Tallinn, E. Vilde tee 70a korteriühistu avaldus S. T. ja M. T. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
1073,42 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: E. Vilde tee 70a korteriühistu (registrikood: 80269934, E. Vilde tee 70, Tallinn); Avaldaja seaduslik esindaja: A. I. (isikukood: XXX; XXX; tel:XXX; e-post: XXX); Puudutatud isik I: S. T. (isikukood: XXX; XXX; tel: XXX; e-post:XXX; tegelik elukoht teadmata); Puudutatud isik II: M. T. (isikukood: XXX; XXX: tel: XXX; e-post: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista S. T.lt ja M. T.lt solidaarselt E. Vilde tee 70a korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 927,11 eurot.
3.Mõista S. T.lt ja M. T.lt solidaarselt E. Vilde tee 70a korteriühistu kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 72,14 eurot.
4.Mõista S. T.lt ja M. T.lt solidaarselt E. Vilde tee 70a korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (927,11 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhivõla täitmiseni.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud solidaarselt S. T. ja M. T. kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista S. T.lt ja M. T.lt solidaarselt E. Vilde tee 70a korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 50 eurot (riigilõiv).
2-22-16160 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõuded
1.Avaldusest nähtub, et puudutatud isikutele kuulub ühisomandina korteriomand (edaspidi ka boks või garaaž) asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Puudututatud isikud on E. Vilde tee 70a korteriühistu liikmed.
2.Vastavalt E. Vilde tee 70a korteriühistu põhikirjale peab korteri omanik tasuma kommunaal- ja muude teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja etteantud maksetähtajaks (põhikirja p. 4.2.6.). Kulude jagamise aluseks on korteriühistu asutamiskoosolekul kinnitatud kulude jaotusplaan, mis on fikseeritud ka ühistu põhikirjas (p. 4.2.6.1. - 4.2.6.10.) ning 17.05.2018 üldkoosoleku otsus remondirahade kogumise kohta. Igakuisete majandamiskuluarvete koostamisel on aluseks üldkoosolekute poolt kinnitatud majanduskavad, mis sisaldavad kulusid/teenuseid ühistu igapäevaseks funktsioneerimiseks ning ühistu poolt tarbitud kommunaalkulud, mille kohta teenusepakkujad/müüjad on esitanud ühistule arved vastavalt arvestuskuu tarbimisele. Lisaks kogutakse igakuiselt remondifondi jooksvate remonttööde rahastamiseks ja tulevikus kavandatavateks töödeks. Igakuised kommunaal-, haldus- ja heakorrakulud on jagatud ühistu liikmete vahel proportsionaalselt vastavalt igaühele kuuluva boksi (korteriomandi) mõttelise osa suurusele. XXX moodustab 186/6198 mõttelist osa kinnistust. Selle proportsiooniga arvestatakse ka omanike poolt tasumisele kuuluv osa jooksva kuu kulude summadest ning koostatakse majandamiskulude arve. Kogutava remonditasu suuruseks (remondifond) on kehtestatud üldkoosoleku otsusega 17.05.2018 summa 5 eur/boksi kohta (protokolli p. 2)
3.Mõlemale omanikule saadab korteriühistu raamatupidaja arved igakuiselt eelmise kalendrikuu eest elektronposti aadressidele XXX ja XXX. Antud e-posti aadressid on mõlemad omanikud ise ühistule edastanud.
4.XXX korteriomandi eest on täielikult tasumata avaldaja poolt esitatud arved. Võlgnevuse suurus on 927,11 eurot ja see on kujunenud alljärgnevalt:
tasumise arve Võlgnevus arve kuupäev tähtaeg arve nr summa laekumine summa 30.11.2022 08.10.2020 30.10.2020 200931 35,48 12.08.2021 2,18 33,30 13.11.2020 30.11.2020 201031 32,84 32,84
5.2020-2022 aastatel ühistu liikmetele esitatud majanduskulude arvetel on kajastatud alljärgnevad teenused/kulud: ühistu kulutused territooriumi ja siseruumide korrashoiule. Sisaldab kulutused kojamehe töötasule/ tasu heakorrateenust osutavale ettevõttele, tehtud kulutused töövahenditele/materjalidele (nt lumetõrjevahendid, graniitkillustik libedusetõrjeks jm), ostetud heakorrateenuseid (nt muruniitmine). ühistu kulutused juhtimisja arvestusteenustele, abivahendite kulu. Sisaldab juhatuse liikmete ja raamatupidaja töötasukulusid, kontoritarbed, IT teenuseid jm.
Heakorrakulud
Halduskulud
jooksvate remonttööde katteks ja tulevikus kavandatavate remondi- ja hooldustööde tarbeks kogutav raha. ühistu poolt tarbitud elektrikulu, mille kohta
Remondifond Üldelekter (elekter)
2-22-16160 teenust osutav ettevõte esitab teenuse tarbimisele järgneval kuul ühistule arve vastavalt tarbitud teenuse mahule (kWh) ja kehtivale hinnale. ühistule osutatud võrguteenuse tasu, mille kohta teenust osutav ettevõte esitab teenuse tarbimisele järgneval kuul ühistule arve vastavalt tarbitud elektrienergia mahule (kWh) ja kehtivatele hindadele. ühistule osutatud teenus prügiveo eest, mille kohta teenust osutav ettevõte esitab teenuse tarbimisele järgneval kuul ühistule arve vastavalt tarbitud teenuse mahule (vastavalt tühjendatud konteinerite arvule kuus). teenusepakkuja poolt ühistule osutatud prügikonteineri renditeenus.
Üldelekter (võrgutasu)
Prügiveoteenus
Prügikonteineri rendikulu
6.Lisaks peab korteriomanik maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist vastavalt koosoleku poolt kehtestatud korra ja määra järgi (põhikirja p. 4.2.7.). Põhikirja kinnitamise hetkel oli viivise määr tähtajaks tasumata arvetelt 0,07 % päevas, kuid 2018 aastal muudeti seadusega vastavat määra ning seetõttu on viivised arvestatud vastavalt seaduses kehtestatud määrale 0,02 % päevas tähtajaks tasumata arvetelt. Arvel nr 10 (01.09.2021) on tehtud arve 200931 kohta arvestus 2 erineva perioodi ja võlasumma eest: 12 päeva eest on arvestatud viivist arve 200931 täissummalt 35,48 eurot ja 19 päeva eest on arvestatud viivist arve 200931 tasumata osa eest 33,30 eurot (12.08.2021 laekus arve katteks 2,18 eurot). Viivis kujuneb järgnevalt:
sissenõutavaks muutunud viivise 72,14 eurot tasumist;
-
edasiulatuva viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Puudutatud isikute seisukoht
8.Kohus määras 06.12.2022 määrusega puudutatud isikutele tähtaja seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuli esitada 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest.
9.Viidatud määrus on puudutatud isikule II kätte toimetatud 21.02.2023.
10.06.12.2022 määrus on puudutatud isikule I kätte toimetatud 13.04.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Puudutatud isikud oma seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viiviste tasumist. Eelnimetatud nõuded kuuluvad lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende
2-22-16160 hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
14.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
15.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 927,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72,14 eurot ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel.
16.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isikud on korteriomandi asukohaga E. Vilde tee 70a-31, Tallinn (registriosa nr XXX) ühisomanikud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. KrtS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt.
17.Avaldaja on puudutatud isikutele esitanud makseteatisi perioodi 08.10.2020 kuni 11.10.2022 eest seoses korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isikud on avaldajale jätnud tasumata vastavalt avaldaja nõude arvestusele 927,11 eurot. Avaldaja poolt esitatud makseteatistelt nähtub teenuste loetelu: üldelekter (elektrienergia ja võrgutasud), prügivedu, prügikonteineri rent (ei ole järjepidev), suuregabariidilised segajäätmed (ühekordne), heakorrakulud, halduskulud ja remondifond. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise
2-22-16160 mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja kommunaal- ja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikutel on kohustus tasuda solidaarselt (VÕS § 65 lg 1; KrtS § 15 lg 2) avaldajale põhivõlgnevuse summas 927,11 eurot.
18.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 72,14 eurot vastavalt avaldaja esitatud arvestusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mistõttu kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue 72,14 eurot rahuldamisele.
19.Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (927,11 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 01.12.2022 kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
2-22-16160 Kohus leiab, et on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isikute tegevusetus. Puudutatud isikute kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 II lause). Avaldaja menetluskulud seisnevad riigilõivus 50 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Avaldaja ei kasutanud õigusabiteenust. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud menetluskuluks 50 eurot (riigilõiv).
22.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.