Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-7760
Tsiviilasi
Raimond Äri hagi Anastassia Äri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anastassia Äri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Anastassia Äri (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Raimond Äri (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 4. novembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Välja mõista Anastassia Ärilt Raimond Äri kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 360 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Raimond Äri (hageja) esitas 17.05.2021 Viru Maakohtule hagi Anastassia Äri (kostja) vastu sundtäitmise (täiteasi nr 042/2021/495 summas 2750 eurot) lubamatuks tunnistamiseks. Hagi asjaolude kohaselt oli hageja Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse alusel kohustatud maksma kostjale 25 000 eurot 30 päeva jooksul eelnimetatud otsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuuliselt 2750 eurot. Otsusest tulenev kostja nõue hageja vastu 30.04.2021 seisuga oli 6447,82 eurot, millest 2750 eurot oli muutunud sissenõutavaks ja pööratud sundtäitmisele täiteasjas nr 042/2021/389 (täitemenetlus on peatatud hagi tagamise korras), 2750 eurot on muutunud sissenõutavaks ja pööratud sundtäitmisele täiteasjas nr 042/2021/495 ning ülejäänud nõue 947,82 eurot ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Hageja selgitas, et täitis solidaarvõlgnike kohustuse, mis tekkis AS Luminor Bank (laenuandja), hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 09220249078. Laenulepinguga andis laenuandja hagejale ja kostjale laenu 99 063 eurot XXXXX linnas asuva kinnistu ostmiseks. Solidaarvõlgnikud ei täitnud lepinguga ettenähtud tingimusi, mistõttu laenuandja ütles 06.04.2021 poolte vahel sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles ning nõudis laenujäägi, mis moodustas lepingu lõpetamise päeva seisuga 62 542,72 eurot (62173,07 eurot põhinõue, 363,85 intress ja 5,80 eurot viivis) kohest tasumist. Perioodil alates 14.04.2021 kuni 19.04.2021 tasus hageja oma isiklike rahaliste vahenditest pangale 62 699,72 eurot. Kuna hageja täitis solidaarkohustuse, siis tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg-st 2 tekkis tal kostja kui solidaarvõlgniku vastu tagasinõue 31 349,86 eurot. Hageja esitas 27.04.2021 kostja vastu nõude võlgnevuse tasumiseks. Nõue on täitmata. Seoses eeltooduga esitas hageja 03.05.2021 kostjale tasaarvestuse avalduse ja tegi täiendava ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Tasaarvestuse avaldusega tasaarvestas hageja hüvitise nõude 6447,82 euro ulatuses (sh sissenõutavaks muutunud ja täiteasjas nr 042/2021/495 sundtäitmisele pööratud osa 2750 eurot) oma hüvitamise nõudega täies ulatuses. Kostja algatas 03.05.2021 avaldusega hageja suhtes täitemenetluse nr 042/2021/495. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-11619 ja kostja avaldus. Kuna kostja nõue on rahuldatud tasaarvestuse tegemisega, tuleb tunnistada sundtäitmine 2750 eurot täiteasjas nr 042/2021/495 lubamatuks.
2.Anastassia Äri ei nõustunud hagiga, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Viru Maakohtu 16.03.2020 otsusega pidi hageja tasuma kuni 01.06.2020 kostjale 27 750 eurot ning alates 01.06.2020 kuni 30.04.2021 igakuiselt 2750 eurot. Vabatahtlikult tasus hageja 4650 eurot. 42 350 eurot on tasutud sundtäitmisena kohtutäitur Natalja Malahhova kaasabil. Seega kokku tasus hageja 47 000 eurot ja hageja võlgnevus kostja ees on 11 000 eurot.
Pooltel oli ühine kohustus laenulepingust tulenevalt lõpptähtajaga 12.08.2039 (igakuine makse ca 336 eurot). Kuna pooled ei ole kohustust jaganud, on kohustus ühine ja solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevalt kantav võrdsetes osades. Kostjale on teadmata, milliseid tingimusi laenuvõtjad ei täitnud. Kirjavahetust pangaga pidas hageja ja kõik teated edastati talle. Kostja tasus oma laenumakseid hageja pangakontole. Tõenäoliselt hageja neid makseid pangale ei edastanud. Hageja on teadlikult ja kunstlikult tekitanud olukorra, kus pank oli õigustatud lõpetama laenulepingu ühepoolselt. Kostja eeldas, et laenu lõpetamise, jagamise jm küsimused lahendatakse laenuvõtjate poolt ühiselt ning kostja on arvestanud, et tal tuleb tasuda laenu mõistlikus ulatuses vastavalt lepingus märgitud tähtajani. Kostjal puudub majanduslik võimalus koheselt laen tagastada. Hageja käitumine ühise laenulepingu maksete tasumata jätmisel oli teadlik tegevus, mille eesmärgiks oli põhjendamatult lõpetada laenusuhe ning koheselt esitada nõue kogu kostja laenuosa tagastamiseks. Antud juhul kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Hageja nõue ei ole sissenõutav. Kostja kohustust tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõttega selliselt, et hageja nõue muutub sissenõutavaks osadena ja tähtaegadel, mis vastab Luminor Bank laenulepingu tingimustele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 4. novembri 2021 otsusega hagi ning tunnistas lubamatuks täiteasjas nr 042/2021/495 Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsuse alusel sundtäitmise 2750 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1670 eurot. Vaidlust ei ole selles, et Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse kohaselt on hageja kohustatud hüvitisest (58 000 eurot) maksma kostjale 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus. Pooltel oli ühiskohustus Luminor Bank AS ees. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 paneb võlgnikule tõendamiskoormuse tõendada, et nõue on rahuldatud. Maakohus tuvastas menetluse käigus: 1) Luminor Bank AS on alates 06.04.2021 üles öelnud hageja, kostja ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr 09220249078 ning hageja ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr 09320249078 ning kohustas hagejat tasuma võlgnevuse 91323,02 (sh laenulepingust nr 09220249078 tulenev võlgnevus 62542,72 eurot) hiljemalt 14.04.2021; 2) Luminor Bank AS 21.04.2021 tõendiga nr 20-2.1/554 on tõendatud, et laenulepingust nr 09220249078 tulenev võlgnevus 62699,72 on pangale tasutud; 3) Hageja lepinguline esindaja on saatnud 03.05.2021 kostjale tasaarvestuse avalduse ja hüvitise tasumise nõude 4552,18 eurot; 4) Pooled kinnitavad, et hageja on täitnud tsiviilasjas nr 2-18-11619 tehtud Viru Maakohtu 16.03.2020 otsusest tuleneva kohustuse kokku 47 000 eurot. Maakohus oli seisukohal, et hagejale piisab enda tõendamiskoormise täitmiseks sellest, et ta põhistab (teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla. Seejärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). Antud juhul ei ole vaidlust selles, et pooltel oli ühiskohustus Luminor Bank AS ees ja hageja on tõendanud, et ta on ühiskohustuse täitnud. Antud juhul ei ole vaja kohtul analüüsida, mis
põhjustel pank laenulepingu üles ütles. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata ka kostja vastava taotluse Luminor Bank AS-lt lepingu täitmise kohta dokumentide väljanõudmiseks. Kuna hageja täitis poolte ühiskohustuse ja taotles vastastikuste kohustuste tasaarvestamist, vähenes kokkuvõttes mõlema poole kohustuste hulk. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et ühiskohustuse täitmine hageja poolt on vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 1 ja 2 ning hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata ka kostja vastuväite kohtu tegevusele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega ei ole põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks ega vajalikuks menetluskulude jaotust TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul reguleerib menetluskulude jaotust TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud (sh menetluskulud) sissenõudja (s.o kostja) kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Anastassia Äri esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. novembri 2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus eksinud tõendamiskoormise jaotamisel ja seega on kohtulahend ebaõige. Maakohtu osutatud viide Riigikohtu praktikale on osaliselt õige, kuna see puudutab hüpoteegipidaja nõudeid täitemenetluses. Antud juhul seondub täitemenetlus ja sundtäitmine kohtuotsusega (s.o täitedokument) väljamõistetud nõudega ja selle olemasolu on eelduslikult tõendatud õigusjõus täitedokumendiga; 2) oli hageja väiteks, et nõue on tasaarvestatud, kuid seda ei ole sundtäidetava nõude osas toimunud. Kostja võlgnevus hageja ees on 11 000 eurot. Hageja väidetavalt tasaarvestas täitemenetluse käigus kohustuse kostja ees 6447,82 eurot (sh ei ole tõendatud, millal üldse vastavad nõuded ja avaldused kostjale kätte toimetati). Kui tasaarvestus oleks kehtiv, on hageja võlgnevuse jääk 11 000 eurot-6447,82 eurot = 4552,18 eurot. Kuna seda summat ei ole tasaarvestatud, on sundtäitmine 2750 eurot lubatav ja seaduslik ning tasaarvestust vaidlusaluse nõude osas ei ole teostatud; 3) puudub hagejal tasaarvestamisele kuuluv nõue ja nõudele saab esitada vastuväiteid. Pooltel oli ühine kohustus AS Luminor Bank ees igakuise maksega 336 eurot lõpptähtajaga 12.08.2039. Kostja on talle langevat laenumakse osa jooksvalt hagejale tasunud. Hageja ei ole tõendanud väidetava pangalt üle tulnud nõude osas talle langevat osa ja kostja osa. Selliste tõendite esitamisel oleks kostjal võimalik esitada ka vastuväiteid nõudele. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, mida ja millises ulatuses tasaarvestati. Seega on maakohus jätnud tähelepanuta ja hindamata asjakohased tõendid (s.o tasaarvestuse avaldus, kostja nõude ulatus, sh tasaarvestuse avalduse esitamine teisele poolele); 4) kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Maakohus oleks pidanud analüüsima, mis põhjustel pank laenulepingu üles ütles. Asjaolu, et hageja täitis poolte ühiskohustuse ja taotles vastastikuste kohustuste tasaarvestamist, ei vähendanud mõlema poole kohustuste hulka. Vastupidiselt kostja võimalik kohustus jäi alles, kuid muutus võlausaldaja. Kostjat kahjustati kuna pikaajaline laen muutus täies ulatuses koheselt sissenõutavaks. Hageja tasus laenu pangale koheselt väidetavalt samas pangas võetud refinantseerimislaenuga. Kui pank ütleb üles laenulepingu seoses kohustuste rikkumisega, ei anta koheselt rikkujale uut laenu. Seega on hagejal pangaga sellise lepingu lõpetamise viisi kokku leppinud eesmärgiga lõpetada kostja teadmata ühine laen ja esitada kohene tasunõue väidetavas kogu ulatuses. Antud juhul on ilmne
hageja tahe tekitada kostjale kahju. Kostjal pole võimalik koheselt kogu laenu kustutada ja hageja on sellest teadlik. Asjaolu, kas hageja nõue solidaarvõlgniku (kostja) osas on sissenõutav või mitte, toimub maakohtu vaidlus tsiviilasjas 2-21-9738. 5) oleks maakohus pidanud kohaldama menetluskulude jaotusel TsMS § 163 lg-t 2 või TsMS § 162 lg-t 4. Kostja tegi hagejale kahel korral mõistliku kompromissettepaneku menetluse ja täitemenetluse lõpetamiseks. Hagi rahuldamise korral tuleks menetluskulud jätta hageja kui kokkuleppest keeldunud poole kanda.
5.Raimond Äri vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja esitanud nõude tõendamiseks kõik vajalikud tõendid. Ei vasta tegelikkusele kostja väide, et kohus on eksinud tõendamiskoormise jaotamisel. Kuna hageja täitis solidaarkohustuse panga ees, siis tulenevalt VÕS § 69 lg-st 2 tekkis tal kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõue 31 349,86 eurot. Hageja esitas 27.04.2021 nõude kostjale võlgnevuse tasumiseks ja kuna kostja ei ole nõuet täitnud, esitas hageja 03.05.2021 tasaarvestuse avalduse ja tegi kostjale täiendava ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Kuna tasaarvestuse tulemusena on tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud, ei ole hagejal kostja ees enam võlgnevust 16.03.2020 otsusest tuleneva hüvitise osas. Kostja pahatahtlikult esitas täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks ja 03.05.2021 kostja avalduse alusel oli hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr 042/2021/495. Hageja on piisavalt põhistanud, et lepingu ülesütlemine põhjuseks ei olnud väidetav hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine; 2) puudus hageja ja kostja vahel igasugune kokkulepe pangalaenu nõude tasumise osas ning laenu tagastamine toimus ilma pooltevahelise kokkuleppeta. Mõned maksed tasus hageja, mõned maksed tasus kostja. Hagejal on nõue kostja vastu samadel alustel nagu oleks panga nõue hageja ja kostja kui solidaarvõlgnike vastu ehk peale laenulepingu ülesütlemist nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuste kohest täitmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (jättes kohtuotsuse põhjendustest välja p 6.2). Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Vastavalt TMS § 221 lg 1 esimesele lausele võib võlgnik esitada sissenõudja vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on võlgniku vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus on kohtuotsuse p-s 6 õigesti märkinud, et TMS § 221 lg 1 paneb võlgnikule tõendamiskoormise tõendada, miks on tema vastu toimuv sundtäitmine lubamatu, s.t antud juhul seda, et sundtäidetav nõue on tasaarvestuse teel rahuldatud.
