Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

Edasikaebamise kord Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud Harju Maakohtu 29.03.2017 määrusega kuulutati välja T S pankrot. 17.04.2018 määrusega lõpetati võlgniku T S pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku T S pankrotimenetluses jäi rahuldamata kohtutäitur Katrin Velleti nõue 980,18 eurot, xxx AS-i nõue 3219,01 eurot, J K nõue 1000 eurot, xxx OÜ nõue 4757,40 eurot ja xxx OÜ (endine xxx OÜ) nõue 1000,61 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku T S kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad:  



xxx AS teatas, et ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võla jääk on 3219,01 eurot. kohtutäitur Katrin Vellet teatas, et ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik ei ole menetluse jooksul makseid teinud. Pangakonto väljavõtte koheselt suudab võlgnik korraldada endale kuurortide külastamist, kuid võlgade katteks vahendeid ei jätku. Tulenevalt võlgniku poolt esitatud dokumentidest ei häiri kohustustest vabastamise menetlus ega võlgade olemasolu võlgnikul elada täisväärtuslikku elu. Sellises olukorras võlgniku kohustustest vabastamine ilma, et kohustused oleksid täidetud kasvõis osaliselt, kahjustaks võlausaldaja huve. xxx OÜ teatas, et ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võla jääk on 4757,40 eurot.

Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks T S kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 21.04.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele

vastu. Ülejäänu võlausaldajad ei esitanud kohtule oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on enamiku menetluse kestusest olnud töötu ja saanud Sotsiaalkindlustusametilt ja Töötukassalt igakuiseid toetusi kokku summas 503,27 eurot. Alates septembrikuust 2022 töötab võlgnik osalise tööajaga müügikonsultandina ettevõttes xxx. Sellel perioodil on koos igakuiste toetustega olnud võlgniku sissetulek ühes kuus 735,58 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on tuvastatud ekspertiisiga xxx, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Vastav ekspertiisiotsus kehtib 28.09.2018 kuni 03.12.2023. Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2018 otsusega määrati võlgnikule puudega tööealise inimese toetus alates 28.09.2018 kuni 03.12.2023 summas 41,68 eurot kuus. Võlgnik ise on selgitanud, et tal on probleemid tervisega. Saab invaliidsuspensioni ja tervislikel põhjustel töötab osalisega tööajaga. Sissetulek ei võimalda võlgasid tasuda. Alates 03.12.2023 jääb võlgnik vanaduspensionile, mis Sotsiaalkindlustusameti arvutuste alusel moodustab 412 eurot. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav, esitanud aruandeid ja täiendavaid selgitusi ning teinud igakülgset koostööd. Kohus saab aru, et võlgnikul on raske puue, mis on takistanud tal sobiva töökoha leidmist ja täistööajaga töötamist. Ta on menetluse kestel saanud töövõimetuspensioni ja puudega isiku sotsiaaltoetust ning tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Võlgniku peamised sissetulekuallikad on olnud töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 130 lg 1 p 2 ja 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ega töövõimetoetusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik peaaegu terve menetluse kestel saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Velleti seisukoha osas märgib kohus, et pelgalt asjaolu, et võlausaldaja peab võlgniku tehtud kulutusi ebavajalikuks, ei ole aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata või tõdeda talle pandud kohustuste rikkumist. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku T S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb T S tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku T S majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate T S (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.