2-23-933/17 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FiMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FiMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ning tal pole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab Oxxxxx OÜs ehitusmaalrina. Tema sissetulekuks on töötasu 621 eurot kuus. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgniku igakuised kulud on kokku 488 eurot ning tal jääb võlgnevuste tasumiseks 133 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 10 694,76 eurot. Võlgnik selgitas, et esimese laenu võttis siis, kui tal Norras tööl käies jäi töötasu saamata. Laenu võttis võlgnik sõpradelt, et maksta igakuised kulud ja osta endale tööl käimiseks auto. Eestis oli sissetulek väiksem, kui võlgnik oli harjunud ja ta pidi sõpradele laenud tagasi maksma. Võlgnik võttis järgmised kiirlaenud ja hakkas mängima hasartmänge, sest lootis, et suudab nii kiiremini oma kohustused täita. Ta sattus sõltuvusse, mille tõttu võttis veel paaril korral kiirlaenu. Võlgnik pöördus lõpuks võlanõustaja poole ja kehtestas endale MTA-s hasartmängukeelud. Võlgnik pole pärast nõustamisele minekut enam mänginud. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. 26.01.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. 16.02.2023 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 6835,41 eurot, millest põhinõuded on 6214,38 eurot ja kõrvalnõuded 621,03 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu nüüd 831 eurot (neto). Võlgniku pangakonto jääk 31.01.2023 seisuga on 9,64 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul pole II pensionisammast. Maksimaalne summa, mida võlgnik saaks võlgnevuste tasumiseks maksta on 300 eurot. Võlgniku üldine elatusmiinimum aastal 2023 on 725 eurot. Võlgnik on varasemalt mänginud internetis hasartmänge, kuid alates november 2022 on võlgnik selle tegevuse lõpetanud, mis nähtub ka tema pangakontolt. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 21.02.2023 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgnik avaldas, et tal on kindel töökoht (juuli või august saab kolm aastat) ja tema töötasu on 831 eurot. Usaldusisiku sõnul koostaks ta kava selliselt, et vähendaks kõrvalnõudeid 100% ulatuses ja teeks kava lühema aja peale kui 5 aastat. Võlgnik elab vanemate juures ja tal on vanematega kokkulepe, et vanemad ülalpidamiskulusid ei nõua, siis saab võlgnik oma palka rohkem võlausaldajatele kanda. Kohus määras 28.02.2023 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 900 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (400, 250 ja 250 eurot). Võlgnik on ettemaksu tasunud täies ulatuses. 07.03.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 08.05.2023 esitas nõustaja ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kavast nähtuvalt on võlgnikul kohustused kokku 6835,41 eurot. Ümberkujundamiskavas on vähendatud kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid ning võlgnik tasub kava kohaselt kõikide

võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Võlgnik teeb igas kuus makseid kokku 258,93 eurot (24. makse 258,99). Kava on arvestatud 24 kuu peale, sest võlgniku soov on oma kohustused võimalikult kiiresti täita. Võlgnik on teada andnud, et vajadusel saavad pereliikmed teda elamiskulud osas toetada. Võlgnikule jääb töötasust (831 eurot) igakuiselt enda kulude katteks alles 572,07 eurot (831-258,93). Esialgne võlausaldaja Omaraha OÜ loovutas nõude Omega Invest OÜ-le. Usaldusisik palus muuta kavas võlausaldaja nimi. Samuti teavitas usaldusisik, et võlgnik on vahetanud töökohta (uus tööandja Rxxxxxxx OÜ) ning palus kavas muuta maksekuupäeva 15. kuupäevaks. Ümberkujundamiskavale ei esitanud ükski võlausaldaja vastuväiteid, nad kõik olid kavaga nõus. Kuna kohaldamisele ei tule FiMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et võlausaldajate nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 6835,41 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale ükski võlausaldaja vastu vaielnud, seega on võimalik kava esitatud kujul kinnitada. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra ning põhivõlgnevus tasutakse kõigile 100% ulatuses. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek. Kohus leiab, et võlgniku poolt koguvõlgnevuse tasumine 90,91% ulatuses ei kahjusta võlausaldajate huve ülemäära.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FiMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FiMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FiMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FiMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kaks korda aastas, millest viimane esitada 01. juuniks 2025. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 15.06.2025. Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 855 eurot (9,5h määraga 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FiMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FiMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. FiMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses on 145 eurot ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on samuti 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 9,5 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 855 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis maksejõuetusmenetluses tehtud toimingute ning kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku kõik tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 855 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FiMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik