Menetlusosalised Võlgnik: A. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Võlgniku lepinguline esindaja: Vadim Vilde (e-post [email protected]) Ajutine haldur: Jüri Truuts (isikukood 37001240323; asukoht Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]). Resolutsioon
1.Rahuldada A. S.i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A. S.i (isikukood xxxx) pankrot 7. juunil 2023. a kell 12.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A. S.i pankrotihalduriks Jüri Truuts (aadress Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post [email protected]; telefon 5 026 222).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 4. juuli 2023. a algusega kell 12.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab
taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada A. S.i vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 4. juulil 2023. a kell 12.00. Kui A. S. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Lubada A. S.il viibida väljaspool Eesti Vabariiki pankroti väljakuulutamisest kuni vande andmiseni.
9.Määrata Jüri Truutsile usaldusisiku tasu summas 1 362,75 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu).
10.Mõista A. S.ilt välja Jüri Truutsi kasuks usaldusisiku tasu summas 637,75 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196, arvelduskonto xxxx).
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 725 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) Jüri Truutsile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196, arvelduskonto xxxx).
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud A. S.’i avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku tasumisele kuuluvate kohustuste jääk kokku 20 930,64 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded), igakuine sissetulek on summas 3 650 eurot, igakuised väljaminekud kokku summas 4 550 eurot, vara ei ole. Võlgnikul puudub piisav sissetulek, millega oleks võimalik võlakohustused täita. Võlgnik käib sissetulekute otsimise eesmärgil lühiajaliselt tööle välismaal, kuid kõik töölepingud on tähtajalised ja lühiajalised ja võlgnikul ei ole püsivat elukohta välismaal. Viimane tähtajaline tööleping lõpeb aprillis 2023 ja võlgnik on taas töötu ja naaseb Eestisse. Võlgnik kinnitab, et tema elukoht on Eestis. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. S.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnik töötab xxxx tähtajalise lepinguga pubis xxxx. Võlgniku töötasu on 3 676.15 eurot. Samas on seoses välisriigis elamisega suured ka eluasemekulud ja kulutused toidule (2 350 eurot). Võlgnikul on kohustusi vähemalt 23 829,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
4.Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2022. aastal, mil võlgnik ei suutnud kohustusi täita ja võlgnevuste sissenõudmiseks algatati täitemenetlused. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on piisavalt läbimõtlemata kiirlaenude võtmine, samuti ka puudulik majandamise oskus. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
5.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise halduri hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kuivõrd võlgnikul on võimalik oma kohustusi täita üksnes töökoha olemasolul ja võlgnikul on töökoht ning sissetuleku teenimise võimalus hetkel Šveitsis, lubab kohus võlgnikul viibida välisriigis.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise
menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Jüri Truuts on esitanud tasunõude 11,85 töötunni eest kokku summas 1 362,75 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 362,75 eurot. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 725 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.