2-22-141373/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb V. H.il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue B AS ja kostja sõlmisid 3.09.2019 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, millest alusel sai kostja krediiti (leping). Kostja kohustus tagastama B AS-le krediidi vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokku lepitud tingimustele tähtaegselt. B AS saatis 19.03.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles B AS 12.05.2021 lepingu üles. B AS loovutas 4.07.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Lepingu alusel anti kostjale krediiti summas 4850,00 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2019-17.04.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi vaid B AS-le summas 955,53 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõlg summas 3894,47 (4850,00-955,53) eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 24,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 14. osamaksest, s.o 16.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 19. osamakseni s.o 15.04.2020 summas 375,07 eurot (osaliselt tasutud 10,01 +77,07+75,05+73,04+71,00+68,91). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressivõlgnevus summas 375,07 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3894,47 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 13.05.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.12.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1564,84 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1564,81 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 3894,47 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 23.12.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 24,90% aastas. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast s.o 23.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 6,00 (4x1,50) eurot lepingu haldustasu. Tulenevalt eeltoodust on lepingu haldustasu võlgnevus summas 6,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt V. H. hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3894,47 eurot, intress 375,07 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1564,84 eurot; viivised alates 23.12.2022 kuni põhinõude summas 3894,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 24,90% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 630,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot, mõista kostjalt V. H. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisana nr 6) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.05.2023. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 480 €, sh 460 eurot hagimenetluse esindaja kulusid ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 630 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 6810,10 eurot, millise

summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on koos hagiavaldusega (hagi lisa 6) esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Hageja esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide esitamisele kohtule 3 tundi 50 minutit. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid 240 eurot (2*120). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 890 eurot (630+240+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (890 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik