Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23. mai 2023 kell 16.00, Pärnu
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Usaldusisik Martin Krupp, Saneerimismenetluse OÜ, asukoht Estonia pst 1, Tallinn, tel 684 4400, e-post [email protected]
2-22-18889 Võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 23.05.2023 kell 16.00 ja algatada X kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada X pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp (Saneerimismenetluse OÜ, asukoht Estonia pst 1, Tallinn, tel 684 4400, e-post [email protected], pankrotihalduritunnistus nr 120).
4.Määrata X (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. juuni 2023 kell 13.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1).
Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab X kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23.05.2024.
5.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,
Tsiviilasi nr 2-22-18889 pöörata sissenõuet võlgniku varale.
6.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.X võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
11.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
12.Jätta menetluskulud võlgniku X kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
13.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 17.04.2023 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Martin Kruppi tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, so kokku x eurot, millest x eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning x eurot (sisaldab käibemaksu) hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le (registrikood 11579994, a/a EE092200221044428799 Swedbank AS).
14.Võlgnik X on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
15.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-18889 algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
16.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
17.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 16.12.2022 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohus edastas avalduse alluvusel Pärnu Maakohtusse 30.01.2023.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, võlgnikul vara puudub. Ta viibib alates 2021.aastast vangistuses ja vabaneb 2024.a augustis. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on tööd majandusabitöölisena vanglas, vabanemisfondi on kogunenud 515 eurot. Võlgnikul on käimas mitukümmend täitemenetlust teadaolevalt kümne erineva kohtutäituri juures. Võlgade kogusummat ei ole võlgnik ise välja toonud, esitatud täitemenetluste järgi on see üle 7000 euro.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas selgitab võlgnik, et oma kriminaalse tausta tõttu on olnud raskusi töökohtade leidmise ja säilitamisega.
1.3.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on seisnenud töökoha leidmises Soome, kuhu kriminaalhooldaja aga minna ei lubanud. Vanglast vabanedes soovib ta asuda tööle õpitaval erialal (plaatija) ning vältida kriminaalset tulu.
1.4.Võlgnik on palunud kohtule enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada. Võlgnik kinnitab, et soovib alustada seaduskuulekat elu ning ennast ise üles töötada.
2.17.04.2023 määrusega võttis kohus X maksejõuetusavaldus menetlusse ning nimetanud maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Martin Kruppi.
3.Usaldusisik Martin Krupp esitas 11.05.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik X pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku 9535.33 € ning teadaolevad turuväärtust omavad varad puuduvad. Võlgnik saab Eesti Töötukassa poolt töötutoetust perioodil 29.03.2023 – 23.12.2023 päevamääraga 10.55 eurot. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 20.04.2023 seisuga on 192.089 SEB Energiline Pensionifond osakut ehk 220.10 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-18889 Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine ning varasem kriminaalne taust. Paljud võlgniku kohustused on seotud tema ebaseadusliku tegevusega, s.t on erinevad rahalised karistused ja kohtute poolt väljamõistetud kahjuhüvitised. Võlgnik on avaldanud, et plaanib edaspidiselt hoiduda kriminaalsel viisil tulu teenimisest ning leida endale erialane töökoht (milleks on plaatija amet).
3.2.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada X pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada X pankrotihaldur (oma nõusoleku on M. Krupp selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 16.05.2023 kohtusaalis ära.
4.1.Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Alates 17. märtsist sai ta elektroonilise valve rakendamisel vanglast välja. Katseaeg on kuni järgmise aasta augustini määratud. Usaldusisiku poolt märgitud maksejõuetuse põhjused on võlgniku hinnangul õiged. Võlgniku soov on alustada oma elu puhtalt lehelt. Hetkel saab töötukassalt töötutoetust, samas ei ole võimalust tööle minna, sest rehabilitatsioonikeskus rakendab ise tööle. Jalavõrust lahti saades, alates sügisest, tekib võimalus tööle minna. Võlgnik jäi selle juurde, et kohus kuulutaks välja tema pankroti ja algataks kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik nõustus, et pankrotihaldurina jätkaks Martin Krupp. Ta kinnitas, et võlgniku kohustused on arusaadavad ja tervisega probleeme ei ole. Õppis vanglas plaatijaks, ainult eksamid jäid tegemata. Hetkel teeb rehabilitatsioonikeskuse heaks tööd, et saab seal siis elada, seal elamise eest maksabki tööga.
4.2.Usaldusisik M. Krupp ärakuulamisel selgitas võlgnikule, et võlgnikul tuleks kõik andmed oma töötamise kohta kokku koguda ja dokumenteerida, k.a töötamine selles rehabilitatsioonikeskuses. Ta leidis, et X pankrot tuleks välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik X on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik saab Eesti Töötukassa poolt töötutoetust perioodil 29.03.2023 – 23.12.2023 päevamääraga 10.55 eurot. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto, mille saldo 20.04.2023 seisuga on 192.089 SEB Energiline Pensionifond osakut ehk 220.10 eurot. Võlgnik teeb rehabilitatsioonikeskuse heaks
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-18889 tööd, vastutasuks saab keskuses elada täiendavat tasu maksmata. Võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi kogusummas vähemalt 9535.33 eurot (mis kõik muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks). Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et X on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur M. Krupp on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks X pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur M. Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab seega võlgniku X pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks M. Kruppi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1.Kohus leiab, et antud juhul ei ole võlgnik kahjustanud FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses võlausaldajate huve vara raiskamise teel. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-18889 võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur M. Krupp andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur M. Krupp on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.05.2024, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused:
13.1.Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
13.2.Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
13.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
13.4.Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS § 44).
13.5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
13.6.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
13.7.Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-18889 isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata x eurot, arvestusega x tundi hinnaga x eurot/tunnis, lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot + käibemaks ning ülejäänud tasu summas x (koos käibemaksuga) eurot välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik X maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg x tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata x eurot, koos käibemaksuga x eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023.a on kuupalga alammääraks x eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas x eurot (koos käibemaksuga) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-18889 usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.