Võlaõigus › Töövõtulepingud

pooltel puuduvad teineteise vastu pretensioonid. Kostja palub samuti menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõustus kohtu poolt pakutud tingimustel kompromissiga ning kostja on tasunud vastavalt kohtu poolt tehtud ettepanekule hageja kontole 1100 eurot, siis saab analoogia korras lähtuda TsMS § 168 lg-st 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda. Kohtule nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ning hagimenetluses tasunud riigilõivu 250 eurot, s.o kokku 315 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et kuivõrd Pärnu Maakohus on 26.08.2025 kohtumäärusega andnud asja menetlemiseks hagimenetlusse üle ja riigilõiv 65 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, siis TsMS § 150 lg 3 kohaselt kohus ei tagasta hagist loobumise korral maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, mistõttu hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt. Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, kandes selle NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.