Muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

müügiga/mahakandmisega tegeleda. Võlgnik elab oma perekonnaga laste isa venna majas. Nende ülesandeks on tasuda igakuised kulud ja hoida maja korras. Võlgniku vanemad andsid talle sularahas uue sõiduki ostmiseks raha, mis on kirjutatud võlgniku nimele. Võlgnik vajab sõidukit igapäeva ülesannetega hakkama saamiseks – tööl käimiseks ja laste transportimiseks. Kohus algatas 10.10.2025 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuteks töötasu 626,60 eurot ja peretoetus 910 eurot, kokku 1536,60 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1375 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 39 586,05 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk (xxxxxxxxxxxxx, xxxx.a) väärtusega 4600 eurot ning hõbesõrmus ja kõrvarõngad väärtusega 40 eurot. Võlgnik on 05.04.2019-19.08.2024 võõrandanud 4 sõidukit mittelähikondsetele summas 450 eurot. Võlgnik võttis neist ühe auto tagatisel laenu. Võlgnik andis 02.08.2022 ja 12.08.2024 õele laenu summas 15 762,22 eurot. Võlgnik võttis enda nimel laenu Bigbankilt ja Bondoralt ning andis laenuraha õele Axxxx A.R.-ile. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Usaldusisiku sõnul ei ole võlgnikule kuuluv sõiduk eriline võlgade katteallikas, sest müügist saadav tulem on väike ega lahenda probleemi. Ehete müügiväärtus ei kata müügiga seotud kulu ning muu vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida, puudub. Kuna võlgnikul on viis ülalpeetavat ja tema töötasu on väike, siis puudub arestitav sissetulek. Laenatud raha on ära kulutatud ning sääste pole. Võlgnikul on teoreetiline nõue oma õe vastu. Nõudeõiguse realiseerimine on tehtav, kuid positiivne rahaline tulem ei ole garanteeritud. Laenu tagasimaksmise perspektiiv on väike, sest ka õde võib esitada maksejõuetusavalduse ja taotleda kohustustest vabastamist. Õele võetud laenud moodustavad võlgniku võlgadest ligi 40%. Usaldusisiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada, kuna võlgniku tegevusel on tahtliku maksejõuetuse põhjustamise tunnused. Võlgnik võttis suured laenud ja andis need edasi laenukõlbmatule lähikondsele. Võlgnik on teatanud, et on nõus maksma võlgade katteks 100 eurot kuus. Võlgnik on korduvalt rõhutanud, et auto peaks alles jääma viie lapse tõttu. Kuigi auto vajab remonti, pole võlgnik nõus sellest loobuma. Usaldusisiku hinnangul oleks õige, et kogu müügiväärtust omav vara müüakse. Ei saa olla nii, et võlgadest vabastatakse, aga vara jääb võlgnikule alles. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist tahtliku või raske hooletuse tõttu, kuna andis saadud kaks laenu edasi õele. Usaldusisik märkis, et võlgniku õde oli pöördunud 26.09.2025 Bigbank poole laenu ümbervormistamisseks, kuid pank keeldus sellest. Pank andis usaldusisikule teada, et alates lepingu sõlmimisest 26.09.2022 kuni 29.09.2025 pole toimunud ühtegi pöördumist seoses lepingu ümber kirjutamisega. 29.09.2025 pöördus võlgniku õde Bigbanki poole, pank vastas, et olemasoleva lepingu puhul pole lepingu omanikku võimalik muuta. Võlgniku õde on taotlenud vahemikus 20192024.a laenu Bigbankilt, kuid on saanud negatiivse vastuse. Usaldusisikule edastati päev enne vara nimekirja esitamist allkirjastatud dokument, milles oli kirjas, et Axxxx A.R. tasub laenu põhiosa koos kõigi kõrvalkohustustega osamaksetena. Võlgniku õe töötasu suurus ei ole teada. Ta on tasunud graafikujärgseid makseid 2022.a augustist kuni käesoleva aasta maini. Kahe laenu osamaksed on 319 eurot. Usaldusisiku hinnangul pole võlgniku õel piisavalt sissetulekuid, et oma kohustust täita, sest võlgnik on pärast laenatud raha õele veel raha üle kandnud, kuid pole kõike tagasi saanud (kandis 1190 eurot, sai tagasi 937 eurot).

