2-23-4161/10 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

et ta võttis järelmakse, kiirlaene ning oli mängusõltlane. Võlgnik on enda sõnul oma elu kõvasti muutnud. Võlgnik pani mängusõltuvusele bloki peale (avaldus 36 kuuks ehk 12.11.2022-12.11.2025). Tööl käies tegid tööandjad kinnipidamisi võlgniku töötasust. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus algatas 24.03.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks: töötasu 1000 eurot neto (alates 20.03.2023, 6,60€/h). Võlgnikule kuulub 2 pangakontot (1 arvelduskonto, 1 hoiukontot), millede jääk on 1,87 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on 31.08.2018 võõrandanud sõiduki Volkswagen Passat (2001.a) laste emale Sxxxxx Sxxxxxxxxx. Sõiduki müügihind on vahemikud 1200-2600 eurot. Võlgnik avaldas, et võõrandas sõiduki, sest kartis, et kohtutäiturid arestivad sõiduki ja müüvad võlgade katteks maha. Võlgnik on kirjavahetuses võlausaldaja Exxxxn xxxxxxxxx avaldanud, et talle kuuluvad hiljuti soetatud teler, arvuti, mängukonsool ja brändi käekell. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 28 176,75 eurot (9 võlausaldajat), millest 4500 eurot on kuriteoga tekitatud kahju ja 3879,34 eurot täitemenetluste kulud. Kõik kohustused on tagamata ning mitmetele neist lisanduvad veel viivised. Usaldusisik selgitas, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat ning ta elab koos nendega laste ema elukohas. Võlgnik töötab alates 20.03.2023 puidutöötlemismasina operaatorina aktsiaseltsis xxxxxxxxxAken ja Uks. 2022.a tuledeklaratsiooni järgi oli võlgniku keskmine neto sissetulek 2022. aastal 1598,03 eurot kuus. Seejuures ca 25% sissetulekust moodustas pensioni II sambast väljavõetud raha. Tartu Maakohtu 16.02.2023 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1115 tunnistati võlgnik süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 203 lg 1 järgi. Sama otsusega mõisteti RxxxxKxxxxxxxx kannatanu Exxxxx Rxxxxx kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 4500 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnikul puudub enda kohustuste täitmiseks vara. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu, ei ole võlgniku sissetulekute arvelt kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine. Võlgniku selgituste kohaselt on ta kiirlaene võtnud hasartmängudeks. Maksejõuetuse süvendas võlgniku õigusvastane käitumine. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2019. aastal. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku kohustuste ümberkujundamine võimalik. Samuti esineb alus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatamata. Võlgniku kohustuste kogusummast (28 176,75 eurot) ca 16% (4500 eurot) moodustab kuriteoga tekitatud kahju nõue, mis tuleneb 16.02.2023 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-23-1115. Süüdistuse kohaselt olles eelnevalt tarvitanud alkoholi süütas võlgnik 14.01.2023 kella 05:00 paiku põlema Exxxxx Rxxxxxxxx kuuluva sõiduauto. Tahtliku tegevusega põhjustas võlgnik Exxxxx Rxxxxxxxx kahju summas 4500 eurot. Seega on võlgnik vaid kaks kuud enne kohtule maksejõuetuse avalduse esitamist tahtliku õigusvastase tegevusega süvendanud oma maksejõuetust. Võlgniku Exxxxx Rxxxxxxxx saadetud kirjadest võib järeldada, et maksejõuetuse avalduse esitamise ajendiks on soov vältida Exxxxx Rxxxxxx nõude rahuldamist. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse avaldus jätta rahuldamata.

