Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-116342
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1009,48 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: M. P. (isikukood xxxx, Postiaadress: xxxx; tegelik asukoht AS Xxxx, xxxx); Kostja esindaja: Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 500 € ja kuni 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 755,05 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 24.01.2022, 07.03.2022, 18.04.2022 (lisa 2) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €. Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 623,42 €, 2) Lepingu sõlmimise tasu: 30 €, 3) Kompromissisumma viivised: 101,63 €, 4) Viivised: 87,90 €. Viivis on võlalt 623,42 € perioodi 16.01.22-07.09.22 87,90 € (määr 0,06% päevas). Hageja on arvutanud viivist alates Kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (623,42* 0,06% päevas * 365 päeva = 136,53 €). Hageja palub mõista kostjalt M. P. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 23.11.2021 lepingust 25015818 tulenev võlgnevus kompromissisummas 755,05 € (s.h põhinõue 623,42 €, enne 23.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 101,63 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €), viivised põhinõudelt 623,42 € alates 16.01.2022 kuni 07.09.2022 summas 87,90 € ja sissenõudekulu 30 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 623,42 € alates 08.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ning tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 280 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostja esindajale (Tallinna linn, Lasnamäe Linnaosa valitsuse kaudu) on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri (hagi lisa 4) kätte toimetatud 05.05.2023 (e-postil [email protected] kättesaamiskinnitusega). Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 1009,48 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas hagejale suunatud menetluskulude arve 06.09.22 nr 653955 (hagi lisa 4), mille järgi hageja kuludeks on esindustasu M. P. kohtumenetluses 2-22-116342: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine kokku 3,5 tundi summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku 420 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 623,42 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, millest faktilised asjaolud, nõude kujunemine moodustavad ca lehekülje (hagi p III). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 100 eurot/tund, siis on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (2*100+km). Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 540 eurot (280+240+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.