7.Määrata, et C.Q-l on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist C.Q kontodele laekunud raha.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud C.Q kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata C.Q usaldusisiku K.E tasuks 1550 eurot (koos käibemaksuga).
10.Usaldusisiku tasust (1550 eurot) maksta 1220 eurot välja C.Q poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr EE742200221013804535).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu 330 eurot mõista välja C.Q-lt usaldusisiku K.E Miti kasuks ning mis kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr EE742200221013804535).
12.Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuli 2024. a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
14.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.C.Q (avaldaja, võlgnik) esitas 26. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on enamus võlgniku kohustustest võetud võlgniku vennapoja palvel. Vennapoeg lubas laenud tagasi maksta, kuid ei ole lubadust täitnud. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt vahemikus 1391 eurot ning väljaminekud 1391 eurot. Võlgnikul on kohustusi 12 907 eurot 38 senti. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxx–xxxxxxxx, mis on võlgniku eluase. Võlgniku juures elab ka võlgniku ema, keda võlgnik hooldab.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 26. juuli 2024. a määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks K.E (usaldusisik). Usaldusisiku 2. septembri 2024. a hinnangu kohaselt sobib avaldaja makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus. 3
Kohus määras 20. detsembri 2024. a usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1220 eurot. Avaldaja on tasunud deposiiti kokku 1220 eurot. Kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse 10. jaanuari 2025. a määrusega.
3.Usaldusisik esitas 7. aprillil 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Usaldusisik muutis kava vastavalt kohtu juhistele ning esitas uue kava kohtule kinnitamiseks 4. septembril 2025. Täiendatud kava ning võlausaldajate seisukohtade kokkuvõttest nähtuvalt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 6724 eurot 75 senti. Kava alusel tasub võlgnik kõik võlausaldajate põhjendatud nõuded täies ulatuses. Ümberkujundamiskava täidetakse 12 kuu jooksul. Kava täitmise tähtaeg on 10. september 2026, eeldusel, et esimene kava järgne makse toimub 10. oktoobril 2025. Võlgniku igakuised netolaekumised (Eesti ja Soome pension) moodustavad u 1442 eurot. Võlgniku vältimatud väljaminekud (sh hüpoteegiga tagatud kohustus) moodustavad arvestuslikult u 732 eurot kuus. Seega on võlgniku enda hinnangul tal reaalselt võimalik pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele tasuda maksimaalselt u 710 eurot kuus. Võlgniku korteriomandi eeldatav väärtus on 118 000 eurot, korteriomand on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks ja korteriomandile on kohtutäituri avalduse alusel seatud 20. detsembril 2023 keelumärge Bondora AS kasuks. Kava kohaselt jääb korteriomand võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal realiseerimata. Korteriomand on võimalik realiseerida edaspidi täite- või pankrotimenetluse raames juhul kui võlgnik ei ole mingil põhjusel suuteline ümberkujundamiskava täitma. Võlgniku vara realiseerimisel pankrotimenetluses oleks ilmselt võimalik täita nii pandipidaja kui pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid täielikult, kuid võlgnik kaotaks vältimatult enda perekonna eluaseme. Seetõttu ei taotle võlgnik ümberkujundamiskavaga kohustuste vähendamist, vaid piirdub kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise taotlusega.
4.Usaldusisik selgitas järgnevat võlausaldajate nõuete kohta.
4.1.Bondora AS nõuded võlgniku vastu kokku 4193 eurot 62 senti tulenesid Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-23-138973. Kohtumääruse kohaselt on võlausaldaja nõuded järgmised: põhiosa võlg 4121 eurot 17 senti, riigilõiv 163 eurot 87 senti, menetluskulud 20 eurot, kõrvalnõuded 739 eurot 42 senti ja lisanduv viivis 0,0514 % päevas põhiosa summalt (võlausaldaja oli arvestanud perioodil 16. detsembrist 2023 – 26. juulini 2024 lisanduvaid viiviseid 441 eurot 40 senti). Nõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse nr 084/2023/8489 raames on võlausaldaja nõuet rahuldatud summas 1292 eurot 24 senti. Tartu Maakohus kohustas 5. augusti 2025. a määrusega usaldusisikut kontrollima Bondora AS nõuet täiendavalt ning selgitama kas võlausaldaja on võlgnikuga võlasuhtesse astumisel nõuetekohaselt kontrollinud isiku krediidivõimelisust. Usaldusisik on kontrollinud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-le 1. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlausaldaja laenulepingu sõlmimisele ja laenusumma väljastamisele eelnevalt nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest ja võlgniku arvelduskontolt nähtuvalt on Bondora AS-lt laekunud võlgniku arvelduskontole 15. detsembril 2022 4000 eurot ja 25. jaanuaril 2023 4
215 eurot. Arvestades võlgniku poolt Bondora AS-le alates laenusummade üleandmisest kuni
25.septembrini 2023 tehtud maksed kogusummas 765 eurot 58 senti kõik laenu põhisumma katteks, on võlausaldajal olnud lisaks väljastatud laenu jäägile õigus nõuda seadusjärgset intressi summas 79 eurot 5 senti. Võlausaldaja pöördus 26. septembril 2023 võla sissenõudmiseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna poole ning kandis tsiviilasjas nr 2-23-138973 menetluskulusid summas 183 eurot 87 senti. 20. detsembril 2023 algatatud täitemenetluses nr 084/2023/8489 on võlausaldaja nõuet rahuldatud kokku summas 1292 eurot 24 senti. Usaldusisik arvestas täitemenetluses võlausaldajale tehtud esimesest maksest esmajärjekorras maha tsiviilasjas nr 2-23-138973 kantud menetluskulud summas 183 eurot 87 senti ning ülejäänud summa 1108 eurot 37 senti võlausaldaja põhinõude katteks. Seega on võlausaldaja põhinõude jääk usaldusisiku nimetamise seisuga (26. juuli 2024) 2341 eurot 5 senti, millele lisanduvad viivised seadusjärgses määras kokku summas 332 eurot 23 senti. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 2752 eurot 33 senti, millest põhinõue on 2341 eurot 5 senti ja kõrvalnõuded on 411 eurot 28 senti.
4.2.LHV Finance AS esitatud andmetel moodustasid tema nõuded võlgniku vastu väikelaenulepingu nr 4691790-09.01.2023 alusel seisuga 26. juuli 2024 kokku summa 550 eurot 44 senti, millest laenu põhisumma on 413 eurot 38 senti, intress 78 eurot 86 senti, kuutasude võlg 11 eurot 20 senti ja viivised 47 eurot. Usaldusisik on kontrollinud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist vastavalt, võttes arvesse ka asjakohast kehtivat kohtupraktikat (nt RKTKo 24.11.2023. a, nr 2-21-13098). Võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta väikelaenulepingu nr 4691790-09.01.2023 alusel teinud võlgniku arvelduskontole laenumakse summas 400 eurot 10 senti. Arvestades võlgniku poolt LHV Finance AS-le tehtud maksed summas 49 eurot 14 senti kõik laenu põhisumma katteks on võlausaldajal olnud lisaks väljastatud laenu jäägile summas 350 eurot 96 senti õigus nõuda kuni laenulepingu ülesütlemiseni 28. veebruaril 2024 seadusjärgset intressi summas 14 eurot 4 senti. Võlausaldajal on pärast laenulepingu ülesütlemist kuni usaldusisiku nimetamiseni 26. juulil 2024 õigus nõuda viiviseid summas 17 eurot 80 senti. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 382 eurot 80 senti, millest põhinõue on 350 eurot 96 senti ja kõrvalnõuded 31 eurot 84 senti.
4.3.Inbank Finance AS teate kohaselt on võlgniku kohustused järelmaksu lepingu nr L89010629887-28.11.2022 alusel kogusummas 702 eurot 77 senti, millest põhisumma moodustab 700 eurot 1 sent ja intressinõuded 2 eurot 76 senti. Usaldusisik on kontrollinud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta järelmaksu lepingu nr L89010629887-28.11.2022 alusel andnud võlgnikule krediiti 1239 eurot 90 senti. Arvestades võlgniku poolt Inbank Finance AS-le tehtud maksed viitega lepingule nr L89010629887 kogusummas 953 eurot 98 senti kõik krediidi põhisumma katteks, on võlausaldajal olnud 5
lisaks väljastatud krediidi jäägile summas 285 eurot 92 senti õigus nõuda kuni usaldusisiku nimetamiseni 26. juulil 2024 seadusjärgset intressi summas 41 eurot 35 senti. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 327 eurot 27 senti, millest põhinõue on 285 eurot 92 senti ja kõrvalnõuded 41 eurot 35 senti.
4.4.Võlgniku kohustused Inbank AS ees tulenevad sõlmitud krediitkaardi INPay lepingust nr C85010629166-28.11.2022 ja selle muutmiseks sõlmitud kokkuleppest nr L8901444033428.11.2023 kogusummas 1130 eurot 96 senti, millest põhisumma on 1120 eurot 87 senti ja kõrvalnõuded 10 eurot 9 senti. Inbank AS nõue on loovutatud Inbank Finance AS-le. Usaldusisik on kontrollinud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mistõttu loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta krediitkaardi INPay lepingu nr C85010629166-28.11.2022 alusel võimaldanud krediitkaardiga kasutada krediiti kokku 2526 eurot 27 senti. Arvestades Inbank Finance AS-le tehtud maksed viitega krediitkaardilepingule nr C85010629166 ja selle muutmiskokkuleppele nr L89014440334 kogusummas 1864 eurot 35 senti kõik krediidi põhisumma katteks, on võlausaldajal olnud lisaks väljastatud krediidi jäägile summas 661 eurot 92 senti õigus nõuda kuni usaldusisiku nimetamiseni 26. juulil 2024 seadusjärgset intressi summas 62 eurot 30 senti. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 724 eurot 22 senti, millest põhinõue on 661 eurot 92 senti ja kõrvalnõuded 62 eurot 30 senti.
4.5.Holm Bank AS teate kohaselt on võlgnikul kohustused Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a määruse tsiviilasjas nr 2-24-104257 alusel, millega tunnustati võlausaldaja nõudeid kogusummas 370 eurot 35 senti ja kinnitati kohtulik kompromiss. Vastavalt Holm Bank AS
16.jaanuari 2025. a teatele on võlgniku kohustused vähenenud võrreldes usaldusisiku nimetamise seisuga (26. juuli 2024) ja moodustavad 230 eurot 35 senti, sealhulgas laenu põhiosa võlg 125 eurot 54 senti, intress 32 eurot 87 senti, viivis 8 eurot 68 senti, lepingutasu 13 eurot 26 senti ja riigilõiv 50 eurot. Võlgade ümberkujundamise kavas võetakse aluseks Holm Bank AS nõuded vähenenud summas, s.o 230 eurot 35 senti. Usaldusisik peab võlausaldaja nõudeid põhjendatuks. Kavas on põhiosa võlg ja riigilõiv kajastatud põhinõude real, ülejäänud võlakomponendid on kajastatud kõrvalnõuete real. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõuded täies ulatuses, s.o 230 eurot 35 senti.
4.6.B2 Impact OÜ 12. augusti 2024. a teate kohaselt oli võlgnikul kohustusi: 1) Esto AS-ga
30.novembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 277211339937 alusel 524 eurot 64 senti ja 2) Esto AS-ga 1. detsembril 2022 sõlmitud krediidilepingu nr 17761287087 alusel 2081 eurot 5 senti. B2 Impact OÜ omandas need nõuded Esto AS-lt 12. juunil 2023 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. 13. märtsil 2025 teatas B2 Impact OÜ, et loobub kõikidest kõrvalnõuetest ning jääb põhinõude juurde summas 1337 eurot 36 senti (s.o järelmaksulepingu nr 277211339937 alusel põhivõla jääk 59 eurot 3 senti ja krediidilepingu nr 17761287087 alusel põhivõla jääk 1278 eurot 33 senti). Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 määrusega kohustati usaldusisikut kontrollima B2 Impact OÜ nõuet täiendavalt ning selgitama kuidas on võlausaldaja enda põhivõla jäägi arvestanud. B2 Impact OÜ edastas 6. augustil 2025 ja 15. augustil 2025 enda põhivõla jäägi parandatud 6
arvestuse. Krediidilepingu nr 17761287087 alusel üle antud laen summas 1297 eurot 40 senti, võlgniku või kolmanda isiku poolt tasutud lepingu katteks 196 eurot 38 senti. Võlausaldaja arvestab kõik laenu tagasimaksed põhivõla katteks, kõrvalnõudeid ei nõua, seega on põhivõla jääk 1101 eurot 2 senti. Järelmaksulepingu nr 277211339937 alusel väljastatud järelmaks summas 1303 eurot, võlgniku või kolmanda isiku poolt tasutud lepingu katteks 1303 eurot. Võlausaldaja arvestab kõik maksed põhivõla katteks, kõrvalnõudeid ei nõua, seega on põhivõla jääk 0 eurot. Usaldusisik peab võlausaldaja nõuet põhjendatuks. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o 1101 eurot 2 senti.
