumatuks. Kostja nõue summas 5 500 eurot jäi samuti muutumatuks. Kostja on hageja nõudega teinud kaks tasaarvestust, so: 10.11.2022.a (kohtule esitatud) tasaarvestas A Ä oma nõude jäägi summas 5 500 eurot hageja nõude jäägiga, nõude jäägiks 20 349,86 eurot (tasaarvestus 1). 22.12.2022. a kostja tegi tasaarvestuse tsiviilasjas 2-22-17341 esitatud hagivastuses käesolevas kohtuasjas esitatud laenunõudega summas 2 151,02 eurot. Seega
hageja nõude jäägiks on 18 198,84 eurot (tasaarvestus 2). Kostja selgitas tasaarvestust 2 järgmiselt. Kostja on tasunud laenumaksete hüvitamiseks hagejale perioodil 01.01.2019 – 19.03.2021. a summas 4 445,91 eurot. Hageja on kandnud antud perioodil laenukulusid laenuandjale summas 4 589,78 eurot (sh kostja eest summas 2 294,89 eurot) kuna kostja on hüvitanud hagejale summa 4 445,91 eurot, siis on hagejal võlgnevus kostja ees summas 4 445,91 eurot – 2 294,89 eurot = 2 151,02 eurot. Seega on kostja hüvitanud laenumakseid antud summa osas enam ja saab selle tasaarvestada hilisemate vastastikuste nõuetega. Eeltoodud kohtuasjas kostja avaldas, et „Käesolevaga summa 2 151,02 eurot omakorda tasaarvestame hageja nõude vastava osaga, milline on esitatud tsiviilasjas 2-21-9738 (so hageja poolt laenujäägi tasumine pangale ja nõue kostjale solidaarkohustuse täitmiseks).“ Kostja on täitnud tema poolt käesolevas kohtuasjas pakutud kompromissi ja tasunud igakuiste maksetega summas 350 eurot hageja nõudest kokku 6 650 eurot. Hageja tunnistab maksete saamist. Seega hageja nõude jäägiks jäi (18 198,84 – 6 650) 11 548,84 eurot. Vastavuses kompromissettepanekuga kostja tasus hagejale 02.05.2023. a nõude jäägi summas 11 548,84 eurot.
14.3.Hageja kohtukõne teesidest tuleneb, et hageja ei ole nõus kostja tasaarvestamisavaldusega summas 2 151,02 eurot. Hageja märgib, et kostja on esitanud tasaarvestamisavaldused kahes tsiviilasjas: 2-22-17341 ja käesolevas tsiviilasjas (2-21-9738) ning tasarvestamisavalduse seaduslikkuse küsimus peaks olema lahendatud teises menetluses (2-22-17341). Tsiviilasja 222-17341 menetluses kohus juba otsustas kostja tasaarvestamisega nõustumisest ja tegi otsuse, millega jättis osa hageja nõuetest rahuldamata selle tõttu, et kostjal on nõue hageja vastu seoses pangale laenu tagastamisega ja intresside maksmisega. Hageja märgib, et solidaarkohustuse tasumisel täidab isik nii enda kui ka teise isiku kohustused. Seega, iga kohustuse täitmisel peaks isik iga kohustuse täitmiseks makstud summad jagama kaheks. Ei ole võimalik, et solidaarkohustuse täitmisel makstud summad oleks võimalik teiselt solidaarvõlgnikult välja nõuda samas mahus nagu kohustus ühe solidaarvõlgniku poolt on täidetud.
