Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 17. mai 2023.a Tallinn Lubja 4
Tsiviilasja number
2-21-15645
Kohtuasi
I. A. avaldus M. V., A. V., A. V., R.-A. K. ja H. P. vastu elektriõhuliini taastamistööde teostamise talumiseks, reaalservituudi seadmiseks, tahteavalduse asendamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: I. A. (isikukood XXX) Puudutatud isik I: ühisomanikud M. V. (isikukood XXX), A. V. (isikuood XXX) ja A. V. (isikukood XXX) Puudustatud isik II: kaasomanikud R.-A. K. (isikukood XXX) ja H. P. (isikukood XXX) Puudutatud isik III: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430)
Ärakuulamise aeg
17.aprill 2023
Resolutsioon
1.Seada M. V. (isikukood XXX), A. V. (isikukood XXX), A. V. (isikukood XXX) kinnistu nr XXX, asukoht X AÜ 2 III jakku reaalservituut I. A. (isikukood XXX) kinnistu nr XXX, asukoht X AÜ 1 igakordse omaniku kasuks selliselt, et kinnistu nr XXX omanikul ja tema poolt määratud isikutel on õigus kasutada takistamata ööpäevaringselt õhuruumi ning vajaduse korral tööpäevadel kl 9.00-18.00 kinnistu nr XXX maapinna elektriõhuliini hooldamiseks ja parandamiseks s.h takistamata lubama kinnistule õhuliini all olevale maale laiusega 2m, mis algab otse elektriühenduspostilt (liitumispunktist/ühenduskilbist) kinnistul nr XXX, asukoht X AÜ 3) ja läheb õhuruumis kinnistule suunduva õhukaabliga kinnistu nr XXX piirini vastavalt kohtumääruse lisaks olevale plaanile. Servituudi teostamiseks on kinnistu nr XXX omanikul õigus pääseda servituudi ala juurde üle kinnistu nr XXX.
2.Reaalservituudi teostamiseks kohustada andma M. V.t, A. V.t ja A. V.t tahteavaldused oma kinnistu koormamiseks reaalservituudiga ning asendada M. V., A. V., A. V. tahteavaldused kohtumäärusega.
Kohustada M. V.t, A. V.t ja A. V.t taluma nende kinnisasja nr XXX asukoht X AÜ 2 õhuruumis tehnovõrke (elektrivõrku ja/või elektripaigaldist ja/või õhuelektrikaabli) ja nende teenindamiseks vajalikke töid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagita menetluse kulud jätta täies ulatuses M. V. kanda.
2.Määrata I. A. menetluskulude suuruseks 2110 eurot.
3.Välja mõista M. V.lt hagita menetluse kulud 2110 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras I. A. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja avalduse asjaolude kokkuvõte
1.Tsiviilasjas 2-21-15645 on hagita menetlusse võetud I. A. (edaspidi avaldaja) avaldus puudutatud isikute M. V., A. V., A. V. (edaspidi puudutatud isik I), R.-A. K. ja H. P. (edaspidi puudutatud isik II) vastu elektriõhuliini taastamistööde teostamise talumiseks, reaalservituudi seadmiseks ja tahteavalduse asendamiseks. Kohus kaasas asjasse Saue Vallavalitsuse (edaspidi puudutatud isik III).