4.7.Kohtutäitur Oksana Kutšmei teate kohaselt on võlgnikul kohustused seoses tema suhtes täitemenetluse nr 084/2023/8489 (sissenõudja Bondora AS) algatamisega ning täiteasjas kohtutäituri tasu, täitemenetluse alustamise tasu ning täitekulude väljamõistmisega. Täituri poolt esitatud andmetel on kohtutäituri nõuete jääk 553 eurot 88 senti. Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 määrusega kohustati usaldusisikut täiendavalt kontrollima Bondora AS nõuet ning selgitama kas võlausaldaja on võlgnikuga võlasuhtesse astumisel nõuetekohaselt kontrollinud isiku krediidivõimelisust. Juhul kui võlausaldaja nõuded ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhjendatud, tuleb teha vastav võlausaldaja nõude ümberarvestus. Kui võlausaldaja nõude kohta on algatatud täitemenetlus, tuleb ka täituri tasude puhul lähtuda põhimõttest, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Usaldusisik leidis, et Bondora AS ei ole võlgnikuga võlasuhtesse astumisel nõuetekohaselt kontrollinud isiku krediidivõimelisust ja seega tegi võlausaldaja nõude ümberarvestuse. Arvestuse kohaselt oli täitemenetluse algatamise hetkeks (s.o 20. detsember 2023. a) võlausaldaja põhjendatud põhivõla nõue 3449 eurot 42 senti, seadusjärgse intressi nõue 79 eurot 5 senti, seadusjärgsete viiviste nõue 96 eurot 39 senti, tsiviilasjas nr 2-23-138973 kantud menetluskulud 183 eurot 87 senti, ehk kõik kokku 3808 eurot 73 senti. Sissenõudja põhjendatud nõude kogusummalt 3808 eurot 73 senti on põhjendatud arvestada kohtutäituri põhitasu summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks (24 %) 129 eurot 60 senti, kokku 669 eurot 60 senti. Kohtutäitur on täiteasjas võlgnikult kinnipeetud summades arvestanud enda tasude katteks kokku 208 eurot 62 senti, millest täitemenetluse alustamise tasu katteks 18 eurot 30 senti ja 190 eurot 32 senti kohtutäituri põhitasu katteks. Seega on kohtutäituri põhjendatud põhitasu jääk 479 eurot 28 senti (669,60–190,32=479,28). Kava alusel planeeritakse Bondora AS põhjendatud nõuete tasumist 100%-liselt. Seega tuleb ka kohtutäituri põhjendatud tasu jääk tasuda täies ulatuses, s.o 479 eurot 28 senti.
4.8.Pärast kohtule vara ja võla nimekirja esitamist on usaldusisikule laekunud Elisa Eesti AS dokumendid võlgnikul kohustuste olemasolu kohta osamaksetega vara müügilepingu nr 14184052-01.12.2022 alusel kogusummas 727 eurot 48 senti (s.o põhisumma ). Usaldusisik peab võlausaldaja nõuet põhjendatuks. Arvestades nõude tekkimise aega on otstarbekas kõnealune nõue kaasata võlgade ümberkujundamise kavasse. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o 727 eurot 48 senti.
5.Võlgnik soovib enda pandiga tagamata võlgasid ümber kujundada, et vältida perekonna eluasemeks oleva korteriomandi registriosa nr 806303 asukohaga XXX 73–1, XXX, sundmüüki. 7
Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita, samas säilitada enda perekonnale eluaseme. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et võlgnik täidab 12 kuu jooksul kõik ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud põhjendatud pandiga tagamata nõuded. Võlgnik on igati motiveeritud vara müügi vältimise ja võlgnevuste tasumise nimel pingutama ning ümberkujundamiskava alusel nõuded rahuldama.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada. Kohus rahuldab usaldusisiku tasu taotluse osaliselt.
7.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik kohtule koos ümberkujundamiskavaga võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.
8.Usaldusisik edastas esialgse kava kõikidele võlausaldajatele 14. märtsil 2025 ning muudetud kava võlausaldajatele Bondora AS, B2 Impact OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei
19.augustil 2025 (dtl 1323). Usaldusisiku kinnitusel ei ole Bondora AS muudetud kava osas vastuväiteid esitanud, B2 Impact OÜ on 21. augustil 2025 teatanud, et tal ei ole vastuväiteid muudetud võlgade ümberkujundamise kavale ning kohtutäitur Oksana Kutšmei ei ole enda seisukohta tähtajaks esitanud. Seega on B2 Impact OÜ nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud ning võlausaldajate Bondora AS ja kohtutäitur Oksana Kutšmei puhul tuleb lugeda vastavalt FIMS §-le 25, et nad on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud.
