Kuulutada välja V K (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 13.06.2023 kell 14:30.
Algatada võlgnik V K kohustustest vabastamise menetlus.
Nimetada võlgniku V K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur ja Pärn OÜ, aadress Juhkentali 52, Tallinn 10132, e-post: [email protected]).
Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13.06.2024.
2-23-6180
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13. juuli 2023 kell 10.00 (Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja, Sauna 5, saal nr 1), kuhu kutsuda võlgnik ja usaldusisik. Võlgnik on kohustatud võlausaldajate esimesele koosolekule ilmuma. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg).
10.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
10.1.Määrata usaldusisiku Indrek Naur tasu suuruseks 411,80 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kokku 514,80 eurot.
10.2.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 411,80 euro ja lisanduva käibemaksu 102,96 euro ulatuses, kokku summas 514,80 eurot ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Advokaadibüroo Naur ja Pärn, arvelduskonto nr EE557700771006316687 AS-s LHV Pank).
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
12.Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
2 (7)
2-23-6180
1.Võlgnik esitas 25.04.2023 Pärnu Maakohtule enda maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tekkis avaldaja maksejõuetusolukord seetõttu, et 2016.a suvel müüs ta oma osa eelmises kodus õele ja kolis ta üürikorterisse. Müügist saadud tuli 6000 eurot kulus üürikorteri sissemaksuks ja sisustuse ostmisele. Üürikorteri üüriks, kommunaalkuludeks ja muudeks makseteks kulub üle poole tema sissetulekust. Esimese laenu võttis võlgnik seetõttu et ta oli 2016 detsembris haiguslehel ja sissetulekust ei jätkunud maksude tasumiseks. Võlgnik vahetas töökohta suurema sissetuleku saamiseks, kuid tervis ei pidanud sellele tööle vastu. Võlgnik oli kuu aega töötu, mistõttu võttis ta täiendavaid laene enda jooksvate kulutuste katmiseks. Võlgniku igakuised laenumaksed on käesolevaks ajaks sama suured nagu tema sissetulekud ja ta ei suuda neid enam tasuda ja samas ennast ülal pidada. Võlgnik on otsinud tasuvamat tööd, kuid hetkel ei ole veel leidnud. Võlgniku varaks on tema igakuine töötasu 850 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Igakuised vältimatud kulud on 690 eurot. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada.
2.Vandeadvokaat Indrek Naur esitas 02.05.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 15 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on kohtule 02.05.2023 e-kirjaga kinnitanud, et on nõus vandeadvokaat Indrek Nauri määramisega usaldusisikuks.
3.Kohus võttis 03.05.2023 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku V K usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel vandeadvokaat Indrek Nauri.
4.Usaldusisik esitas 02.06.2023 FiMS § 17 lg 2 sätestatud hinnangu. Usaldusisiku hinnangul on V K püsivalt maksejõuetu isik, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks varasem vastutustundetu laenamine ning uute laenude võtmine teiste laenude katmiseks. Võlgnik ei ole töötu olnud vähemalt alates 2021.a jaanuarilt, kuid tema töötasu reeglina ei ületanud 1000 eurot kuus brutosummas (2021.a tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku brutotulu 18 766,39 eurot). V K mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2023 on eelduslikult 725 eurot kuus.
5.Kohus korraldas FiMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt menetlusosaliste ärakuulamise 12.06.2023. Ärakuulamisel jäi võlgnik oma avalduse juurde. Usaldusisik toetas võlgniku maksejõuetusavaldust. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgniku pankrot tuleks välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankroti väljakuulutamine
6.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku vandeadvokaat Indrek Nauri koostatud ja 02.06.2023 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on V K sissetulekud kokku 843,76 eurot kuus. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on V K kohustusi kokku 18 737,15 eurot. Võlgnik on märkinud avalduses oma väljaminekute suuruseks 690 eurot kuus. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus on 2023. aastal 3 (7)
2-23-6180 eelduslikult 725 eurot kuus. Muud vara võlgnikul pole. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kuigi võlgnik avaldas ärakuulamisel, et osa võlgnevusi on tema abikaasa võetud kiirlaenud, kasutades ära võlgniku id kaarti, tuleb kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada mh ka neid, maksejõuetuse avalduses märgitud võlgnevusi. Maksejõuetuse menetluse staadiumis, kus kohus peab otsustama pankroti väljakuulutamise üle, ei hinda kohus võlgniku kohustuste põhjendatuse üle. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus võlgniku püsiva maksejõuetuse seisundi hindamisel kõiki maksejõuetusavalduses loetletud kohustusi.
7.Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
8.Kohus nimetab usaldusisikuks vandeadvokaat Indrek Nauri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
9.PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.
10.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
11.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
12.FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
13.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus V K võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab 4 (7)
2-23-6180 viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2).
14.Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Pankrotihaldur esitas 02.11.2022 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja PankrS § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on kohtule 02.05.2023 ekirjaga kinnitanud, et on nõus vandeadvokaat Indrek Nauri määramisega usaldusisikuks. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et vandeadvokaat Indrek Naur on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Indrek Nauri.
15.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 13.06.2024.
16.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lgd 1 ja 3). Menetluskulud
17.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
18.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. 5 (7)
2-23-6180 Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
20.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 514,80 eurot (käibemaksuga).
21.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
22.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
23.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 66 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot) 660 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu 411,80 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. 6 (7)
2-23-6180
24.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 411,80 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kokku 514,80 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.