2.Avalduse asjaolude kohaselt omandas avaldaja 31.07.2014 endise aianduskooperatiivi „X“ asukohas suvemaja, kinnistu katastritunnusega XXX, aadressil X AÜ 1, xxx ning müügilepingu punktis 1.7.5 deklareeritud elektriliitumine vastas tegelikule olukorrale. Avaldaja on alates kinnistu omandamisest tasunud elektritasusid ning tal on E OÜ-ga sõlmitud võrguleping nr 8712850085/17.06.2015. 21.märtsil 2021 saabudes perega suvemajja avastas avaldaja, et majas puudub elekter ja külmkapis olevad toiduained on riknenud. Eelnevalt oli avaldaja viibinud suvemajas 2021.a veebruarikuu lõpus ning siis oli elektriühendus olemas. Avaldaja leidis, et õhuliinikaabel on vandaaluselt maha lõigatud, kinni keeratud ja pandud tema maja seina juurde ning, et liini liitumispostilt on näha lõikekoht. Seejuures olid liitumispostil muud elektriõhuliinid alles. Avaldaja selgitas välja, et elektriõhuliini demonteerimise korraldas puudutatud isik M. V., kuna elektriõhuliin häiris teda sest oli liiga lähedal nende juurdeehitusele, s.o elamu teisele korrusele. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lääne-Harju politseijaoskonnas alustati avaldaja 23.03.2021 avalduse alusel elektrikaabli rikkumise faktis väärteomenetlust nr 231721003048. Avaldajal ei õnnestunud lahendada puudutatud isikutega I tekkinud probleemi kohtuväliselt. Puudutatud isikutega II - kinnistu xxx, X AÜ maja 3 kaasomanikega, kus asub elektrivõrgu jaotuspost õnnestus saavutada kokkulepe ning puudutatud isikud II andsid avaldajale kirjalikud nõusolekud elektriõhuliini taastamiseks (ühendamiseks) liitumiskohast (elektriühenduspost ja elektrikilp) ning
samuti lubadused ja kohustused taluda nende kinnistu õhuruumis õhuelektriliini, mille kaudu varustatakse avaldaja suvekodu elektrienergiaga. Avaldaja leidis E OÜ avaldatud info alusel ettevõtte X OÜ, kellega sõlmiti töövõtuleping õhuelektriliini taastamiseks ja saavutati kokkulepe puudutatud isikutega II liitumiskohale juurdepääsuks. 29.05.2021 püüdis avaldaja koos elektrikuga pääseda puudutatud isikute I kinnistule, et taastada õhuelektriliini, kuid puudutatud isik M. V. takistas tööde teostamist. Puudutatud isikute I vastuväidete kokkuvõte
3.Puudutatud isikud I vaidlevad avaldusele vastu ja paluvad selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt oli avaldaja hoone elektrikaabel paigaldatud selliselt, et läks madalalt üle nende eramu plekk-katuse ääre ja kaabel lebas katuse ääreplekil. Puudutatud isikutele kuuluv hoone on ehitatud ehitusprojekti järgi ja kõrvalekaldumisi ehitusprojektist ei ole. Probleemiks oli avaldaja maja küljes oleva metallist masti amortiseerumine ja vajumine, mistõttu vajus alla ka avaldaja maja ühendav elektrikaabel ja hakkas tuulega käima vastu puudutatud isikute eramu plekk-katust. Avaldaja ei reageerinud puudutatud isiku palvetele elektripaigaldis korda teha. Veebruaris 2021.a deformeerus avaldaja maja küljes olev mast veelgi ja elektrikaabel käis vastu puudutatud isikute katust tuulega selliselt, et katus hakkas deformeeruma nii pealt kui ka küljelt ja lumevesi hakkas katusest sisse voolama. Puudutatud isik I kutsus kohale tuttavad, s.h elektrimontööri Paul Heina, kes kaabli eemaldas selliselt, et seda oleks võimalik uuesti tagasi panna. 29.05.2021.a tuli etteteatamata avaldaja elektriühendust taastama, kuid avaldaja ei teinud eramu küljes olevat masti korda, vaid võttis selle hoopis maha ja tema poolt kutsutud meesterahvad viisid liitumispunkti teise kohta ning panid selle nii madalale, et kaabel oleks võinud puudutatud isikute kinnistul pikemale inimesele “pähe kinni jääda". Avaldaja puudutatud isikule nõudmisest hoolimata elektriprojekti ei esitanud. Puudutatud isikud ei ole keeldunud sellest, et avaldaja saaks elektriühenduse taastada üle nende kinnistu, kuid nad on nõus sellega ainult siis, kui see on ohutu (puudub oht elule ja tervisele). Puudutatud isikute II vastuväidete kokkuvõte
4.Puudutatud isikud II vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Puudutatud isiku III vastuväidete kokkuvõte
5.Puudutatud isik III tuginedes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 152 lg-le 1-3, asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-dele 89, 1581 on seisukohal, et seaduses sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt seaduses sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või rajatise omaniku kulul, kuid olemasolevate tehnovõrkude või - rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. Elektrienergiaga varustamine kuulub elutähtsate teenuste hulka ning A/Ü X krunt nr 1 sihtotstarve on 100% elamumaa, järelikult ei ole elektriühenduseteta võimalik kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada. Lisaks sihtotstarbelise kasutuse võimatusele võib ohtu sattuda ka kinnistul asuv vara (nt veetorude külmumine ja lõhkemine), mistõttu on ka esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused
6.Vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub AÕS §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1.aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
7.Detailplaneeringust ja detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt projekteeriti aianduskooperatiiv „X“ Harju Rajooni TSK TK Arhitektuuriosakonna poolt kooskõlas Harju Rajooni TSK TK otsusega nr.156 10.augustist 1972. Üksikkruntide planeerimise aluseks oli APÜ-s ette nähtud hoonestusskeem „B“ mille kohaselt üksikkrundid jaotavad ribadena ning maa-alad on jaotatud 11.-ks üksikkrundiks. Elektrivarustus lahendati eriprojektiga komplekselt kogu puhkeala ulatuses – IV alajäämast KTPN-400 kVA-10/0,4 KV, lisaks kinnitati projekt 11.detsembril 1974. Elektriskeemist nähtuvalt kulgeb elektriõhuliin, mis algab puudutatud isiku II kinnistul asuvastjaotuspostist üle puudutatud isiku I kinnistu avaldaja kinnistuni. 15.veebruari 2010.a tasuta võõrandamise lepingust 45.1/2 nähtuvalt andis endine x vald (käesoleval ajal x vald) tasuta üle OÜ-le Jaotusvõrk (käesoleval ajal E OÜ) x külas aiandusühistu „X“ maa-alal asuva madalpinge õhuliini pikkusega 226 meetrit.
8.Menetlusosalistel puudub vaidlus, et avaldajale kuulub alates 31.07.2014 kinnistu katastritunnusega xxx aadressil X AÜ 1, xxx, et kinnistul oli omandamise ajal elektriliitumine ja elektriõhuliin, et avaldajal on E OÜ-ga võrguleping nr 8712850085/17.06.2015. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on puudutatud isiku I kinnistut koormav elektripaigaldis rajatud 1984. aastal vastavalt kehtestatud detailplaneeringule ning maa on kinnistatud 1998. aastal. Seega ei anna puudutatud isiku I vastuväited alust avalduse rahuldamata jätmiseks, kuna AÕSRS § 152 lg 1 järgi on ta kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kinnistusraamatust nähtuvalt on puudutatud isik I X AÜ krundi 2 omanikuks alates 08.12.2015. Järelikult omandas puudutatud isik I kinnistu seda koormava elektripaigaldisega, nõustudes sellega ka elektripaigaldise talumise kohustusega. Avaldaja taotleb servituudi seadmist ulatuses, mis tuleneb elektripaigaldise talumise kohustusest. Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse nr 43 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1 punktist 1 tuleneb, et elektripaigaldise õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Töövõtulepingust nr 2-0521 ja majandustegevusteatest TEL003342 nähtuvalt taastas elektriõhuliini X OÜ, mis on spetsialiseerunud elektritöödele ja millel on luba elektriõhuliini taastamiseks.