9.Võlausaldaja Inbank Finance AS ei nõustunud enda nõude vähendamisega. Inbank Finance AS-l on võlgniku vastu rahaline nõue summas 1833 eurot 73 senti. Inbank Finance AS ei nõustu usaldusisiku seisukohaga, et ei ole lepingute sõlmimisele ja laenusumma väljastamisele eelnevalt nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab võlausaldaja arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, võlausaldajal juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija sissetulekute, kohustuste kui ka varasema maksekäitumise kohta. Inbank Finance AS 24. märtsi 2025. a selgituste kohaselt (dtl 1172jj) tugines ta laenu võlgnikule väljastamisel võlgniku Swedbanki kontoväljavõttele, kuhu laekus võlgniku sissetulek, lisaks teinud 8
päringuid nii MTA-sse kui maksehäireregistrisse. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (489 eurot – aluseks võlgniku kontoväljavõte ja Maksu- ja Tolliameti päringu vastus) ja kohustusi (186 eurot 57 senti – aluseks võlgniku kontoväljavõte).
10.Kohtu hinnangul on tegemist ilmselgelt ebapiisava info kogumisega võlgniku maksevõime hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandjatel vajalik täita nii sisulised kui ka formaalsed nõuded. Formaalselt tuleb koguda laenuandja poolt aktiivselt andmeid tarbija maksevõime kohta ja teha ka sisuliselt õiged otsused krediidivõimelisuse kohta. Eelkõige on selliseid andmeid võimalik koguda võlgniku pangakonto väljavõttest ja võlgniku sissetulekuid kontrollides. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Võlausaldaja tuvastas võlgniku sissetulekuks 489 eurot ning kohustusteks 186 eurot 57 senti, seega pärast kohustuste täitmist jäi võlgnikule kasutamiseks 302 eurot 43 senti. Võlausaldaja selgitusest ei nähtu, mida on kohustustena arvestatud, kas nt eluaseme- ja toidukulusid või kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on viidatud sissetulek 489 eurot - saadav pension (vt nt dtl 467), seega pidi võlausaldajale sh võlgniku vanust arvestades olema selge, et võlgnik enam ei tööta, vaid saab riikliku pensioni. Asjaolu, et võlausaldaja ei ole piisavalt hinnanud võlgniku krediidivõimet, ilmestab ka see, et lepingute sõlmimise ajal 2022. aastal oli Eestis keskmise töötasu suuruseks 1685 eurot ning miinimumtasuks 654 eurot. Ebaselge, kuidas sai võlausaldaja pidada pensioniealist ja 489 euro suurust pensioni saavat võlgnikku maksevõimeliseks, kui tema pension jäi oluliselt alla miinimumtöötasu. Seejuures võlausaldajaga sõlmitud lepingu nr L89010629887 alusel maksmisele kuulunud igakuine summa oli 48 eurot 46 senti, st. et pärast selle summa võlgniku kohustuste hulka lisandumist, jäi võlgnikule võlausaldaja poolt tuvastatud andmetel vaid 253 eurot 97 senti, mis kohtu hinnangul ei ole piisav, et pidada võlgnikku maksevõimeliseks. Usaldusisik tegi ümberarvestusi vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7. Tegemist ei ole võlausaldaja nõude vähendamisega, vaid Riigikohtu poolt antud juhistega nõuete ümberarvestamiseks juhul, kui võlausaldaja on tarbijale laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 4034 lg 7 järgi). Usaldusisik on seejuures arvesse võtnud seadusjärgset intressimäära ehk VÕS § 94 lg 1 määrasid kogu perioodil, mille kohta on ümberarvestus tehtud. Võlausaldaja sisulisi vastuväiteid usaldusisiku ümberarvestusele esitanud ei ole. Seega tuleb Inbank Finance AS nõuete suuruseks määrata kokku 1051 eurot 49 senti (lepingust nr L89014440334 tulenev nõue 724 eurot 22 senti ja lepingust nr L89010629887 tulenev nõue 327 eurot 27 senti).
