Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. D. i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
676,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline esindaja: C. K. (e-post XXX) kostja: M. D. (ik XXX; aadress XXX; e-post XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. D. i vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 09.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. D. ilt (kostja) põhivõla 443,33 euro, viivise 29,97 euro (0,065% päevas 27.09.2022–09.01.2023), sissenõudekulu 30 euro ja jooksva viivise 0,065% päevas alates 10.01.2023 väljamõistmiseks. 23.01.2023 määrusega lõpetas
kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.
2.25.01.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu. Mh tuli hagejal välja tuua asjaolud selle kohta, et kostjale laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti see, kas ja millises summas sai kostja laenu kätte ning tegi tagasimakseid ja mille katteks on tagasimaksed arvestatud.
3.07.02.2023 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 370 eurot, intressi 63,21 eurot, viivise 74,15 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivise põhivõlalt alates 08.02.2023 kuni põhivõla tasumiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Fresh Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 08.04.2021 krediidilimiidilepingu nr 11564, mille lahutamatuks lisaks on üldtingimused. Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks, intressimääraks 47,5% aastas. Kostja kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud iga kuu 10. päevaks. Kostja ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 01.05.2022. Kuna kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt ka 17.08.2022 teavituses antud täiendava tähtaja jooksul, luges krediidiandja vastavalt üldtingimuste p-le 13.1 lepingu 06.09.2022 ülesöelduks. Ülesütlemise seisuga oli kostja kasutuses krediidisumma 370 eurot ning tasumata intress 63,21 eurot (370 eurolt 01.05.– 06.09.2022 eest). Krediidiandja loovutas 28.09.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale ning sellest teavitati ka kostjat. Vastavalt üldtingimuste p-le 10.3 ja üldtingimuste lisaks olevale hinnakirjale on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja volitatud PlusPlus Baltic OÜ toimetas sissenõudemenetluses kostja aadressile kolm tasulist meeldetuletuskirja (25.11.2022 maksumusega 15 eurot ja 19.12.2022 maksumusega 5 eurot), seega on hageja kandnud võla sissenõudmisel reaalseid kulusid ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-st 2 on tal õigus nõuda hüvitist 25 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhivõlalt 47,5% aastas, 07.09.2022–07.02.2023 eest kokku 74,15 eurot. Kuna hageja ei ole lepingu pooleks, vaid omandas nõude loovutamise lepingu alusel, puudub tal igasugune lepinguga seotud ja krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-s 1 kirjeldatud teave. Krediidiandja hindas lepingu sõlmimisel kostjalt sissetulekute ja kohustuste kohta saadud teavet, samuti kasutas asjakohaseid andmekogusid tarbijast krediidivõtjate maksekäitumise ja võetud kohustuste kohta ning lähtus krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Krediidiandja ja kostja sõlmisid krediidilepingu ning kostja täitis seda kuni 01.05.2022.
4.13.03.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja tuua välja hagi aluseks olevad asjaolud mh seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega, samuti see, millal ja millises summas sai kostja laenu kätte ning tegi tagasimakseid ja mille katteks on tagasimaksed arvestatud.
5.03.04.2023 hagiavalduse täienduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 363,50 eurot, intressi 42,24 eurot, viivise 72,85 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 08.02.2023 kuni põhivõla tasumiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostjale tehti 09.04.2021 väljamakse 500 eurot ning kostja tasus krediidiandjale 09.05.2021–19.05.2022 kokku 358,08 eurot (põhiosa 136,50 eurot, intress 218,10 eurot, viivis 3,48 eurot). Kostja ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 11.06.2022. Kostjal on ülesütlemise seisuga tasumata põhivõlg 363,50 eurot ja intress 42,24 eurot (363,60 eurolt 11.06.–06.09.2022 eest). Hageja nõuab põhivõlalt viivist 47,5% aastas, 07.09.2022-07.02.2023 eest kokku 72,58 eurot. 2/5
Krediidiandja kinnitusel arvestas ta võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne lepingu sõlmimist kliendi esitatud andmete alusel ning kasutas nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel kui ka võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). 08.04.2021 oli kostjal positiivne koondreiting tulenevalt järgmisest: positiivne sisemine reiting; maksehäireregistri andmetel puudusid aktiivsed ja varasemalt lõpetatud võlad; Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus) oli aktsepteeritav (tõenäosus näitas suhteliselt head krediidiajalugu, sellise hinnanguga isikud saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ja neil on head väljavaated sobivate krediiditingimuste taotlemiseks). Maksevõime hindamise eeskirja alusel hindas krediidiandja kliendi maksevõimet järgmiselt: kasutas infot taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta; kontrollis maksehäireregistrit ja uuendas Creditinfo Bürooskoori, sh kogus ja säilitas andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta, olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades maksehäireregistri infot ja Creditinfo skoori) ning kasutas neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (krediidiandja ei sõlmi lepingut, kui kliendi lubatud kohustuste osakaal ületab 60% sissetulekust); kostja esitatud andmete põhjal leiti arvestuslik netosissetulek, mis võimaldas talle krediidikonto. Seoses isikuandmete kaitse piiranguga ei saa krediidiandja hagejale dokumente väljastada. Kui kohus peab dokumentide esitamist vajalikuks, taotleb hageja tõendite kogumist.
