Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-113252/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.05.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1094

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Andres Suik 18.05.2023, Tallinn 2-23-113252 Aktiva Finance Group OÜ hagi J S vastu võla nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Avaldaja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: A Ž (e-post: xxx); Võlgnik: J S (isikukood xxx; elukoht xxx). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja) ja J S (võlgnik) (avaldaja ja võlgnik koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Võlgnik J S kohustub tasuma avaldajale Aktiva Finance Group OÜ põhivõla katteks 723,74 eurot, intressivõla katteks 121,45 eurot, viivisevõla katteks 142,76 eurot, sissenõudmiskulude katteks 0,00 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 20,00 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 32,50 eurot, kokku kompromissi summa 1040,45 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupäev

Intress Lepingu Põhiosa tasu

Kuumakse

Jääk

10.06.2023 0,00

0,00

75 eurot

75 eurot

997,95 eurot

10.07.2023 0,00

0,00

75 eurot

75 eurot

922,95 eurot

10.08.2023 0,00

0,00

75 eurot

75 eurot

847,95 eurot

10.09.2023 0,00

0,00

75 eurot

75 eurot

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-23-113252 TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja taotleb poole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused TsMS § 486 lg-st 4 tulenevalt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 1 kokku, et võlgnik tasub avaldajale menetluskulu katteks 20 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 32,50 eurot. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega jääb avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd avaldaja poolt tagastamiseks taotletav riigilõiv on summas 32,50 eurot, siis ei ole riigilõivu tagastamisest keeldumine edasikaevatav.