Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu avaldus V. L. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu (registrikood 80265913, Postiaadress: Olevi tn 19, Järve linnaosa, 30323, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond), Lepinguline esindaja: Roman Golovenko (isikukood XXX, E-post: [email protected] ) Puudutatud isik (võlgnik): Elukoha aadress: XXX)
V. L. (isikukood
XXX,
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu avaldus V. L. vastu võlgnevuse nõudes;
2.Välja mõista V. L.`lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu kasuks: 2.1 võlgnevus summas 1470,73 (ükstuhat nelisada seitsekümmend eurot 73 senti) eurot (s.o põhinõuded 1404,03 eurot ja viivis 66,70 eurot); 2.2 viivis alates 27.01.2023. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 2.3 menetluskulud 293 (kakssada üheksakümmend kolm) (s.h. riigilõiv summas 50 eurot, esindaja kulud 240 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud 3 eurot); 2.4 menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada kohtumäärus puudutatud isikule kätte aadressil; XXX hoiustamisega (TsMS § 327). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada võlgnik määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu avaldus V. L. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse asjaolude kohaselt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu on asutatud elamu,
asukohaga Olevi tn 19, Kohtla-Järve linn, asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja p. 2.1. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub V. L.`le korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa V. L. on KohtlaJärve linn, Olevi tn 19 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees seoses majandamiskulude tasumata jätmisega. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.01.2023. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1404,03 eurot. Seisuga 01.01.2023. a on viivisevõlgnevus 66,70 eurot Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2021 – detsember 2022 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Arved edastatakse puudutatud isikutele iga kuu alguses postkasti panekuga. Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud suulisi ja kirjalike meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Oluline on, et puudutatud isiku võlgnevus aina suureneb. Avaldaja nõuded võlgnevused kustutada, on jäänud tulemuseta, seega on avaldaja sunnitud pöörduma oma nõuetega kohtu poole. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust 1404,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 66,70 eurot ja lisanduvad viivised alates 27.01.2023.
2.Kohus tuvastas, et võlgnik on Maanteeameti transpordiregistris ning Maksu-ja Tolliametis enda elukohana deklareerinud aadressi XXX. Viru Maakohus saatis materjalid võlgniku registrijärgsele lisa-aadressile XXX, mis tagastati 22.02.2023 märkega „ei viibinud kohal“. RR-i andmete kohaselt oli võlgniku elukoha aadressiks märgitud alates 10.01.2019 XXX linnaosa, Kohtla-Järve, kuhu kohus saatis materjalid 23.02.2023 ja 07.03.2023. Materjalid tagastati 30.03.2023 märkega „ei viibinud kohal.“ Kohus saatis materjalid puudutatud isikule aadressile XXX. Materjalid tagastati 18.04.2023 märkega „ei viibinud kohal.“
3.Maakohtu 24.04.2023 määrusega toimetati menetlusdokumendid võlgnikule kätte TsMS § 327 lg.1 alusel hoiustamisega maakohtu kantseleis, jättes sellekohase teate võlgiku kohtule teadaolevale aadressile.
4.Võlgnik kohtule, kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
7.Kohtla-Järve linn, Olevi tn 19 korteriühistu Põhikirja p. 4.2.1., 4.2.6., 4.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 01.01.2023 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 1404,03 eurot (lisad 4 ja 5). Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2021 – detsember 2022 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.
Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: maja hooldus, vesi ja kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu ja küte. Maja hooldus. See tasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 39,3 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on kehtetu KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p. 7.2.5). See tasu on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vesi ja kanalisatsioon. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõturid ning tasu vee eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.6.3). Küte on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu kütte eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. VKG Soojus AS poolt vaidlusalusel perioodil esitas korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel. Keskküte arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast (põhikirja p. 4.2.6.1). Prügivedu. Ekovir OÜ poolt vaidlusalusel perioodil esitas korteriühistule arved. Arve summa jagatakse elamu elanike vahel (põhikirja p. 4.2.6.5). 2.1.4. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Maakohus tuvastas, et võlgnik on rikkunud korteriühistu põhikirjast tulenevat kohustust tasuda jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja on avaldust põhistanud ja esitas nõude tõendamiseks tõendid (avalduse Lisad 1-5).
9.Maakohus peab põhjendatuks ka avaldaja viivise nõuet. Viivise arvestamise alus tuleneb korteriühistu põhikirja p. 4.2.1., 4.2.6., 4.2.7 ja KrtS § 42 lg.1.
10.Korteriühistu pakkus võlgnikule ka kompromissi sõlmimise võimalust, kuid võlgnik ignoreeris avaldust tervikuna.
MENETLUSKULUD
11.Maakohus on seisukohal, menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 293 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot, dokumentaalsed tõendid 3 eurot ja esindaja kulud 240 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Hageja on kandnud menetluses dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, so kinnistusraamatu väljavõte. Kohus leiab, et väljavõtte saamise kulu on käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluna, mis on põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud.
16.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud.
17.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.