6.Kostja sai hagiavaldused ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte elektrooniliselt kättetoimetamise portaali kaudu 05.05.2023. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja krediidiandja vahel 08.04.2021 sõlmitud krediidilimiidileping nr 11564, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 500 euro kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Vaidlust ei ole, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Antud juhul kohustus majandustegevuses tegutsev krediidiandja andma krediiti füüsilisest isikust kostjale, tehing ei seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5, § 402 lg 1, Riigikohtu 28.02.2007 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-1-07, p 22). VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel 3/5
tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 II lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 2 III lause näeb ette, et II lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 I lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja. Siiski on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Kohus selgitas nii 25.01. kui 13.03.2023 määruses mh seda, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Asjakohane ja piisav ei ole hageja seisukoht, et kuna tema ei ole lepingu pooleks, vaid omandas nõude loovutamise lepingu alusel, siis puudub tal igasugune lepinguga seotud ja KAS § 88 lg-s 1 kirjeldatud teave. Samuti ei ole piisav üldsõnaline kirjeldus toimingutest ja konstateering, et laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimeliseks. Hagejal tuli mh ära näidata, millise konkreetse teabe laenuandja kostja kohta enne lepingu sõlmimist omandas, mh kas ta küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ning kuidas ta hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuli tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kohus märkis ka, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. 4/5
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 I-III lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast; muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne; krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja kirjeldas üldsõnaliselt krediidiandja poolt kliendi maksvõime hindamiseks tehtavaid toiminguid, kuid ei toonud välja konkreetseid andmeid ja asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kostjale laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja märkis, et taotleb tõendite kogumist, kui kohus peab vajalikuks dokumentide esitamist. See ei vabastada aga hagejat asjaolude väljatoomisest; asjaolud tuleb hagejal märkida hagiavalduses. Eeltoodut arvestades ei saa hagiavalduses esitatu põhjal asuda seisukohale, et kostjale laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb sellisel juhul mh lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr ja määrata tagasimaksed sellest lähtudes. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0% ja on alates 01.01.2023 aastas 2,5%.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt tehti kostjale 09.04.2021 väljamakse 500 eurot ning kostja kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud iga kuu 10. päevaks. Hagiavalduse kohaselt ei teinud kostja makseid alates 11.06.2022 nõuetekohaselt, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 06.09.2022 üles. Arvestades VÕS § 4034 lg 7 alusel kohalduvat intressimäära, tuli kostjal kuni 31.12.2022 tasuda igakuiselt üksnes põhiosa 10 eurot (500 euro suurusest krediidilimiidist 1/50). Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja perioodil 09.05.2021–19.05.2022 kokku 358,08 eurot ega olnud uut tagasimaksegraafikut arvestades kordagi viivituses. Seetõttu puudus krediidiandjal alus öelda leping VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 13.1 järgi 06.09.2022 üles. Perioodil 10.05.2021–10.12.2022 tuli kostjal teha makseid üksnes põhiosa katteks, kokku summas 200 eurot (10 eurot * 20); intressimäär oli 0%. Alates 01.01.2023 tuli kostjal tasuda veel mitte sissenõutavaks muutunud laenujäägilt intressi 2,5% aastas; Riigikohus on selgitanud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse (vt nt Riigikohtu 26.11.2012 otsus kohtuasjas nr 3-21-141-12, p 10). Seega tuli kostjal tasuda 10.01.2023 põhiosa 10 eurot, 10.02.2023 põhiosa 10 eurot ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intress 0,62 eurot ((500-200-10) * 0,025 / 365 * 31), 10.03.2023 põhiosa 10 eurot ja intress 0,54 eurot ((500-200-10-10) * 0,025 / 365 * 28), 10.04.2023 põhiosa 10 eurot ja intress 0,57 eurot ((500-200-10-10-10) * 0,025 / 365 * 31), 10.05.2023 põhiosa 10 eurot ja intress 0,53 eurot ((500-200-10-10-1010) * 0,025 / 365 * 30); perioodil 10.01.–10.05.2023 tuli kostjal tasuda põhiosa kokku 50 eurot ja intress kokku 2,26 eurot. Arvestades, et otsuse tegemise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhiosa kokku 250 eurot (200 + 50) ja intress 2,26 eurot, kuid kostja on tasunud kokku 358,08 eurot, puudub alus hagi põhivõla ja intressi osas rahuldada. Kuna kostja ei ole maksete tegemisega viivituses, ei ole põhjendatud ka viivise ning sissenõudekulu väljamõistmine.
10.TsMS § 162 lg 1 ja hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.