10.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 9
vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kava koos lisadega edastanud kõigile võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse (dtl 966 ja 1323). Usaldusisik on andnud võlausaldajatele seaduses ettenähtud tähtaega kava suhtes seisukohtade esitamiseks. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega vahetult nõustunud võlausaldajad LHV Finance AS (dtl 1020), Holm Bank AS (dtl 1206), B2 Impact OÜ (dtl 1208), Elisa Eesti AS (dtl 1212). Bondora AS ja kohtutäitur Oksana Kutšmei tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta muudetud kava suhtes ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja nõustub ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Vastuväite on esitanud üks ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldaja (Inbank Finance AS). Algselt oli võlgniku menetluses esitatud nõudeid kokku 13 273 eurot 44 senti, sellest vastuväite esitanud võlausaldaja Inbank Finance AS nõuded 1431 eurot 31 senti (1130,96 + 300,35), ehk u 10,8% algselt esitatud nõuetest. Ka kavaga ümberkujundatavate nõuete osas (6724 eurot 75 senti) moodustab vastuväite esitanud Inbank Finance AS nõue vähemuse (u 21,3%). Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud eeldused.
12.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga, võlausaldaja vastuväitega, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatised võlgade ümberkujundamise kohta, võlausaldajate seisukohad ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl 951jj). Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber seitsme võlausaldaja kohustused kokku 6724 euro 75 sendi ulatuses, kavaga on hõlmatud ainult põhjendatud nõuded. Võlausaldajate puhul, kellel puudub nõude suhtes jõustunud kohtulahend, on usaldusisik teinud nõude suuruse 10
suhtes ümberarvestusi ning luges võlgnike poolt tehtud kandeid kooskõlas kohtu praktika ja seadusega põhinõude ning seadusjärgse intressi katteks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-2113098, p 26; VÕS § 4034 lg-d 6–7, § 94). Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100% põhjendatud nõuetest. Nõuete rahuldamise määr on kõikide võlausaldajate puhul ühesugune, kõik nõuded tasutakse tervikuna (100% ulatuses). Kavaga ei ole hõlmatud hüpoteegipidaja Swedbank AS nõue (FIMS § 26 lg 6) (dtl 1214). Võlausaldajad Tact. Finance OY ja Resurs Bank AB Suomen sivuliike on teatanud, et neil puuduvad nõuded võlgniku vastu (dtl 1216–1218).
13.Kohtu hinnangul on praegusel juhul võlgniku ja võlausaldajate huvides kava kinnitamine. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetulekute suurust, talle kuuluva vara väärtust ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõuete rahuldamisel. Võlgnik ei ole maksejõuetu, kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täitma. Kava täitmine on tõenäoline, võlgniku sissetulekud, talle makstavad toetused (kokku u 1442 eurot) võimaldavad kavas märgitud igakuist makset summas ligikaudu 561 eurot maksta. Võlgniku käsutusse jäävast rahast peab ta katma enda igapäevased kulud. Samas kava kinnitamine võimaldab võlgnikul säilitada tema ja tema ema eluase, mis pankrotimenetluses oleks maha müüdud. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita. Võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks.
14.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-d 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga.
15.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. 11
Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.
16.Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni, tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh võlgniku pangakontode arestimised, jõusse. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS § 115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks (TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2 kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 12 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused peatatud.
12
Eespoolöeldust tulenevalt määrab kohus, et võlgnikul on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist tema kontodele laekunud raha.
17.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 26. juuli 2024. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
18.Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
19.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
20.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1387 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks ning kanda see OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisikul kulus ülesannete täitmisele kokku 27,75 tundi (tunnitasuga 50 eurot), sh 16,25 tundi kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseni ning 11,5 tundi kohtuistungi osalemisel ja kava koostamisel. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). 13
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
21.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 50 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Kohus ei saa pidada usaldusisiku näidatud ajakulu 27,75 tunni oma ülesannete täitmiseks täies ulatuses põhjendatuks. Usaldusisik on juba enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võlgniku vara ja kohustuste nimekirja koostades saanud tutvuda ja analüüsida võlausaldajate poolt esitatud andmeid, mistõttu ajakulu vara ja võlgade nimekirja ja kava koostamiseks kokku üle 16 tunni on kohtu hinnangul liiga suur. Kohus loeb kokku põhjendatud ja vajalikuks usaldusisiku ajakuluks menetluses 25 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1250 eurot (50*25) (ilma käibemaksuta), s.o 1550 eurot koos käibemaksuga.
22.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1220 eurot). Usaldusisiku tasust (1550 eurot) tuleb 1220 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 330 eurot (käibemaksuga) tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks. Usaldusisik palub kanda tasu OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.