Ringkonnakohus märgib, et hageja on praegusel juhul tõendanud nii selle, et ta on sundtäidetava nõude tasaarvestuse teel rahuldanud, kui ka selle, et tasaarvestus on toimunud pärast Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse jõustumist. Menetluse kestel on pooled üheselt saanud aru tõendamiskoormisest ning ka 08.09.2021 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks eksitanud pooli tõendamiskoormise jaotuse osas. Seega on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus jagas valesti tõendamiskoormise. Samas ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtuotsuse p-s 6.2 märgitud selgitus tõendamiskoormise täitmise kohta ei ole õige. Maakohus on nimetatud selgituse esitanud kohtuotsuses pärast asja arutamise lõpetamist ning kuna kostja nõue tulenes jõustunud kohtuotsusest, mille üle pooled ei vaielnud, siis kohtuotsuse p-s 6.2 märgitud selgitus ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb kohtuotsuse põhjenduste p 6.2 kohtuotsusest välja jätta.
7.2.Käesolevas asjas on täitedokumendiks Viru Maakohtu 16.03.2020 otsus (tl 11-14), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks muu hulgas välja 33 000 eurot, mille kohustus hageja maksma kostjale igakuiste 2750 euro suuruse maksetena ühe aasta jooksul 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. KIS-i andmetel jõustus kohtuotsus 01.05.2020 ning seega oli hageja kohustatud maksma 12 osamakset (12x2750=33 000) ning viimase osamakse tähtaeg oli 2021. a maikuu. 05.05.2021 saatis kohtutäitur hagejale täitmisteate (tl 25-26), mille kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu 16.03.2020 otsus ning nõude sisuks 2021. a aprillikuu osamakse 2750 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja nimetatud nõude tasaarvestanud enda nõudega kostja vastu (tl 32-34) ning sellest tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas nr 042/2021/495 summas 2750 eurot lubamatu.
7.3.Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte ja Luminor Bank AS-i vahel 06.08.2010 sõlmitud laenuleping nr 09220249078 ning lepingu järgi olid pooled panga ees solidaarvõlgnikud. 06.04.2021 ütles pank võlgnike poolse rikkumise tõttu laenulepingu üles ning kohustas võlgnikke tasuma kogu võlgnevuse hiljemalt 14.04.2021. Hageja solidaarvõlgnikuna tasus pangale kogu võlgnevuse 62 699,72 eurot. 27.04.2021 esitas hageja kostjale VÕS § 69 lg 2 alusel nõude 31 349,86 euro tasumiseks (tl 39-40), mille tasumisest kostja keeldus. 03.05.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse (tl 32-34) ning kostja kohtutäiturile täitmisavalduse Viru Maakohtu 16.03.2020 otsusest tuleneva 2021. a aprillikuu osamakse 2750 eurot sissenõudmiseks. Nimetatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub.
7.4.Kostja peamine vastuväide hagile on see, et panga poolt laenulepingu ühepoolne lõpetamine on tingitud hageja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2) ning sellest tulenevalt saab hageja nõuda VÕS § 69 lg 2 alusel pangale tasutud 1⁄2 osa tasumist samadel tingimustel nagu kostja oleks tasunud laenumakseid ülesöeldud laenulepingu alusel pangale. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu tasaarvestatav nõue. Ringkonnakohus leiab, et selline vastuväide ei ole antud vaidluses asjakohane ega välista hageja poolt tasaarvestuse tegemist. Laenulepingu kohaselt olid pooled panga ees solidaarvõlgnikud ning nad vastutasid mõlemad laenukohustuse täitmise eest. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole laenulepingu ülesütlemist vaidlustanud ning seega on ülesütlemine kehtiv. Sellest tulenevalt puudub praeguses vaidluses vajadus hinnata seda, kumma solidaarvõlgniku tegevuse tõttu pank laenulepingu üles ütles. Laenulepingu täitmise korda ei olnud pooled omavahel kokku leppinud ning panga 18.01.2022 tõendist nähtuvalt toimus laenulepingu täitmine korrapäratult. Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-9738, milles hageja nõuab kostjalt VÕS § 69 lg 2 alusel pangale tasutud osa väljamõistmist. Omavahelises suhtes
peavad solidaarvõlgnikud VÕS § 69 lg 1 kohaselt täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja nr 2-21-9738 menetluses saab maakohus teha kindlaks kostja võlgnevuse täpse suuruse, samuti arvestada nii toimunud tasaarvestuse kui kostja võimalike vastuväidetega võlgnevuse ajatamise osas.
7.5.Vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõude teiselt poolelt oma kohustuse täitmist. Tasaarvestuse avalduse kohaselt tasaarvestas hageja oma 31 349,86 euro suurusest nõudest kostja vastu 6447,82 euro ulatuses kostja nõudega tema vastu, mis tulenes Viru Maakohtu 16.03.2020 otsusest osamaksete tasumise osas. Praeguses asjas on kohtutäitur alustanud täitemenetluse 2021. a aprillikuu osamakse 2750 täitmiseks ning seega tuleb kontrollida, kas tasaarvestus nimetatud osas on toimunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostja vastu 2750 euro ulatuses on sissenõutav ning hagejal oli õigus täita oma kohustus 2750 euro ulatuses kostjale. Seega on poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses (2750 eurot) VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud ning täitemenetlus nr 042/2021/495 2750 euro hagejale sissenõudmiseks lubamatu. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nimetatud sättest tuleneb, et tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestuse avalduse kättesaamise hetke seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet. Seetõttu ei ole asjakohane kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud kindlaks tegemata, millal täpselt sai kostja kätte tasaarvestuse avalduse. VÕS § 198 esimene lause sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Nimetatud sättest tuleneb, et tasaarvestuse avaldusest peab minimaalselt nähtuma, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, st tasaarvestuse avalduse alusel peab olema arusaadav nii nõue, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib, kui ka teise poole nõue, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib. Tasaarvestuse avaldusest on nimetatud asjaolud nähtavad, s.o hageja soovib tasaarvestada enda nõude kostja vastu, mis tulenes laenulepingu nr 09220249078 täies ulatuses täitmisest (VÕS § 69 lg 2) 6447,82 euro ulatuses kostja nõudega tema vastu, mis tuleneb Viru Maakohtu 16.03.2020 otsusest täitmata osamaksete osas. Seega on tasaarvestuse avalduses tasaarvestatavad nõuded piisavalt määratletud ning põhjendamatu on kostja väide, et pole arusaadav, milliseid nõudeid on tasaarvestuse avalduses käsitletud. Põhjendatud ei ole ka kostja ringkonnakohtu istungil esitatud väide, et tasaarvestuse tegemine hageja poolt oli vastuolus hea usu põhimõttega.
7.6.Maakohus on põhjendatult leidnud, et menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Lisaks on maakohus põhjendanud TsMS § 163 lg 2 ja 162 lg 4 kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine eeldab hagi osalist rahuldamist ning seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus jättis õigustamatult TsMS § 163 lg 2 kohaldamata. Maakohus on hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses hinnanud kohtuotsuse p-des 8-20 ning ei ole seejuures diskretsioonipiire ületanud. Sellest järelduvalt ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja õigusabikulud olid maakohtus osaliselt ülepaisutatud. Samuti ei ole kostja märkinud, millises suuruses oleks hageja õigusabikulud tema arvates põhjendatud.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele (sh ettevalmistamine ringkonnakohtu istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine) 4,75 töötunni ulatuses ning osavõtuga ringkonnakohtu istungist kestusega 45 minutit Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtu menetluses kokku on 3 tundi ning lähtudes lepingulise esindaja tunnitasu määrast 120 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 360 eurot (3x120 sh käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.