11.05.2023 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et ta ei tea, mida ta valesti teinud oleks. See, mis ta ExxxxxxRxxxxxxxx kirjutas, oli kirjutatud puusalt ja lahmides. Võlgnik ei ole endale mitte midagi ostnud. Võlgnik elas koos ExxxxxxRxxxxxxxxxja läksid lahku. Exxxxx Rxxxxxxei jätnud võlgnikule midagi. Võlgnik ei tahtnud jätta muljet, et tal oleks halvasti. Võlgnikul ei ole sentigi ja ta kirjutas Exxxxx Rxxxxxxxx, et ta andis asja lõpuks kohtusse ja käis võlanõustaja juures ja tegeleb selle asjaga. Võlgnik ei saanud väga hästi aru võlanõustaja jutust, aga ta ikka püüab kõigega hakkama saada, mis see menetlus toob. Võlgnik tunnistas, et Exxxxx Rxxxxxx auto põlema panemine ei olnud mõistlik tegevus. Võlgnik on talle kirjutanud, et maksab raha tagasi siis, kui hakkab raha tekkima. Võlgnik oli tööta kaks ja pool kuud vähemalt. Võlgnik sai aru kohtu selgitustest, et kuriteoga tekitatud kahju kohustustest vabastamise menetluses kustutada ei saa. Võlgnik selgitas, et hasartmänge ta enam üldse ei mängi. Varem mängis internetikasiinodes ja mänguautomaatides. Ta võttis Bigbankist laene, et refinantseerida vanu laene, siis hakkas võtma jälle kiirlaene, mille eest käis kasiinodes ja elas niisama. Mingit eesmärki kulutamiseks ei olnud. Edaspidi tuleb hakkama saada sellega, mis on. Kui võlgnik laene võttis, siis ta käis tööl. Tema palk oli 2000 euro ringis ja sellest ei piisanud. Nüüd peab ta toime tulema miinimumpalgaga. Väljavõetud pensionikonto 4500 eurot kulus kohtutäituritele. Võlgniku sõnul oleks aasta alguses tekkinud kohustust olnud võimalik ära hoida, kui endine elukaaslane oleks otsustanud inimese moodi lahku minna. Võlgnik vastas talle samamoodi. Exxxxx Rxxxxxxxx olid nad koos üle aasta. Nüüd elab võlgnik jälle koos laste emaga. Lastele maksis võlgnik elatist vabatahtlikult, kui koos ei elanud. Rxxxxxx arveid tasus ja puid ostis ja nii see raha kulus. Võlgnik kinnitas, et võtabki asju tõsiselt ja uurib ja käib võlanõustaja juures ja teeb asju selgeks. Võlgnik tahab ükskord neist võlgadest lahti saada. See on selge, et uusi rumalusi ta enam ei tee ja kohtu jaoks on olemas. Võlgnik selgitas usaldusisikule, kuidas Exxxxxxxx kooselu ajal võlgniku palga kandmine käis Exxxxxxxpoja kontole ja kuidas rahadega arveldamine käis. Nüüd käib võlgnik alkonõustamisel ja katsub end alkoholismiga vaos hoida. Ta tahab inimväärset elu hakata elama ja oma lastele aega pühendada. Võlgnikul olid juba vabasurma mõtted. Praegu elab laste ema juures ja väljaviskamisest juttu pole olnud. Suhet ja kooselu ei ole, aga natuke ikka majandavad koos. Ta on püüdnud laste emale maksta võimalikult palju, et saaks arved makstud ja söök lauale. Nad üldiselt majandavad koos ja söövad koos. Mõned asjad ostab võlgnik ka eraldi. Võlgnik ei ole nüüd neli kuud palka saanud, kui see muutub, siis plaanib oma elamispinda vaadata. Võlgnikul on kriminaalhooldus peal ja ta läheb kinni, kui ta midagi teeb. Usaldusisik avaldas siiski kahtlusi, sest võlgnik pani kolm kuud tagasi auto põlema ja nüüd muutub ja hakkab elama teisiti. Usaldusisik on valmis jätkama pankrotihaldurina. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku ainsaks varaks on töötasu umbes 1000 eurot kuus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat (alaealised lapsed). Võlgniku kohustused on kokku üle 28 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara ning tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FiMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine. Võlgnik on kinnitanud, et võtab kohustustest vabastamise menetlust tõsiselt ning täidab talle pandavaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb selleks anda võimalus. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.06.2023 algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FiMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FimS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FimS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FimS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 554,40 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 14 pooltundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 462 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses määrusega. Tasu kogusumma ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Usaldusisiku tasu on riigi vahenditest võimalik välja mõista summas 462 eurot (14 pooltundi x 33€/pooltund), millele lisandub käibemaks. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada kokku 554,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik