Võlaõigus › Võõrandamislepingud

III Juhul kui kostjale ei õnnestu tagaseljaotsust kätte toimetada muul viisil, siis toimetada kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 31.10.2017 sõlmisid hageja ja M OÜ ostu-müügileping nr xxxx (Leping). Selle Lepingu raames sõlmisid hageja ja kostja ka käenduslepingu. Lepingu objektiks on p 1.1 kohaselt hageja poolt müüdav ja M OÜ poolt ostetav kaup. Kauba lepinguliseks hinnaks on p 4.1 kohaselt hageja hind vastavalt hinnakirjale. Kaupade eest tasumine toimub lepingu p 4.2 järgi arvete alusel 14 kalendripäeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest kostja poolt. Lepingu p 4.4. esimese lause kohaselt on M OÜ kohustatud maksma hagejale viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel. Samasugused tingimusi on kajastatud ka hageja poolt väljastatud arvetel Lepingu p-s 10.1 kinnitas kostja, et lisaks M OÜ-le vastutab kostja isiklikult Lepingus sätestatud M OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest ning annab kohustuste täitmise tagamiseks omapoolse käenduse. Kostja kinnitas p-s 10.1, et ta vastutab lepingust tulenevate M OÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt M OÜ-ga. Kostja kui käendaja isiklik vastutus on p-s 10.1 piiritletud summaga 10 000 eurot (vt lisa 1). Hageja esitab M OÜ äriregistri väljavõtte, millest on näha, et nimetatud äriühingu ainus juhatuse liige ja osanik on kostja. Lepingu alusel on hageja esitanud M OÜ-le järgmised arved: Arve GLO-004558 maksetähtaeg oli 05.10.2022. M OÜ ega kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Arve GLO-004609 maksetähtaeg oli 07.10.2022. M OÜ ega kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Arve GLO004654 maksetähtaeg oli 12.10.2022. M OÜ ega kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Arve GLO-004704 maksetähtaeg oli 14.10.2022. M OÜ ega kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Arve GLO-004740 maksetähtaeg oli 18.10.2022. M OÜ ega kostja ei ole

nimetatud arvet tasunud. Arve GLO-004957 maksetähtaeg oli 01.11.2022. M OÜ ega kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et M OÜ on arvetel kajastatud kauba kätte saanud ja üle antud kaup oli kohase kvaliteediga. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et M OÜ on arved õigeaegselt kätte saanud. Kokkuvõtvalt, hageja on vaidlusalusest müügilepingust tulenevad müüja kohustused täitnud ja lepingule vastava kauba M OÜ-le üle andnud. Hageja on esitanud M OÜ-le lepingu alusel arved, mille tähtaeg on nüüdseks saabunud. Seega on hageja ostuhinna tasumise nõue muutunud sissenõutavaks ja kostja koos M OÜ-ga oli kohustatud hageja poolt esitatud vaidlusalused arved tasuma hiljemalt arvetel näidatud tähtajaks. Kuna M OÜ ei ole seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja allkirjastatud võlgnevuse 04.01.2023 võlatunnistusele teinud, siis nõuab hageja käesolevaga kostjalt kui käendajalt põhivõlgnevuse summas 1659,76 eurot tasumist. 5 Hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 1311,78 eurot. Hageja palub välja mõista A. R. Global Marine Supply OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1659,76 eurot ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1311,78 eurot ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetatud kättetoimetamise portaali kaudu 07.04.23, 17.04.23 menetluskulude nimekiri Ametlike Teadaannete kaudu 14.05.2023. Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul ja kuludele 7 päeva jooksul Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel 320 eurot), nimetatud summa vastab tsiviilasja hagihinnale (2971,57 eurot) riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I määrale, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 180 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas järgnevalt: 2.03.2023 02.03.23 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, kliendile edastamine koos selgitustega, tähtaegade sisestamine 24 min, 9.03.2023 Tsiviilasjade seisu ülevaatamine, sh kohtu määratud tähtaegade osas; M OÜ maksekäsu saamine 39 min, 0.03.2023 Hagiavalduse koostamine tsiviilasjas nr 2-22-149606, 45 min, 21.03.2023 Hagi

koostamine, lisade komplekteerimine, viivise arvutamine ja kohtule saatmine 2 h 56 min; 5.04.2023 05.04.23 määrusega tutvumine 08 min ning 14.04.2023 Menetluskulude nimekirja koostamine 20 min, kokku 5 h 12 min summas 933,33 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud hagiavaldus. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 933,33 eurot (so 5 h 12 minuti ulatuses), mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1318,33 eurot (385+933,33). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1318,33 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Juhul kui kostjale ei õnnestu tagaseljaotsust kätte toimetada muul viisil, siis toimetada kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.