Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19 detsember 2022
Tsiviilasja number
2-22-17254
Tsiviilasi
Irina Nikolase avaldus Narva linn, XXXXX korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. novembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Nikolase määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXX)
esindajad
Irina
Nikolas
Vastustaja (puudutatud isik): Narva linn, XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX)
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
majanduskava (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 41 lg 4). Osa kuludest võib olla planeeritust väiksemad ning kokku hoitud vahendeid on võimalik kasutada muul otstarbel. Avaldaja väited otsuse p-i 4 kehtetuse osas, millega otsustati esitada avaldaja (korteri nr X omanik) vastu hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks, ei viita otsuse kehtetusele. Üldkoosolek on pädev sellist küsimust otsustama ning võlgnevuse periood ja suurus selgub hagi esitamisel, mitte üldkoosolekul. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldusel edulootust ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kui avaldaja osales vaidlusaluse otsuse tegemisel (seda võib järeldada protokollist), siis on avaldajal õigus tulenevalt KrtS § 29 lg-st 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 4 otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seega kui avaldaja vastuväidet protokollida ei lasknud, siis ei ole avaldajal õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.
p 9; 1. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10). Sellisel juhul tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt. Maakohus on vaidlusaluses määruse p-s 5 muuhulgas tuginenud sellele, et üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales avaldaja üldkoosolekul, ning juhul, kui ta ei lasknud oma vastuväiteid protokollida, puudub tal õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Samuti nähtub maakohtu määrusest, et maakohus tuvastas, et korteri nr X omanik on avaldaja. Avaldusest seda ei nähtu. Seega on maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel muuhulgas hinnanud tõendeid.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.