Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2023. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-9327
Tsiviilasi
A. K.’e pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ; J. Poska 28-4, 10150 Tallinn; e-post [email protected])
Resolutsioon
pankrot ja nimetati
13.04.2023. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu (täpsustatud 16.05.2023. a). Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022. a esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. A. K.’e pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt puuduvad pankrotipesas piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A. K.’e pankrotimenetluses tunnustati 7 võlausaldaja nõuded kogusummas 18 241,09 eurot, kõik nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk 0 eurot. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku sissetulekust on laekunud pankrotipessa 600 eurot. Võlgnik on hetkel töötu. Realiseeritav vara puudus. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Seoses vara puudumisega ei olnud pankrotimenetluses väljamakseid tehtud, sh:
1) Pankrotimenetluses tagasivõitmisega;
ei
ole
tehtud
väljamakseid
seoses
vara
välistamise
või
2) Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud; 3) Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud – usaldusisiku tasu hüvitamata osa summas 381,60 eurot (sh käibemaks), mis kuulub välja maksmisele pankrotivarast. Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud: Arvestuslik halduri tasu: pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõigetest 1-3. Haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, koostanud võlausaldajate nimekirja ning aruandeid: 1) Võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine – 1 tund; 2) Nõudeavalduste analüüs – 2 tundi; 3) Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine – 1 tund; 4) Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine – 1,5 tundi; 5) Taotluse ja aruande koostamine – 1,5 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata halduri tasuks 910 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 182 eurot. Välja maksmata, sh prognoositavad pankrotimenetluse kulud kokku 1 473,60 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha: 600 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, kokku summas 874 eurot, sh käibemaks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei olnud võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlausaldajatele jääb tunnustatud nõuetest välja maksmata 18 241,09 eurot. Nõuete puhul ei ole tegemist tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada.
Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajatel puudusid ettepanekud usaldusisiku osas, samuti puudusid vastuväited, et usaldusisiku ülesandeid hakkab täitma võlgniku õde E. K. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul sissetuleku ebapiisavus, so muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 24.10.2022. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 14.04.2023. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda A. K.’e pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 800 eurot, maksmise tähtajaga 24.04.2023. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 910 eurot, millele lisandub käibemaks 182 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu palub pankrotihaldur määrata
pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 874 eurot, sh käibemaks ning maksta see välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Business Law Firm OÜ arveldusarvele. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 910 eurot, millele lisandub käibemaks 182 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku A. K.’e kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude täies ulatuses kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 874 eurot, sh käibemaks. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldur palub kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada võlgniku usaldusisikuks E. K., kes on andnud kirjaliku nõusoleku A. K. usaldusisikuna tegutsemiseks, kinnitades, et on teadlik usaldusisiku õigustest ning kohustustest. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab E. K.’e täitma A. K.’e usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või
teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.