Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-20-141106 Tsiviilasi H S hagi R V vastu kohustuse täitmiseks ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2092,32 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja H S (isikukood xxx , elukoht xxx, e-post:xxx); hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Parnterid Oü, Kentmanni 8b, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja R V (isikukood , xxx e-post:xxx); kostja lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista R V-lt põhivõlgnevus 1979,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 94,58 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 1979,12 eurot alates 19.10.2021 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras H S kasuks. 3.Jätta H S menetluskulud R V kanda ja R V menetluskulud tema enda kanda. 4.Välja mõista R V-lt menetluskulud 7936,20 eurot H S kasuks. 5.Välja mõista R V-lt viivis menetluskuludelt menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisele järgnevast päevast kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras H S kasuks. 6.Jätta H S vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja soovib palub kostjalt välja mõista varaline kahju 1415,04 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 1415,04 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Hageja suurendas 18.10.2021 nõuet 564,08 euro võrra ja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 1979,12 eurot ning viivise ajaperioodi eest 18.12.2020 kuni 18.10.2021 94,58 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 1979,12 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.10.2021 kuni täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2020 tõukoera ostu-müügilepingu, mille esemeks on isane Labrador retriiver nimega „ Viviliano Lets Go To The Disco“, reg nr EST-0498/20. Mistahes puudusi ega vigastusi ei olnud lepingus koera suhtes märgitud. Samuti ei avaldanud kostja ka suulises vestluses hagejale koera suhtes mistahes puudusi. Päeval, kui kostja koera hagejale tõi, siis selgus, et koer lonkab paremat esimest käppa. Kostja selgitas, et muretsemiseks ei ole põhjust, kuna koer nikastas käppa eelneval nädalavahetusel metsas käies. Hageja leiab, et koer lonkas düsplaasia tõttu, seega koeral oli varjatud puudus. Hageja pöördus 17.04.2020 kirjaga kostja poole koera lonkamise tõttu. Kostja ei avaldanud, et koeral võib olla pärilik haigus. Käpast tehti 29.04.2020 röntgenpilt ja pildil oli näha luus muutusi, mistõttu kirjutati koerale valuvaigistav ravi Previcox (10 päeva). Arsti arvamuse kohaselt on koeral liigesepõletik ja ka düsplaasia ei ole 100 % välistatud. Peale ravi koeral lonkamine ei lakanud. Koerale tehti uus ravikuur 12.05.2020. Koeral lonkamine ära ei läinud. Uued röntgenpildid tehti 01.06.2020 ja koeral diagnoositi küünarliigese düsplaasia. Arsti sõnul on tegu koera geneetilise probleemiga, sest muutusi on näha ka teistes käppades. Meditsiiniliste uuringute käigus selgus, et lisaks on koera küünarliigeses lahtine luu tükk, mis tuli eemaldada, et asi hullemaks ei läheks. Edasine ravi oli liigese puhastus, milleks oli vajalik operatsiooni teostamine. Kõikidel arsti juures käikudel oli kaasas ka kostja, siis kostja on teadlik tehtud toimingutest ja hageja poolt kantud kulutustest. Hageja leiab, et koer ei vasta lepingu tingimustele, kuna koeral oli varjatud puudus, mida ei olnud võimalik näha tavapärase ülevaatuse käigus. Nimetatud puudust ei avaldanud kostja hagejale. Hageja ei oleks koera ostnud, kui ta oleks tema puudusest
teadlik olnud. Kostja on hageja eest varjanud koera tegelikku tervislikku olukorda ja keeldunud ka ravimise kulusid kandmast. Hageja poolt kostjalt ostetud koeral ilmnesid terviseprobleemid, mis olid olemas koera üleandmise ajal ning kostja oli nendest probleemidest teadlik. Hageja saatis 27.09.2020 kostjale teate koera mittevastavusest lepingule ja kahju hüvitamise nõude. Hageja on koera raviks erinevates loomakliinikutes teinud kulutusi summas 1415,04 eurot. Hageja suurendas nõuet 18.10.2021 564,08 euro võrra. 3.Kostja leiab, et käesoleval juhul on pooled lepingus kokku leppinud erandis VÕS § 218 lõikes 1 sätestatud üldisele põhimõttele, mille kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt igasuguse müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku hävimise riisiko üleminekul ostjale. Niisuguse erandina sisaldub lepingu punktis 7 sätestatud kokkulepe, mille kohaselt siis, kui koeral ilmneb loovutamise järel haigus või mõni muu oluline viga, mis on koeral varjatud kujul olnud juba loovutushetkel, on ostjal õigus vea alusel nõuda hüvitust juhul, kui on täidetud kaks tingimust: 1) koer ei ole lepingu punktis 3 mainitud andmetele vastav ning 2) müüja on jätnud rääkimata sellistest temale teada olevatest asjaoludest, millistel oli tehingu otsustamise seisukohast oluline tähtsus. Käesoleval juhul ei ole täidetud kumbagi kahest eelnimetatud tingimusest. Nimelt lepingu punkt 3 sätestab tehinguga ühenduses antud teabe. Vastavalt sellele punktile ostja avaldab, et on koera üle vaadanud ja nõustub ta vastu võtma sellises seisundis nagu ta on. Müüja kinnitab, et on rääkinud teadaolevaist koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikust eelsoodumusest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest. Müüja kinnitab, et on andnud ostjale tõule vastavad hooldus- ja toitmisjuhendid. Müüja vastutab antud teabe tõepärasuse eest p 7 toodu kohaselt. Ostjal vea alusel hüvitise nõudmise õiguse tingimus, et koer ei ole lepingu punktis 3 mainitud andmetele vastav, tähendaks seega seda, et ostja ei ole koera üle vaadanud ega nõustunud ta vastu võtma sellises seisundis nagu ta on; müüja ei ole rääkinud teadaolevaist koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikust eelsoodumusest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest; müüja ei ole andnud ostjale tõule vastavaid hooldus- ja toitmisjuhendeid. Käesoleval juhul on hageja kui ostja koera üle vaadanud ning on nõustunud ta vastu võtma sellises seisundis nagu ta on; müüja on rääkinud teadaolevaist koera vigadest (seejuures rääkis müüja ostjale sellest, et koer eelmisel päeval ilmselt metsas jalutades kerge nikastuse tõttu veidi esikäppa lonkas, mis aga kadus sama päeva õhtuks), tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikust eelsoodumusest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest. Eeltoodut on selgitatud ka tõule vastavates hooldus- ja toitmisjuhendites, mille samuti on müüja andnud ostjale. Seega oli koer lepingu punktis 3 mainitud andmetele vastav ning seda kinnitab ka asjaolu, et pooled on lepingu allkirjastanud. 10.04.2020 kutsikas ilmselt metsas jalutades saadud kerge nikastuse tõttu lonkas hetkeks, kuid sama päeva õhtuks oli longe kadunud. Järgnevatel päevadel kostja kontrollis kutsikal lonke olemasolu või selle puudumist ja kutsika üldist tervist ning viimaste kostja juures kodus oldud päevade jooksul kutsikal longet ei esinenud. Kutsika hagejale üleandmise päeva, s.o 13.04.2020 hommikul jalutas kostja kutsikaga väiksema ringi kontrollimaks, et koeral tõesti midagi viga ei ole. Samuti kontrollis kostja kutsikal hambad ja munandid, lõikas küüned ja karvad käppadel. Koeral hagejale üleandmise hetkel mingeid puudusi, sh varjatud puudusi, ei olnud. Antud kutsikaga polnud mingeid probleeme ja arsti poole pole kostja temaga ka pidanud pöörduma. Kostja andis kutsika hagejale üle täiesti tervena, mida tõendavad kutsikaga kaasas olnud arstitõend kutsika tervise kohta kui ka veterinaarpass. Kostja poolt koera hagejale üleandmisel koeral mingit longet ei olnud, kutsika lonkamisest tuli
hagejalt esimene teade alles 4 päeva hiljem. Kutsikaga olid lisaks arstitõendile ja veterinaarpassile kaasas ka kutsika kasutusjuhend, Eesti Kennelliidu ametlik ostumüügileping, söögikott ja kingitusekott. Hageja võttis koera vastu, koera üleandmisel kostja teavitas hagejat, et kutsikas lonkas korraks reedel pärast jalutuskäiku metsas. Kostja palus hagejat järgida kutsikale vajalikku rahulikku režiimi – lühemad jalutuskäigud, võimalikult vähe libedaid pindasid, võimalikult vähe treppe. Seejuures kostja selgitas hagejale, et üks kord trepist üles ja alla minek päeva jooksul on kutsikale lubatud, kui magamine on teisel korrusel. Hageja lubas sel juhul magada alumisel korrusel. Hageja vaatas koera üleandmisel koera üle, koer ei longanud ning tal ei olnud mingeid muid puudusi. Koera üleandmise päeva õhtul küsis kostja hagejalt, kas kõik on korras, mille peale hageja kinnitas, et kõik on „super“. Hageja ei maininud kordagi, et koer lonkaks või et tal oleks midagi muud viga. Kostja ei olnud hagejale koera üle andes teadlik mingitest varjatud puudustest. Lisaks sellele on kutsika vanemad, nende vanemad ja omakorda nende vanemad mitu põlve enne puhaste uuringutega. Nagu juba märgitud, ei olnud kutsikal üleandmise hetkel mingit longet. Kõige eeltoodud olemasoleva teabe põhjal puudus kostjal seega igasugune alus eeldada, et koeral esineks mingi varjatud puudus. Seda enam, et väidetav haigus – küünarliigese düsplaasia – diagnoositi koeral hiljem, nagu hageja ka ise kinnitab ning nimetatud haiguse uuringuid ei tehtagi koerale varem kui u 12 kuu vanuseks saamisel. Lisaks sellele märgib kostja, et väites, et kostja oli koera hagejale üle andes teadlik koeral varjatud puudusest, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 tulenevalt hagejal endal oma nõude aluseks olevat niisugust väidet ka tõendada. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tema niisugust väidet kinnitaks. Seetõttu on hageja selline väide tõendamata ja paljasõnaline. 19. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ka seda, et täidetud oleks lepingu punktis 7 sätestatud ostjal hüvitise nõudmise õiguse tekkimise teine tingimus - müüja on jätnud rääkimata sellistest temale teada olevatest asjaoludest, millistel oli tehingu otsustamise seisukohast oluline tähtsus. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud kumbagi tingimust lepingu punktis 7 sätestatud ostjal vea alusel hüvitise nõudmise õiguse tekkeks. Sellest tulenevalt puudub alus lugeda kostja poolt hagejale müüdud koera lepingutingimustele mittevastavaks, mis saaks kaasa tuua müüjale, s.o kostjale vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 alusel.
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 5.Tõukoera ostu-müügilepingust 13.04.2020 nähtub, et hageja ostis kostjalt tõukoera isase Labrador retriiver nimega „ Viviliano Lets Go To The Disco“, reg nr EST0498/20. 6.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. 7.Hageja väidab, et koer lonkas kostja poolt koera üleandmise ajal 13.04.2020 ning kostja väitel oli ta metsas jalutades jalga nihestanud. Kostja väidab, et koer ei longanud enam 13.04.2020. 8.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest mais 2020 nähtub, et hageja kirjutas kostjale, et ju siis see vigastus, mis tal oli tulles, ei olnudki vigastus/nihestus. Kostja vastas hagejale, et ta ei tea seda, sest arsti juures enne müümist ei käinud.
9.Kohus leiab, et pooltevaheline e-kirjavahetus mais 2020 lükkab kindlalt ümber kostja väite, et 13.04.2020 koera hagejale üle andes koer ei longanud. Pooltevahelisest ekirjavahetusest nähtub, et hageja andis kostjale teada, et koera lonkamine, mis tal tulles oli, ei lakanud ja hageja läks koeraga arsti juurde. Billy Loomakliiniku ja Loomade Kiirabikliiniku arvetest nähtub, et hageja on koera raviks teinud kulutusi 1415,04 euro ulatuses (hagi lisad 3-6). Billy Loomakliiniku OÜ tõendist nähtub, et koera Singeri (labrador, kiip 978101082763234) parema esikäpa longet põhjustavaks haiguseks oli mediaalse kaarnajätke fragmentatsioon. Tegu on päriliku eelsoodumusega haigusega ja ühega neljast haigusest, mida koondnimetusega nimetatakse küünarliigese düsplaasiaks. Operatiivse ravi eesmärgiks on küünarliigesest lahtiste luufragmentide eemaldamise kaudu aeglustada tulevikus tekkivat osteoartriiti ja põletikku ning parandada seeläbi elukvaliteeti. Tegu ei ole kuratiivse raviga (tervistumist ei toimu). Puusa- ja küünarliigeste uuringust 08.10.2021 nähtub, et hageja koeral tuvastati parema küünarliigese rakse osteoartoos. EriVet OÜ täpsustusest nähtub, et 26.05.2021 teostatud kontrollröntgenpiltidelt on tuvastatavad muutused paremas küünarliigeses, mis viitavad mõõdukale kuni raskekujulisele artroosile. Esineb mõõdukas kõhrealune skleroos ning liigesepindade kulumisele viitavad muutused. Liigese ümber tekkinud osteofüüdid piiravad liigese liikuvusulatust. Röntgenpiltidelt kajastuv muutus on tõenäoliselt progresseeruv/ajapikku süveneb. See tähendab, et liigese liikuvusulatus väheneb, võib olla tugevalt piiratud. Liigeskahjustus põhjustab valu ning põletikku liigeses, mis võib ägeneda. Arvestades anamneesi ning varasemalt teostatud uuringuid, siis muutused on põhjustatud küünarliigese düsplaasiast, mis on varasemalt tuvastatud (enne operatsiooni teostatud röntgenuuring ja kompuutertomograafia). Tulevikus võib liigesepindade valu ja konflikt vajada täiendavat sekkumist. Eesti Retriiverite Tõuühingu väljavõttest nähtub, et düsplaasia kui mõiste tähendab vaegarengut, puudulikku arengut. Liigeste puhul räägitakse düsplaasiast siis, kui nende ehitus ei vasta sellele, mida anatoomiliselt normaalseks peetakse. Loomade Kiirabikliiniku OÜ lehe väljavõttest nähtub, et düsplaasia on pärilik haigus. KoiraNet kennellliidu aretusinfosüsteemi väljavõttest nähtub, et hageja koera Zingeri isa kutsikatest 60 % uuritud juhtumitest esines puusaliigese düsplaasiat ja 27 % uuritud juhtumitest küünarliigese düsplaasiat.
10.Tunnistaja Silvia Külasalu ütlustest nähtub, et düsplaasia näol on tegemist päriliku eelsoodumusega haigusega ja ravimatu haigusega. Düsplaasia ei teki 16 päevaga. Suurepäraste terviseuuringute tulemustega koerte järglastel on düsplaasia avaldumissagedus teadusuuringute kohaselt väiksem kui düsplaasiaga koerte järglastel, kuid ei välista täielikult düsplaasia avaldumist. Loovutades kutsika umbes kahe kuu vanuselt, ei saa tavapäraselt tuvastada kutsikal küünarliigese düsplaasiat. Võib teostada noores eas (4-5 kuu vanuselt) küünarliigeste röntgenuuringu, mille abil võib varajane haiguse teke nähtav. 11.Tunnistaja Kristo Klaasseni ütlustest nähtub, et küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsiooni ehk koondnimetusena düsplaasia näol on tegemist päriliku eelsoodumusega haigusega. Düsplaasia näol on tegemist ravimatu haigusega. Koera küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsiooni tekkimist soodustas asjaolu, et Koera isa kutsikatest (järglastest) 60% uuritud juhtumitest esines puusaliigese düsplaasiat (düsplaasia koondnimetuse alla kuuluvaid haigusi) ja 27% uuritud juhtumitest küünarliigese düsplaasiat (düsplaasia koondnimetuse alla kuuluvaid haigusi). Kui koer lonkas koera müüjalt ostjale üle andmisel, siis on põhjendatud väita, et see oli esimene ilming, mis viitas koera võimalikule küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsioonile. Kui koeral avaldus küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsioon kliiniliselt lonke avaldumisega ning longe avaldus koera vastu võtmisel 13.04.2020, siis võib väita ja pidada tõenäoliseks, et juba 13.04.2020 oli koeral küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsioon. 12.Erialakirjanduse kohaselt on düsplaasia pärilik ja geenidega edasi kanduv haigus. Ekslik on arvamus, et düsplaasia on tingitud koera valesti toitumisest ja liikumisest. Labradori retriiveri puhul on düsplaasia uuringud aretuseks kohustuslikud. Erialaspetsialistist tunnistaja S.Külasalu on kinnitanud, et düsplaasia ei saa tekkida 16 päevaga – kostja tõi koera hagejale 13.04.2020 ja 29.04.2020 käis hageja koeraga arsti juures. Tunnistaja K.Klaassen on kinnitanud, et tõenäoliselt avaldus koeral küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsioon juba 13.04.2020. Küünarliigese mediaalse kaarnajätke fragmentatsioon kuulub koondnimetusena düsplaasia alla. Eesti, Soome ja Rootsi kennelliidu lehtede väljavõtted kinnitavad, et Zingeri isa järglastest on neljal küünarliigese düsplaasia, vaatamata sellel, et Zingeri sugupuu uuringud on puhtad, kuid tunnistaja S.Külasalu tõendas, et suurepäraste terviseuuringute tulemustega koerte järglastel on düsplaasia avaldumissagedus teadusuuringute kohaselt väiksem kui düsplaasiaga koerte järglastel, kuid ei välista täielikult düsplaasia avaldumist. Kohus leiab, et seega on välistatud hageja osa koeral düsplaasia tekkimises. Hageja esitatud tõendid on täielikult kummutanud kostja tõendid, mille abil kostja on kujundanud oma õigusliku positsiooni, et lepingust tulenevatest kohustustest vabaneda. Eeltoodu alusel on hageja toonud kohtu ette asjaolud, mille kohaselt loeb kohus tuvastatuks, et koer Zingeril avaldusid tema üleandmisel 13.04.2020 juba küünarliigese düsplaasia ilmingud ja uuringute käigus sai diagnoos kinnitust. Antud juhul on hageja koeral vanadusest tulenev liigeste artroos välistatud. 13.Tõukoera ostu-müügilepingu p 3 kohaselt ostja avaldab, et on koera üle vaadanud ja nõustub ta vastu võtma sellises seisundis nagu ta on. Müüja kinnitab, et on rääkinud teadaolevaist koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikust eelsoodumusest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest. Lepingu p 7 sätestab kokkuleppe, mille kohaselt siis, kui koeral ilmneb loovutamise järel haigus või mõni muu oluline viga, mis on koeral varjatud kujul olnud juba loovutushetkel, on ostjal õigus vea alusel nõuda hüvitust juhul, kui on täidetud kaks tingimust: 1) koer ei ole lepingu punktis 3 mainitud andmetele vastav ning 2) müüja on jätnud rääkimata
sellistest temale teada olevatest asjaoludest, millistel oli tehingu otsustamise seisukohast oluline tähtsus. 14.VÕS-i kommenteeritud väljaandes müüja vastutuse kokkuleppelise piiramise ja selle kehtivuse kohta toodud kommentaaride kohaselt müüjapoolsete kohustuste rikkumise tagajärgi reguleerivad VÕS sätted on üldjuhul dispositiivsed, võivad müüja vastutuse piirangud tuleneda ka müügilepingust endast. Eelkõige võib müügilepingus sisalduda kokkulepe, et müüja vastutab müügilepingu rikkumise korral üksnes juhul, kui ta on müügilepingut rikkunud süüliselt, vastutust võib piirata ka mõne süü vormiga, nt müüjapoolse tahtluse või rakse hooletusega. Juhul kui müüja ei ole asja lepingutingimustele mittevastavusest teadlik, saab süü viidata eelkõige käibes vajaliku hoolsuse eiramisele müüdava asja kontrollimisel enne selle ostjale üleandmist. Seejuures tuleb siiski arvestada, et üldjuhul puudub müüjal kohustus müüdavat asja enne selle ostjale üleandmist kontrollida; kontrolli puudumine ei too kaasa seega ka süüd e käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist. Kontrollkohustuse olemasolu võib siiski eeldada juhul, kui ostja saab seda hea usu põhimõtte kohaselt müüjalt oodata. Eelkõige saab selline ootus tekkida teatud esemete müümisele spetsialiseerunud ja sellest tulenevalt eriteadmistega müüjate puhul. 15.Kohus leiab, et koerte kasvatamisele ja müümisele spetsialiseerunud kostjal on kohustus kontrollida müüdavate kutsikate tervislikku olukorda. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et müüja jagas ostjale teavet selle kohta, et kutsikas lonkas tema üleandmisel hagejale seetõttu, et nihestas metsas jalutades jalga. Seega müüja antud teabe kohaselt oli kutsikal jäädavalt mööduv vigastus. Seetõttu oli hageja nõus ostma lonkava koera, teades, et koer paraneb peagi täielikult. Kostja kui isik, kes on spetsialiseerunud tõukoerte kasvatamisele ja müümisele, kinnitas lepingut allkirjastades, et on teadlik teadaolevaist koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikust eelsoodumusest saada neid vigu ning nende asjaolude tähendusest. Tegelikkuses kostja koera tervislikust seisundist ülevaadet ei omanud, kuna kostja ei teostanud koeral uuringut düsplaasia olemasolu kohta, seda enam, et koer lonkas ja tegemist oli labrador retriiveriga, s.o tõuga, kellel esineb pärilik düsplaasia ja kelle suhtes on düsplaasia uuringud kohustuslikud küll aretamiseks, aga vajadusel ka müügitehingute tegemiseks. Kostja oleks pidanud tagama kutsikal uuringute läbiviimise kontrollimaks kutsika tervislikku seisundit, et kindlaks teha, mis on kutsika lonkamise tegelik põhjus. Kostja seda ei teinud, eirates vajalikku hoolsust kutsika tervise kontrollimisel enne selle ostjale üleandmist. Selle asemel jagas kostja hagejale ebaõiget infot, mille kohaselt koer lonkab metsas jala nihestamise tõttu. Kuna tuvastamist leidis, et koeral esines juba enne lepingu sõlmimist küünarliigese düsplaasia, siis on tegemist varjatud puudusega, sest hageja koera tavapärasel ülevaatusel ei ole võimeline temal diagnoosima küünarliigese düsplaasiat. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja ostis kostjalt koera, mis ei ole pooltevahelise lepingu tingimustele vastav ning kostja kui tõukoerte kasvatamisele ja müügile spetsialiseerunud isik eiras kutsika tervisliku seisundi kontrollkohustust enne hagejale üleandmist. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on käitunud ükskõikselt, pahas usus. Seega on hagejal lepingu p 7 alusel õigus nõuda kostjalt koera ravikulude hüvitamist. 16.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega
välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. 17.Antud asjas on tuvastamist leidnud pooltevahelise e-kirjavahetusega, et kostja oli kursis kõikide arstivisiitidega ja arstide poolt pandud diagnoosiga alates maikuust 2020. 27.09.2020 saatis hageja kostjale teate koera mittevastavusest lepingule ja kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et VÕS § 220 lg 1 eeldused on täidetud. Kohus tuvastas eelpool, et kostja teadis varjatud puuduse olemasolust ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel ja ta sellest hagejale ei teatanud ning kostja ei või seetõttu tugineda lepingus sätestatud müüja vastutuse piiramise kokkuleppele VÕS § 221 lg-le 2 alusel. 18.VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 19.Hageja on kohtule põhjendanud, et koera tagastamine kostjale ei ole võimalik, kuna koerast on saanud hageja pere liige. Hageja ja tema pere tugev emotsionaalne side koeraga on mõjuv põhjus koera hagejale mittetagastamiseks. Seega on antud asjas välistatud koera asendamine. 20.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on kostjale juba maikuus 2020 teinud ettepaneku koera ravi arvete tasumises osalemiseks. Kostja vastas hagejale, et tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Seega on algusest peale kostja keeldunud panustama oma rahalisi vahendeid koera ravimiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kostja ei ole olnud nõus mistahes kahjusid hüvitama või koera ravima, siis ei olnud hageja poolt põhjendatud kostjale puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine. Kostja on viibinud koos hagejaga erinevate loomaarstide juures ning on teadlik sellest, millised on hageja poolt kantud kulud koera tervise taastamiseks. Hageja, juhul kui ta oleks olnud teadlik koera puudustest, siis ta ei oleks koera ostnud. Kostja on keeldunud koera ravimast või ravimise kulusid kandmast ning need kulud kandis hageja. Hageja on koera raviks erinevates loomakliinikutes teinud kulutusi summas 1 979,12 eurot, mida kinnitavad alljärgnevad arved: Billy Loomakliinik OÜ arve 29.04.2020 summas 125 eurot (hagi lisa 3); Billy Loomakliinik OÜ arve 02.06.2020 summas 189,52 eurot (hagi lisa 4); - Loomade Kiirabikliinik OÜ arve 13.08.2020.a summas 308,30 eurot (hagi lisa 5); Billy Loomakliinik OÜ arve 27.08.2020 summas 792,22 eurot (hagi lisa 6); EriVet OÜ 26.11.2020 arve summas 217,14 eurot (hageja 18.10.20201 seisukoha lisa 9); EriVet OÜ 26.05.2021 arve summas 125,96 eurot (hageja 18.10.20201 seisukoha lisa 10); Erivet OÜ 21.09.2021 arve summas 220,98 eurot (hageja 18.10.20201 seisukoha lisa 11). 21.Eeltoodud kulude põhjendatust, vajalikkust ja seotust düsplaasiaga ning selle diagnoosimisega on kinnitanud ka mõlemad tunnistajad. Kohus on tuvastanud, et düsplaasia esines koeral juba enne koera hagejale üleandmist ning hagejal puudub roll
koeral düsplaasia tekkimises. Hageja oli sunnitud koera ravimisega alustama juba tema saamisest mõned nädalad hiljem. Kostja oli see, kes hajutas ebaõige info edastamisega hageja tähelepanu raviga alustamise vajalikkusest koheselt koera saamisest. Kostja antud info alusel hageja lootis, et koera käpp saab terveks. Antud asjas on üheselt tuvastamist leidnud, et koeral 13.04.2020 esinenud lonkamine ei läinud ära ega parane täielikult kunagi, vaid võimalik on tema elukvaliteeti raviga parandada. Seega koera ravimiseks tehtud kõik kulud on seotud koera lonkamisega, s.o küünarliigese düsplaasiaga, mis esines tal 13.04.2020. Kostja vastuväited on otsitud ja kummutatud hageja kohtu ette toodud asjaoludega. Eeltoodu alusel on hageja saanud otsest varalist kahju summas 1 979,12 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 22.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 23.Hageja nõuab viivist ajaperioodi 18.12.2020 kuni 18.10.2021 eest summas 94,58 eurot, mis on arvestatud protsendina põhinõudelt 1415,04 eurot, ning alates 19.10.2021 viivis protsendina põhinõudelt 1979,12 eurot kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale viivise summas 94,58 euro ajaperioodi 18.12.2020 kuni 18.10.2021 eest. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina alates 19.10.2021 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 24.Hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite, kuna hageja ei nõustu Pärnu Maakohtu 18.05.2023 määrusega, millega kohus võttis hilinenult vastu kostja lõppseisukohad. 25.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. 26.Kohus määras 08.05.2023 pooltele tähtajad kohtule lõplike seisukohtade esitamiseks 15.05.2023. Kostja esitas kohtule 16.05.2023 e-kirja teel taotluse ennistada lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg 1 päeva võrra, kuivõrd kostja lepinguline esindaja on ekslikult märkinud vastamise tähtajaks 16.05.2023 ning seoses kostja lepingulise esindaja suure töökoormusega eelmisel nädalal ning ka esmaspäeval 15.05.2023 oleks vastamine olnud väga problemaatiline. Kostja esitab seisukohad ja menetluskulude nimekirja tänase päeva, s.o 16.05.2023 jooksul. Hageja esitas 16.06.2023 kohtule e-kirja teel seisukoha, milles palub jätta kostja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Hageja ei nõustu kostja tähtaja ennistamise taotlusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Seda muuhulgas järgmistel põhjustel: kostja tähtaja ennistamise taotlus on alusetu, põhjendamatu ja tõendamata; selgusetu on, millest on kostja lisanud foto; kostja taotlus ei vasta TsMS § 68 lg 2 sätestatud nõuetele, mistõttu tuleks juba ainuüksi seetõttu jätta kostja ennistamise taotlus rahuldamata; väidetav suur töökoormus võiks õigustada tähtaja pikendamist, kuid kindlasti mitte tähtaja ennistamist, mööda lastud tähtaega pikendada ei ole võimalik; kostja on ka varasemalt
menetlustähtajad mööda lasknud ning austatud kohus ei ole neid pikendanud; kostja taotluse rahuldamine ei oleks kooskõlas ka võistleva kohtumenetluse põhimõttega, kuna loob kostjale menetlusliku eelise, kuna kostjale on hageja lõplikud seisukohad juba teada. 27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 331 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 28.Kohus leiab jätkuvalt, et kostja esitatud lõplike seisukohtade vastuvõtmise taotluses esinevad puudused ei ole sedavõrd olulised, mis takistaks taotluse vastuvõtmist ja lahendamist. Kohus leiab, et kostja eksimus menetlustähtaja saabumisest ning suur töökoormus on eluliselt usutavad ja piisavaks põhjuseks menetlusdokumendi vastuvõtmiseks pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Kostja esitatud menetlusdokumendi esitamine on hilinenud ainult ühe päeva ning ei põhjusta kohtumenetluse viibimist. Kohtu hinnangul on hagejal olnud võimalik kostja lõplike seisukohtadega tutvuda ning esitada jätkuvalt enda seisukohad vastaspoole lõplikele seisukohtadele tähtaegselt, s.o 19.05.2023. Kohus leiab, et kostja võimalus tutvuda hageja lõplike seisukohtadega enne enda seisukohtade esitamist, ei ole selline menetluslik eelis, mille tõttu jätta kostja menetlusdokument vastu võtmata, kuivõrd kohtu hinnangul on hageja ja kostja seisukohad käesolevaks menetluse etapiks juba enamjaolt avaldatud ja teisele poolele teada. Kohus rahuldas ka hageja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 30.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 31.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 32.Hageja palub välja mõista riigilõivu 225 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 7711,20 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 53,55 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus
leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 33.Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele, sest arusaamatuks jääb nende kujunemine. Hageja on välja toonud tabeli viimases tulbas summa 6422 eurot. Arusaamatuks jääb, kas summa peab sisaldama käibemaksu või mitte. Loogiline oleks, et sisaldab, sest tabeli kolmanda tulba päises on välja toodud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 7711,20 eurot, mis aga ei vasta neljandas tulbas oleva summaga. Kui isegi asuda seisukohale, et neljandas tulbas on summa ilma käibemaksuta, ka siis ei vastaks hageja poolt tabelis toodud summa hageja nõutud summa 7711,20 eurot, sest 6422 eurolt on 20% käibemaksu 1284,4 eurot ja kokku 7706,40 eurot. Lisaks eeltoodule märgib hageja menetluskulude tabeli 3-ndas tulba, et summale 120 eurot lisandub käibemaks, ehk siis 20%. Seega ei vasta hageja menetluskulude tabeli 3 ja 4 tulp omavahel. Lisaks märgib kostja, et hageja on sisuliselt märkinud iga kohtu kirjaga või muu kirjaga tutvumiseks põhjendatud ajakuluks 0,20. Ei ole kuidagi usutav, et kohtu 20.04.2022 ekirjaga tutvumine oleks võtnud rohkem aega kui 15 sekundit. Kusjuures selliseid 0,20 ühikut tutvumisi on hageja esitanud hulgaliselt ning kostja leiab, et esitatud kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Ka ei pea kostja põhjendatuks kostja kirjavahetust (sh kaebusi, vastuväiteid jm) kohtuga ning tunnistajate ütlustega seonduva kirjavahetuse menetluskuludena esitamist kostja vastu, kuivõrd antud tegevused väljusid kostja mõjusfäärist ega saa olla antud tsiviilasjas kuludeks, mida saaks lugeda vajalikeks ja põhjendatud kuludeks. Asjaolu, et hagejale ei meeldinud tema enda tunnistaja ütlused ning ta soovis tunnistajalt küsimustele vastamise korduvat esitamist, et suunata tunnistajat andma hagejale sobivaid vastuseid, ei tähenda menetluskulu tekkimist hageja soovile tõendite loomiseks. 34.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on mahukas. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja menetluskulude kujunemine on kohtule üheselt arusaadav ja mingeid anomaaliaid kulude arvestamises ei esine. Kohtu hinnangul on kõik hageja esindaja töökirjed olnud seotud antud tsiviilasjaga ja seega põhjendatud. Hageja taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 225 eurot ja hageja lepingulise esinduse kulud summas 7711,20 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.