14.4.Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et kostja esitatud tasaarvestamisavaldus 2 on formaalselt ja materiaalselt põhjendatud. Esmalt märgib kohus, et tsiviilasjas 2-22-17341 (kohtuotsus ei ole jõustunud, tl 155-162) ei ole kohus teinud otsust, millega nõustus kostja tasaarvestusega, vaid on jätnud läbi vaatamata R Ä hagi A Ä vastu laenulepingust tulenevate perioodil 01.10.2017-19.10.2020. a tasutud laenumaksete ja kinnistu kindlustusmaksete eest hüvitise nõudes (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendavas osas märkis kohus, et sama hüvitise nõue, mis on hageja esitanud käesolevas tsiviilasjas, on läbivaatamisel ka tsiviilasjas nr 2-219738, mistõttu tuleb jätta nõue läbi vaatamata (otsuse p 13). VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Tasaarvestusavaldusest 2 nähtub, et kostja tasaarvestab 2 151,02 eurot hageja nõude vastava osaga, milline on esitatud tsiviilasjas 2-21-9738. Tasaarvestuse tegemisel tugineb kostja sellele, et kostja on tasunud laenumaksete hüvitamiseks hagejale perioodil 01.01.2019 – 19.03.2021. a summa 4 445,91 eurot. Hageja on kandnud antud perioodil laenukulusid laenuandjale summas 4 589,78 eurot (sh kostja eest summas 2 294,89 eurot) kuna kostja on hüvitanud hagejale summa 4 445,91 eurot, siis on hagejal võlgnevus kostja ees 2 151,02 eurot (4 445,91 – 2 294,89). Asja materjalidest nähtub, et kostja on tõepoolest hagejale ajavahemikul 13.11.2019 – 19.03.2021. a kandnud üle laenumakseid kogusummas 4 446,53 eurot (tl 65-69), mistõttu tasaarvestus on lubatav ning kostjal puudub võlg hageja ees summas 2 151,02 eurot (põhinõude jääk), mistõttu hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
14.5.Menetluse ajal on kostja tasunud ja osaliselt tasaarvestanud kogu solidaarkohustuse nõude (31 349,86 eurot).
15.Hageja viivisenõue.
15.1.Hageja nõuab viivist perioodi eest 04.05.2021. a (hageja esitas tasaarvestuse avalduse ja hüvitise tasumise nõude kostjale 03.05.2021. a) kuni 16.06.2021. a (hagi esitamiseni) seadusjärgses määras võlasummalt 24 902,04 eurot, mis teeb viivise summaks 240,15 eurot (viiviseraport tl 35). Hageja nõuab viivist kuni 01.06.2023. a summas 2 959,18 eurot ning edasi lisanduvat viivist.
15.2.Kohus jätab viivisenõude rahuldamata.
15.3.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuivõrd hageja ise soovis, et pank lõpetaks laenulepingu ja tekitas olukorra, kus laenuleping öeldi üles pangale kolm kuud laenumaksetega mittetasumise eest, kusjuures hageja pakkus ise sellise variandi pangale välja (vt R Ä kirjavahetust Xxx pangaga, tl 88-95). Hageja arutas panga esindajaga kostja teadmata laenulepingu lõpetamise võimalikkust, sh ka olukorras, kus kostja maksab talle langevat osa igakuistest laenumaksetest. Toimunu ei ole heas usus käituvatele õigussuhte osalistele vastuvõetav. TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usus käituvatele õigussuhte osalistele ei ole vastuvõetav, et koostöös pangaga lepitakse kokku lepingu rikkumise variant. Kohus leiab, et hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel oli teadlik tegevus eesmärgiga põhjendamatult lõpetada laenusuhe ning koheselt esitada nõue kogu kostja laenuosa tagastamiseks, millega kahjustada kostjat ja seada ta raskesse olukorda. On ilmne, et tasudes kogu laenujäägi pangale koheselt, oli hagejal majanduslik võimekus laenulepingut kohaselt täita.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.Käesolevas asjas loobus hageja nõudest summas 22 751,02 eurot seetõttu, et kostja tasus hagejale menetluse kestel märgitud rahasumma. Hageja põhinõude jäägi 2 151,02 eurot, sissenõutavaks muutunud ja lisanduva viivise nõude jättis kohus rahuldamata,
18.TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
19.Käesolevas asjas kohaldab kohus menetluskulude jaotusel TsMS § 163. Kohus oleks hagi rahuldanud sellesarnases ulatuses nagu kohtumenetluses kompromissina pakkus kostja, kuid hageja kompromissiga ei nõustunud.
20.Kohus jätab hageja kanda 60% kostja menetluskuludest ja kostja kanda 40% hageja menetluskuludest.
21.Kostja menetluskulud on õigusabikulud summas 2 916 eurot (20,25 tundi x 144 EUR/h). Hageja menetluskulud on riigilõiv 1 000 eurot (tl 8) ja õigusabikulud 2 220 eurot (18,5 tundi x 120 EUR/h).
22.Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 288 eurot ning hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 1 749,60 eurot.
23.Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded, mille tulemusena hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 461,60 eurot (1 749,60 – 1 288).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.