Vastustaja (puudutatud isik): XXXX (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Irina Nikolase määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus muutmata.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Irina Nikolase kanda. 3. Mõista
Irina Nikolaselt korteriühistu XXXX kasuks välja menetluskulud 240 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Irina Nikolas (avaldaja) esitas 17.11.2022 maakohtule avalduse korteriühistu XXXX (puudutatud isik, korteriühistu) 18.10.2022 üldkoosoleku otsuse p-de 2, 4 ja 6 tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt toimus 18.10.2022 puudutatud isiku korduv üldkoosolek, mille päevakorras olid järgmised küsimused: 1) informatiivne osa (teostatud tööd, võlgnevused, tariifid, ettepanekud, muudatused); 2) 2021. a majandustegevuse aruanne; 3) majandustegevuse plaan 2022. a; 4) korteri nr X omanikult võlgnevuse sissenõudmine (kütte arveldusfoormula kinnitamine); 5) täiendavate välikaamerate paigaldamine (4 tk); 6) esimehe tasu suurendamine (50 eurot (neto) igakuiselt). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse RPS § 25 kohaselt. Juhatus esitab heakskiidetud aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruande juurde ei lisatud revisjonkomisjoni arvamust, mistõttu on otsuse p 2 majandusaasta aruande kinnitamise kohta tühine. Üldkoosoleku otsuse p 4 kohaselt otsustati esitada hagiavaldus kohtusse seoses korteri nr X võlgnevusega 2208 eurot 52 senti 01.10.2022. a seisuga. Nimetatud üldkoosoleku otsus on tühine, kuna Viru Maakohtu menetluses on juba puudutatud isiku hagi seoses korteri nr X võlgnevusega. Täiendava hagi esitamine ja korteriomanike rahaliste vahendite raiskamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole üldkoosolekul avaldatud võlgnevuse summa õige. Sama otsuse punktiga kinnitati kütteteenuse arvestamise metoodika, mis ei ole avaldaja hinnangul korrektne ning on vastuolus heade kommetega. Üldkoosolek otsustas p-s 6 suurendada korteriühistu esimehe tasu 50 euro võrra alates 01.11.2022. Viidatud üldkoosoleku otsuse p 6 on vastuolus sama üldkoosoleku otsuse p-ga 3, millega kinnitati 2022. a majandustegevuse plaan. Täiendava tasuga seotud kulud ei ole nimetatud majandustegevuse plaaniga ette nähtud. Jääb ebaselgeks, millistest allikatest kavatsetakse finantseerida korteriühistu esimehe tasu suurendamist igakuiselt 50 euro (neto) võrra.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 36 lg 2 kohaselt on audiitori aruande majandusaasta aruande juurde lisamine kohustuslik juhul, kui antud nõude on kehtestatud korteriühistu põhikirjaga. Puudutatud isiku põhikirjas puudub auditi tegemise nõue. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse alused kehtestab KrtS § 20 lg 1 ehk otsus on tühine, kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Selliseid etteheiteid ei ole avaldaja
esitanud. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab majanduskavade võrdlus juhatusel liikme tasu suurendamise otsuse tühisust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 17.03.2023 määrusega avalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 480 eurot. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on tühine ainult siis, kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 lg 2 sätestab tehingu, mitte juriidilise isiku organi kehtetuse alused. Samuti on ekslik viide KrtS § 20 lg-le 1, kuna see ei sätesta üldkoosoleku otsuse tühisuse alused, vaid üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist häälteenamusega. KrtS § 29 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudele TsÜS-is juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. TsÜS § 38 lg 2 alusel on avaldajal õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist. Kohus leidis, et avalduses pole välja toodud ühtegi väidet, mis viitaks vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisusele. Revisjonikomisjon ja audiitor on erinevad mõisted (sh MTÜS §-d 34, 36 lg 2). KrtS § 51 lg 2 annab võimaluse sätestada põhikirjas audiitorkontrolli, mitte revisjoni nõude. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Puudutatud isiku seisukohast nähtub, et 2021. a majandustegevuse revisjoni akt on edastatud postiga korteriomanikele ning lisaks välja pandud kohas, kus sellega oli võimalus tutvuda. Eeltoodu nähtub ka 18.10.2022. a üldkoosoleku protokollist. Seega saab järeldada, et revisjonikomisjoni arvamus on olemas ning ühistu liikmetel oli ja on võimalik sellega tutvuda. Kui revisjonikomisjoni akt on eelnevalt ühistu liikmetele tutvumiseks esitatud ja seda ei tehta üldkoosolekul, ei saa see kaasa tuua üldkoosoleku otsuse, millega majandustegevuse aruanne heaks kiideti, tühisust. Avaldaja väited otsuse p 4 tühisuse osas on alusetud. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta, et samal alusel (sama periood ja majandamiskulu) on kohtumenetluses hagi tema vastu. KrtS § 40 järgi on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast, kui põhikirjas ei ole sätestatud erinevat regulatsiooni. Kostja põhikirjas ei ole kütte eest tasumisel erinevat regulatsiooni ette nähtud (põhikirja p 4.2.6.4.). Seega on avaldaja väide, et lähtuda tuleb korteri köetavast pindalast, põhjendamatu. Otsuse p 6, millega suurendati esimehe tasu 50 euro võrra, ei saa olla tühine avaldaja toodud väidetel. Majandustegevuse plaanis on töötasudeks ette nähtud 10 000 eurot ning avaldaja erinevate aastate majandustegevuse võrdlus esimehe tasu suurendamise tühisusele ei viita. Erinevatel aastatel võib olla erinev nii töötajate arv kui ka tasu suurused. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulud 480 eurot (4 tundi, 120 eurot/h) ja mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17.03.2023 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna avaldaja ei andnud oma nõusolekut lahendada asja kirjalikus menetluses. Hagita menetluses peab kohus kõik asjaolud hoolikalt välja selgitama ja korraldama kohtuistungi. Kohus ei ole avaldajat ära kuulanud. Maakohus ei ole andnud hinnangut avaldaja väitele, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse punktid on vastuolus heade kommetega. Avaldajale jäi arusaamatuks, kas avaldaja pidi korteri nr X võlgnevuse arvestuse esitama üldkoosolekule või kohtule. Maakohus ei ole kohustanud avaldajat esitama võlgnevuse kohta arvestust. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja vastuväiteid ja selgitusi ei ole üldkoosoleku protokollis kajastatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ei ole piisavalt põhjendatud. Avalduse rahuldamata jätmine ei tähenda seda, et menetluskulud tuleb automaatselt jätta avaldaja kanda. Menetluskulud 480 eurot ei ole põhjendatud. Vastuse koostamine avaldusele ja õigusalane nõustamine ei saanud võtta advokaadil rohkem kui 1,5 tundi. Põhjendatud on kulud summas 180 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja väide, et maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses ilma avaldaja nõusolekuta määruse tühistamise aluseks. Avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas ja mil viisil otsustaks maakohus teisiti kui asjas oleks toimunud kohtuistung. Otsuse p 4 ei ole vastuolus heade kommetega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
7.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme kohtuistungi korraldamata jätmisel. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 615 lg 1 järgi arutab kohus korteriomandi ja kaasomandi asju menetlusosalistega üldjuhul suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Seega ei tulene seadusest kohtule kohustust korraldada korteriomandi ja kaasomandi asjas kohtuistung. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama
kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest ei ole avaldaja esitanud maakohtu menetluses taotlust enda ärakuulamiseks. Avaldaja ei ole esitanud ka vastuväidet maakohtu otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti ei ole avaldaja määruskaebuses põhjendanud, kuidas on istungi korraldamata jätmine viinud ebaõige lahendi tegemiseni, sh ei ole avaldaja nimetanud, kuidas jäid tema õigused kaitseta.
7.2.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse punktid on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Ringkonnakohus märgib, et heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seondub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (vt Riigikohtu 23.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415/41, p 23). Avaldaja vastavaid asjaolusid esile toonud ei ole. Avaldaja on 12.02.2023 menetlusdokumendis märkinud, et otsuse p 4 on vastuolus heade kommetega, kuna üldkoosolekul esitati korteri nr X võlgnevuse suuruse osas väär informatsioon. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda heade kommete vastaseks võlgnevuse sissenõudmise otsust see, et avaldaja arvamus tema võlgnevuse suurusest on erinev puudutatud isiku arvamusest või kommunaalkulude võlgnevus on avaldaja arvates ebaõigesti arvestatud. Kommunaalkulude võlgnevuse suurus ja asjaolu, kas võlgnevus on õigesti arvestatud, selgub vastavas kohtumenetluses. Määruskaebuses esitatud väide, et maakohus ei kohustanud avaldajat esitama korteri nr X võlgnevuse kohta arvestusi, ei ole asjakohane, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja toodud asjaoludel otsuse p 4 vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühine.
7.3.Maakohus on õigesti leidnud, et otsuse p 2 ei ole tühine. KrtS § 51 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha korteriühistu raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustuse. Puudutatud isiku põhikirjas ei ole sätestatud korteriühistu raamatupidamise aastaaruandele audiitorkontrolli kohustust ja audiitorkontrolli puudumine ei ole otsuse tühisuse aluseks. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et korteriühistul oli revisjonikomisjoni akt olemas ning korteriühistu liikmetel oli võimalus sellega tutvuda ehk MTÜS § 36 lg-s 2 sätestatud nõue on täidetud.
7.4.Avaldaja väide, et maakohus on jaotanud ebaõigesti menetluskulud, ei ole põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmise mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. Kuna avaldus jääb täies ulatuses rahuldamata, oli õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.
7.5.Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud ka kindlaksmääratud menetluskulude suuruse. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige
õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Puudutatud isiku esindaja on esitanud maakohtu menetluses küll ühe menetlusdokumendi – vastuse avaldusele, kuid esindajal kulus aega ka menetluses esitatud dokumentidega tutvumisele ja tõendite hindamisele, mistõttu ei saa esindaja ajakulu 4 tundi pidada ilmselgelt ülemääraseks.
7.6.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks esindaja kulu 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 480 eurot. Puudutatud isik taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Arvestades tsiviilasja keerukust ja esitatud dokumentide mahtu (vastus määruskaebusele) ning seda, et avaldaja on määruskaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, millele puudutatud isik on maakohtus juba vastanud, siis on puudutatud isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 240 eurot (2 h x 120 eurot). See summa tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.