Tallinn, Ristiku tn 95 korteriühistu avaldus V. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinn, Ristiku tn 95 korteriühistu (registrikood 80384931), lepinguline esindaja S.P. Puudutatud isik V. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja R. V.
Asja läbivaatamine
Ärakuulamine 17. mai 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta V. S. menetluskulud Tallinn, Ristiku tn 95 korteriühistu kanda.
3.Määrata V. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1248 eurot.
4.Mõista Tallinn, Ristiku tn 95 korteriühistult V. S. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1248 eurot.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja puudutatud isiku seisukoht
Tallinn, Ristiku tn 95 korteriühistu (avaldaja) esitas 07.06.2021 avalduse V. S. (puudutatud isik) vastu 348,73 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks. Avalduses on välja toodud järgmised asjaolud: -
puudutatud isik on korteriühistu liige, tema omandis on garaažiboks nr 107;
-
puudutatud isiku võlgnevus kujuneb juba alates 01.01.2015. Kuna puudutatud isik tasub jooksvalt arveid osaliselt, siis esmalt võetakse raha maha varem tekkinud võlgnevuse katteks. See põhineb avaldaja raamatupidamisel ja aritmeetikal;
-
avaldaja nõue kujuneb alates 02.04.2019 – 09.07.2020 esitatud arvetest (arve nr 119031071 summas 47,02 eurot; arve nr 119061071 summas 64,60 eurot; arve nr 119091071 summas 60,46 eurot; arve nr 120121071 summas 63,82 eurot; arve nr 120031071 summas 60,45 eurot; arve nr 120061071 summas 82,08 eurot);
-
puudutatud isikul puudub võlgnevus enne 02.04.2019;
-
puudutatud isik pole nõus tasuma arveid, mis olid boksi nr 107 omanikul enne korteriühistu asutamist ning enne tema ühistu liikmeks vastuvõtmist. Võlgnevus tuleb puudutatud isikul sellest olenemata tasuda, sest ta sai boksi omandi koos endise omaniku võlgnevusega.
2.Puudutatud isik vaidleb esitatud avalduse rahuldamisele vastu tuginedes kokkuvõtvalt alljärgnevale: -
puudutatud isik sai korteriühistu liikmeks alles 03.04.2017, mistõttu kuni selle ajani saadetud arved oli ebaseaduslikud. Enne seda perioodi polnud ta korteriühistu liige ning sellist võlga polnud;
-
avaldaja pole tõendanud, et boksi 107 endisel omanikul (GÜ Ristiku 95 (likvideerimisel)) oleks olnud avaldaja ees võlgnevus. Samuti puuduvad andmed võla üleandmise kohta. Seega ei saa vana võlga sisse nõuda uuelt omanikult. Selline nõue oleks ka aegunud;
-
perioodi 04.02.2019 kuni 07.09.2020 eest on puudutatud isik arved tasunud sihtmaksega ning selles osas võlgnevust pole.
Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht
3.Kohus, olles tutvunud esitatud avaldusega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Avaldaja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 348,73 euro suuruse võlgnevuse. Avaldaja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab avalduse rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas puudutatud isikul on avaldaja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel (p 3), reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5). KrtS § 41 lg 2 sätestab, et kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ka ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
6.Avaldaja põhikirja p 4.2.6. kohaselt on ühistu liikmel kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, hoone (garaaži) majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvete aluseks võetakse: elekter — vastavalt tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandi lm2 kohta. Individuaalset tarbimist arvestatakse korteriomanditesse paigaldatud elektriarvestite näitude alusel. Arvestite paigaldamine toimub omaniku arvel; prügivedu vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi lm2 kohta; remondifond — vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1m2 kohta; halduskulud vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi lm2 kohta; koristamine — vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi lm2 kohta; üldvesi — vastavalt üldkoosoleku otsusele jagatuna korteriomandi lm2 kohta; reservfond — vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi lm2 kohta; kindlustus — vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi lm2 kohta; küte — vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi lm2 kohta (dtl 31-32). Avaldaja on välja toonud, et ta on vastu võtnud majandamiskava ning mille kohaselt võetakse liikmetelt liikmemaksetena kord kvartalis 1,50 eurot/m2. Viimati nimetatud asjaolu pole puudutatud isik vaidlustanud.
7.Kinnistusraamatu väljavõttega on tuvastatud, et kinnistu registriosa numbriga XXX eriomandi nr X omanik on puudutatud isik (dtl 69). Avaldaja toob välja, et puudutatud isikul on tema ees võlgnevus perioodi 02.04.2019 – 09.07.2020 osas. Puudutatud isikul on maksmata liikmemaksud summas 378,43 eurot (dtl 54-58). Vaidlus puudub liikmemaksu suuruse üle. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on vaidlus tekkinud eelkõige asjaolust, et avaldaja hinnangul on puudutatud isikul juba alates 01.01.2015 võlgnevus avaldaja ees liikmemaksu tasumata jätmise tõttu. Samas on puudutatud isik arveid osaliselt siiski tasunud, mistõttu on avaldaja lugenud arvete tasumised väidetavate varasemate võlgnevuste katteks (dtl 59). Seeläbi on avaldaja jõudnud järeldusele, et puudutatud isikul on võlgnevus perioodi 02.04.2019 – 09.07.2020 osas.
VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Avaldaja kinnitas kohtule ärakuulamisel, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub leping, mille kohaselt loetakse liikmemaksu võlgnevuse korral arvete tasumisel täidetuks puudutatud isiku varasem kohustus (dtl 210). Seega tuleb kohustuse täitmist kontrollida seaduse alusel, eelkõige tuleb praegusel juhul lähtuda VÕS §-st 88.
7.2.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Puudutatud isik on seisukohal, et tal puudub võlgnevus perioodi 02.04.2019 – 09.07.2020 osas, sest on sel perioodil väljastatud arved tasunud sihtmaksega. Riigikohus on leidnud, et võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Kohtul tuleb seega tuvastada, kas võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks.1 Sihtmaksetega maksmisega tõendamiseks on puudutatud isik esitanud enda pangakonto väljavõtte perioodi 16.09.2015 –
31. jaanuar 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14.
16.03.2021 kohta (dtl 78). Kohus analüüsib arvete kaupa järgnevalt, kas puudutatud isik on määranud, millise kohustuse ta on täitnud (so arve tasunud): -
arve nr 119031071 on esitatud perioodi 01.04.2019 – 30.06.2019 eest, arve kokku on 60,45 eurot (dtl 54). Puudutatud isik on 28.06.2019 ülekande selgitusse märkinud: „Arve alates 01.10.2018 – 30.06.2019 summas 60,46 + 60,78 + 60,45 = 181,69“. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku ülekande selgitusest võimalik järeldada, millise kohustuste täitmiseks ta ülekande teeb – ülekande selgituses olev periood klapib arve nr 119031071 perioodiga ning ülekandes viidatud summa (60,45) klapib selle arve summaga. Järelikult pidi olema mõistlikult arusaadav, et puudutatud isik on määranud, et tasub selle ülekandega mh arve nr 119031071;
-
arve nr 119061071 on esitatud perioodi 01.07.2019 – 30.09.2019 eest, arve kokku on 64,60 eurot (dtl 56). Puudutatud isik on 03.01.2020 ülekande selgitusse märkinud: „Arve alates 01.07.19 – 31.12.19 summas 64,60 + 60,46 = 125,06“. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku ülekande selgitusest võimalik järeldada, millise kohustuste täitmiseks ta ülekande teeb – ülekande selgituses olev periood klapib arve nr 119061071 perioodiga ning ülekandes viidatud summa (64,60) klapib selle arve summaga. Järelikult pidi olema mõistlikult arusaadav, et puudutatud isik on määranud, et tasub selle ülekandega mh arve nr 119061071;
-
arve nr 119091071 on esitatud perioodi 01.10.2019 – 31.12.2019 eest, arve kokku on 60,46 eurot (dtl 58). Puudutatud isik on 03.01.2020 ülekande selgitusse märkinud: „Arve alates 01.07.19 – 31.12.19 summas 64,60 + 60,46 = 125,06“. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku ülekande selgitusest võimalik järeldada, millise kohustuste täitmiseks ta ülekande teeb – ülekande selgituses olev periood klapib arve nr 119091071 perioodiga ning ülekandes viidatud summa (60,46) klapib selle arve summaga. Järelikult pidi olema mõistlikult arusaadav, et puudutatud isik on määranud, et tasub selle ülekandega mh arve nr 119091071;
-
arve nr 120031071 on esitatud perioodi 01.04.2020 – 30.06.2020 eest, arve kokku on 60,45 eurot (dtl 55). Puudutatud isik on 29.06.2020 ülekande selgitusse märkinud: „XXX. 01.04.2020-30.06.2020“. Ülekanne on tehtud summas 60,45 eurot. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku ülekande selgitusest ja ülekande summast võimalik järeldada, millise kohustuste täitmiseks ta ülekande teeb – ülekande selgituses olev periood klapib arve nr 120031071 perioodiga ning üle kantud summa (60,45) klapib selle arve summaga. Järelikult pidi olema mõistlikult arusaadav, et puudutatud isik on määranud, et tasub selle ülekandega arve nr 120031071;
-
arve nr 120061071 on esitatud perioodi 01.07.2020 – 30.09.2020 eest, arve kokku on 82,08 eurot (dtl 57). Puudutatud isik on 18.09.2020 ülekande selgitusse märkinud: „Arve alates 01.07.20 kuni 31.09.20 box X“. Ülekanne on tehtud summas 82,08 eurot. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku ülekande selgitusest ja ülekande summast võimalik järeldada, millise kohustuste täitmiseks ta ülekande teeb – ülekande selgituses olev periood klapib arve nr 120061071 perioodiga ning üle kantud summa (82,08) klapib selle arve summaga. Järelikult pidi olema mõistlikult arusaadav, et puudutatud isik on määranud, et tasub selle ülekandega arve nr 120061071.
-
arve nr 120121071 on esitatud perioodi 01.01.2020 – 31.03.2020 eest, arve kokku on 63,82 eurot (dtl 70). Puudutatud isik on 30.03.2020 ülekande selgitusse märkinud: „Arve alates 01.01.20 kuni 31.03.20 box X“. Ülekanne on tehtud summas 63,82 eurot. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku ülekande selgitusest ja ülekande summast võimalik järeldada, millise kohustuste täitmiseks ta ülekande teeb – ülekande selgituses olev periood klapib arve nr 120121071 perioodiga ning üle kantud summa
(63,82) klapib selle arve summaga. Järelikult pidi olema mõistlikult arusaadav, et puudutatud isik on määranud, et tasub selle ülekandega arve nr 120121071. Kohtu hinnangul on analüüsitud pangakonto väljavõttega tõendatud, et puudutatud isik on iga ülekandega määranud VÕS § 88 lg 1 tähenduses, millise kohustuse katteks ta raha maksab. Avaldajal puudus seega õiguslik alus arvata puudutatud isiku tehtud sihtmaksed varasemate võimalike võlgnevuste katteks. Avaldaja välja toodud põhjendus, et puudutatud isiku poolt arvete tasumised on arvestatud varasemate võlgnevuste katteks raamatupidamise ja aritmeetika tõttu (dtl 212), on vastuolus seadusega, eelkõige VÕS §-s 88 sätestatuga.
7.3.Kuivõrd puudutatud isik on perioodi 02.04.2019 – 09.07.2020 eest avaldaja viidatud liikmemaksu arved tasunud, puudub tal avaldaja ees võlgnevus selle perioodi osas (vt määruse p-i 7.2.), st tal puudub avaldaja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud VÕS § 108 lg 1 tähenduses. Seetõttu jääb esitatud avaldust rahuldamata.
8.Kohus on avaldajale selgitanud, et kui võlgnevus on tekkinud varasema perioodi osas, siis tuleb see välja tuua ja seda nõuet tuleb tõendada (dtl 169-170). Avaldaja on menetluses aga jäänud seisukoha juurde, et varasem periood pole asjassepuutuv. Ka pärast seda, kui kohus selgitas avaldajale ärakuulamisel VÕS § 79 lg-t 1 ja §-i 88 ning kuidas kohus plaanib viidatud norme kohaldada (dtl 210). Võtte arvesse aga avaldaja selgitusi, et puudutatud isiku väidetav võlgnevus on tekkinud juba aastast 2015, siis on TsÜS § 154 järgi sellised nõuded 2021 aasta seisuga, mil avaldaja kohtusse pöördus, igal juhul aegunud.2 Menetluskulud
9.TsMS § 172 lg 1 II lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd kohus jätab avalduse rahuldamata on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 204-206). Selle kohaselt on puudutatud isik kandnud menetluskulusid kokku 1248 eurot (käibemaksuta), mis koosneb lepingulise esindaja kulust. Lepinguline esindaja on asjas teenust osutanud 10,4 tundi, tunnitasuga 120 eurot. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Puudutatud isiku lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1248 eurot. Puudutatud isiku menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
Riigikohtu 31. jaanuar 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 13.