9.AÕSRS § 152 lõike 3 kohaselt AÕSRS § 152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt AÕS §- s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Eelnevast tulenevalt ei olnud puudutatud isikul I õigust kõrvaldada olemasolevaid
tehnovõrkusid või – rajatisi ega katkestada avaldaja elektriühendust omal algatusel. Põhjendamatud on puudutatud isiku I vastuväited, et tal puudus avalduses kirjeldatud elektripaigaldise talumise kohustus, kuna see kahjustas kinnistul asuva elamu katust, sest tal oleks olnud elamu katuse kahjustamise korral õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt AÕS §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul.
10.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I väide, et avaldaja ei ole taastanud endist elektripaigaldist, vaid on paigaldanud kaabli uude kohta, kuna avaldaja kinnistu elektriühenduse taastamisega on tegemist ka juhul, kui uus elektriühendus luuakse vana elektriühendusega põhimõtteliselt samal viisil ja sarnase tehnilise lahenduse kaudu, kuigi mitte identselt eelneva ühendusega. Avaldaja on selgitanud, et uus elektriühendus on tehtud selliselt, et algab x küla, X AÜ maja 3 kinnistul (reg osa xxx, katastriüksus xxx) asuvalt elektriühenduspostilt (liitumispunktist/ ühenduskilbist), läheb üle puudutatud isiku I kinnistu õhuruumis avaldaja kinnistule suunduva õhukaabliga avaldaja kinnistul asuvale elektriühenduspostile sarnaselt vana elektriühendusega. Taastatud elektriõhuliini asukoht nähtub taastamistööd teostanud X OÜ töötaja seletuskirjast ja seletuskirja lisadeks olevatelt fotodelt. Kuigi puudutatud isiku I kinnistust üle minev elektrikaabel asub puudutatud isiku I elamust 1-2 m eemale ja õhuruumis kõrgemal, jääb see maa-ala piiridesse, mille üle reaalservituudi seadmist taotletakse. Eelnevast nähtuvalt on avaldaja võtnud elektriõhuliini taastamisel arvesse ka puudutatud isiku I vastuväiteid, mis olid ajendiks elektriõhuliini eemaldamisel. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud, et muus osas erineks uus elektriühendus endisest või kahjustaks teda mingil viisil. Käesoleva avalduse lahendamisel ei ole asjasse puutuvad poolte väited puudutatud isiku I elamu juurdeehituse ega katuse, menetlusosaliste omavaheliste suhete, PPA poole avaldustega pöördumiste ega muu sellise kohta, mistõttu jätab kohus sellesisulised väited ja tõendid tähelepanuta. Seega kuulub avaldus rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et vastavalt Vladimir Sadekov Advokaadibürooga sõlmitud õigusabilepingule esindas avaldajat seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-21-15645 alates 06.04.2022.a menetluses vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes osutas avaldajale õigusabiteenuseid tunnihinna alusel hinnaga 180 eurot tunnis koos käibemaksuga. Avaldaja esindaja osutas õigusteenust alljärgnevas mahus: 06.04.2022 – taotlus esindajale toimikumaterjalide nähtavaks tegemiseks, senise menetluse ja toimikumaterjalide analüüs; asjaolude täpsustamine kliendiga - 2,5 h; 25.04.2022 – vastuse koostamine puudutatud isiku I määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule – 2h; 30.06.2022 – kirjaliku seisukoha koostamine vastavalt kohtu 07.06.2022.a määrusele, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 5h; kokku on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev osutanud käesoleva asjaga seonduvalt õigusabiteenuseid 9,5 tunni ulatuses maksumusega 1170 eurot. Alates 18.11.2022.a esindab avaldajat menetluses Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid sõlmitud õigusabilepingu alusel vandeadvokaat Martin Kruus. Õigusabilepingu kohaselt tuleb avaldajal teda esindavale
advokaadile tasuda tunnitasumäära alusel 168 eurot tunnis koos käibemaksuga. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu arvestada koos käibemaksuga. Vandeadvokaat Martin Kruus on avaldajale osutanud õigusteenust alljärgnevas mahus: 25.11.2022 – tutvumine toimikumaterjalidega, kohtumine kliendiga menetluslike perspektiivide ja asjaolude selgitamiseks - 2,2 h; 12.01.2023 – kirjavahetus kohtuga ja kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,3h; 13.03.2023 - kirjavahetus kohtuga ja kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,3h; 22.03.2023 – tutvumine puudutatud isiku I kirjaliku ettepanekuga asja lõpetamiseks kompromisskokkuleppega, arutelu kliendiga, kirjaliku seisukoha edastamine kohtule – 0,8 h; 17.04.2023 – toimikuga tutvumine ärakuulamiseks valmistumiseks ning osalemine koos kliendiga ärakuulamisel Harju Maakohtus – 1,8 h; 20.04.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule – 1 h. Kokku on vandeadvokaat Martin Kruus osutanud käesoleva asjaga seonduvalt õigusabiteenuseid 6,4 tunni ulatuses maksumusega 1075,20 eurot. Lisaks õigusabikulule on avaldaja tasunud riigilõivu avalduse esitamisel ja avalduse tagamise taotluse esitamisel kokku 100 eurot, mille tasumist tõendavad maksekorraldused on esitatud koos avaldusega. Kokku on avaldajale tsiviilasja nr 2-21-15645 menetlusega seonduvalt tekkinud menetluskulud summas 2885,20 eurot. Avaldaja hinnangul tingis käesolevas asjas avaldusega kohtusse pöördumise vajaduse täielikult puudutatud isiku I tegevus. Ka kohtumenetluse raames on puudutatud isik I avaldusele läbivalt vastu vaielnud, mille tõttu on avaldajale üldse olulises ulatuses menetluskulud tekkinud (algselt avaldajal esindajat menetluses ei olnudki). Seetõttu palub avaldaja avalduse rahuldamise korral kindlaksmääratud menetluskulud välja mõista puudutatud isikult I. Ühtlasi palub avaldaja, et kohus mõistaks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivisintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.
12.Puudutatud isik I vaidleb vastu avaldaja taotlusele, milles palub menetluskulud välja mõista puudutatud isikult I, kuna avaldaja enda tegevus/tegevusetus tingis kohtumenetluse ja avaldaja menetluskulud ning ka kõik muud menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Puudutatud isik I enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Puudutatud isik I selgitab, et tema juhtis korduvalt avaldaja tähelepanu sellele, et avaldaja elektripaigaldis ei ole korras ning tekkida võib oht puudutatud isiku I elule ja/või tervisele. Avaldaja midagi ette ei võtnud. Puudutatud isik I pole vastu vaielnud sellele, et elektripaigaldis võiks olla teises kohas, puudutatud isik I on ainult vastu vaielnud sellele, et elektripaigaldis (elektrikaabel) ei saa olla paigaldatud samasse kohta ja samadel tingimustel (deformeerunud masti külge) olukorras, kus avaldaja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kus tema eramut varustav elektrikaabel tegelikkuses olema peaks. Puudutatud isik I vaidleb vastu tunnihinnale, millega avaldajale on õigusabi osutatud. Mõlema vandeadvokaadist esindaja tunnihind on arvestades asja keerukust ülepaisutatud ja toimingute tegemiseks kulunud aeg on ülemäära suur: 25.04.2022 – ülepaisutatud, mõistlik oleks (arvestades tööde mahtu) 1,5 h; 30.06.2022 – liiga suur, mõistlik oleks (arvestades tööde mahtu) 2,5 h; 25.11.2022 – puudub vajadus, kui avaldaja tekitab endale ise menetluskulusid ja vahendab esindajat, siis tegemist ei ole hüvitamisele kuuluva menetluskuluga – mõistlik on 0 h; 12.01.2023 – ülepaisutatud, mõistlik oleks 0,2 h; 13.03.2023 - ülepaisutatud, mõistlik oleks 0,2 h; 17.03.2023 – kuivõrd esindaja pidi
olema juba tuttav toimikumaterjalidega, siis mõistlik on 1,0 h; 20.04.2023 menetluskulude nimekirja koostamise kulu on ebamõistlikult suur - mõistlik oleks 0,5 tundi.
13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest avaldaja õigusi rikkus puudutatud isik I, kes ei nõustunud avaldaja ettepanekul asja kohtuvälise lahendamisega ning põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja sellega seotud menetluskulud. Kohus pidas avaldust põhjendatuks ning lahendas asja avaldaja kasuks. Puudutatud isikud II ja III ei ole avaldaja õigusi rikkunud ning on kaasatud menetlusse asja õige ja igakülgse lahendamise eesmärgil, mistõttu ei tule neil avaldaja menetluskulusid kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku I vastuväidetest hoolimata puudutatud isiku I kanda. Kuna puudutatud isikuks I on kolm kinnistu ühisomanikku, kuid antud asjaga on kõige tihedamalt seotud puudutatud isik M. V., siis tuleb jätta menetluskulud kolmest ühisomanikust üksnes M. V. kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Avaldaja tasus riigilõivu avalduse esitamisel ja avalduse tagamise taotluse esitamisel kokku 100 eurot, mis on olnud põhjendatud ja vajalik kulu ja tuleb puudutatud isikult I välja mõista avaldaja kasuks.
15.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude jaotusest nähtuvalt on osutatud õigusabi seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus on seisukohal, et kuna avaldaja esindamine kahe lepingulise esindaja poolt oli tingitud esindaja vahetamise vajadusest, siis on põhjendatud hüvitada mõlema esindajaga seotud menetluskulu. Lepinguliste esindajate menetluskulu nimekirjas märgitud õigusabi osutamise tunnihind on mõistlikus suuruses ja vastavuses kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu kuulub menetluskulu puudutatud isikult I avaldaja kasuks väljamõistmisele toodud tunnihinnaga.
16.Kohus võttes arvesse asja keerukust peab põhjendatuks lepingulise esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi kulu alljärgnevas mahus: 06.04.2022 – taotlus esindajale toimikumaterjalide nähtavaks tegemiseks, senise menetluse ja toimikumaterjalide analüüs, asjaolude täpsustamine kliendiga - 2 tundi; 25.04.2022 – vastuse koostamine puudutatud isiku I määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule – 1,5 tundi; 30.06.2022 – kirjaliku seisukoha koostamine vastavalt kohtu 07.06.2022.a määrusele, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 3 tundi,
seega kokku on vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi poolt osutatud kulud põhjendatud 6,5 tunni ulatuses maksumusega 1170 eurot. Alates 18.11.2022 avaldajat esindanud vandeadvokaat Martin Kruusi kulu peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks alljärgnevas mahus: 25.11.2022 – tutvumine toimikumaterjalidega, kohtumine kliendiga menetluslike perspektiivide ja asjaolude selgitamiseks – 2 tundi, 12.01.2023 – kirjavahetus kohtuga ja kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,2 tundi, 13.03.2023 - kirjavahetus kohtuga ja kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,2 tundi; 22.03.2023 – tutvumine puudutatud isiku I kirjaliku ettepanekuga asja lõpetamiseks kompromisskokkuleppega, arutelu kliendiga, kirjaliku seisukoha edastamine kohtule – 0,5 tundi, 17.04.2023 – toimikuga tutvumine ärakuulamiseks valmistumiseks ning osalemine koos kliendiga ärakuulamisel Harju Maakohtus – 1,8 tundi; 20.04.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule – 0,3 tundi, seega on kokku vajalikuks ja põhjendatud kuluks vandeadvokaat Martin Kruus osutatud kulud 5 tunni ulatuses maksumusega 840 eurot. Järelikult tuleb määrata avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 2110 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.