2-23-104118/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud portaalihalduri Omaraha OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega sõlmis K K portaalihaldur xxx OÜ vahendusel 05.06.2020 refinantseeritud laenu lepingu nr xxx, mille alusel kostja laenu summa on 5 431,31 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 24,72% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 24,72% aastas (0,068% päevas). Krediidi kulukuse määr on 27,70% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5 431,30 €, intressimäär on 24,72%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 0,00 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja novembrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud kohustuste täitmist. Laenuandja saatis 03.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideerinud ega võtnud laenuandja ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 21.11.2022 laenulepingu nr xxx üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile. Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Hageja hinnangul laenuandja järgis VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid lepingu lõpetamiseks tarbijaga. Nõude loovutamise ajal kogunes kostjal hageja ees tasumata intress vastavalt lepingu tingimustele perioodil 10.09.2022 kuni 21.11.2022 (lepingu ülesütlemiseni) summas 249,01 eurot tulenevalt maksegraafikust 24,72% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 295,49 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 22.11.2022 kuni maksekäsu tegemiseni põhivõlgnevuse osas, so 07.03.2023. Hageja korduvalt saatis koostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 28.12.2022, 06.01.2023, 13.01.2023, 20.01.2023. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja

sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 01.12.2022 – 0€; 2) nõudekirja tähtaeg 28.12.2022 – 25€; 3) hoiatuskiri 06.01.2023 – 5€; 4) pretensioon 13.01.2023 – 5€; 5) kohtueelne kiri 20.01.2023 – 5€; 6) päringud, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine (kahjuhüvitis) – 10€. Kokku: 50,00 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt K K hageja Omega Invest OÜ kasuks lepingust xxx tulenev intress 249,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 295,49 eurot ja sissenõudmiskulu 50,00 eurot, menetluskulud summas 375,00 eurot (riigilõiv 175,00 eurot, õigusabikulu 200,00 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus (menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses) ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 02.05.23 kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtaeg oli 10 päeva. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (esitatud hagiavalduses, p 14), mille järgi hageja kuludeks on: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1⁄2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 200 eurot). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajaliseks kuluks 2 tund. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 100 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot (2*100). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 375 eurot (175+200).