Võlgnik ei ole avaldanud, et õde hakkaks laenu osamakseid tasuma pankrotivara hulka. Võlgnik ei ole menetluses üles näidanud huvi pakkuda välja arvestatavaid menetluskulude katteallikaid ja võlgade rahuldamise võimalusi. Võlgnik on laenu andmisel teadliku tegevusega põhjustanud võlausaldajate kahjustumise ning pole tegelikult valmis menetlusse panustama. Usaldusisik tegi võlgnikule ettepaneku, et õde maksaks igakuised osamaksed pankrotivara hulka, kuid pigem ei soovi kumbki sellisest panustamisest usaldusisikuga tõsiselt rääkida. Kui kohus peab vajalikuks kuulutada välja võlgniku pankrot, siis tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, sest võlgniku poolt raha edasi laenamist laenukõlbmatule, ilma tagatiseta saab nimetada võlausaldajate vara raiskamiseks. Võlgnik ei olnud nõus allkirjastama vara- ja võlanimekirja. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et nimekirjas oli kirjutatud, et võlgnik pole õega rääkinud sellest, et õde maksaks pankrotipessa, aga neil oli sellest juttu ja õde on nõus sinna maksma. Õde oleks nõus 400 euroga. Võlgnikul on õega kirjalik leping, aga seda konkreetselt kirjas pole, et suuremat kuumakset teha. Õde on praegu maksnud mõlema lepingu eest 319 eurot. Õde on teadlik sellest, et ta peab nüüd kiiremini tagasi maksma. See oligi ainuke põhjus, miks võlgnik nimekirja ei allkirjastanud. Võlgnik võttis õele laenu, sest tahtis teda aidata. Õde töötab klienditeenindajana, tal pole pankrotimenetlust. Neid laene oli vaja, et teha refinantseerimine. Võlgnikul on elukaaslane, kes maksab elektri eest ja aitab süüa osta. Võlgnik ei tea täpselt elukaaslase panuse ega sissetuleku suurust. Ta sissetulek jääb pigem 800 euro ringi, töötab metsas. Varasemate eelarve kalkulatsioonide põhjal oli elukaaslase panus umbes 400 eurot kuus. Neil on kahepeale 5 last. Võlgnik ei tea, mida elukaaslane ülejääva rahaga teeb. Juunis võlgniku arvele laekunud summa oli xxxxxxxxxxx koondamisraha. Täiturite juures tal asju ei ole. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik selgitas, et tegi erinevaid ettepanekuid, et teada saada, kuidas planeeritakse makseid teha. Võlgnikult oli viimane info, et küsigu usaldusisik ise õe käest. Usaldusisik oli seisukohal, et kokkulepped peab tegema võlgnik ning usaldusisik ise kolmandate isikute käest ei küsi ega saa neid ka millekski kohustada. Usaldusisiku tegi arvutused kolme aasta peale ja kuumakse tuli peaaegu 500 eurot. Tagasisidest ta võlgnikult ei saanud ja kõik oli väga ebamäärane. Usaldusisik lisas toimikusse ka lepingu, mis on väga ebamäärane. Nad on kokku leppinud algse laenulepingu tähtaegadest lähtuvalt, mitte võlgniku maksejõuetuse avaldusest tulenevalt. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on töötasu 626,60 eurot ja peretoetus 910 eurot, kokku 1536,60 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustused on kokku üle 39 000 euro. Võlgnikul ainsaks realiseeritavaks varaks on sõiduk väärtusega 4600 eurot, mis ärakuulamisel avaldatu kohaselt vajab remonti. Selle müügist saadav kasu suurus pole täpselt teada, kuid ei kataks eeldatavalt isegi veerandit võlgadest. Eeldatavalt on võlgnikul tagasinõudeõigus õe vastu, kuna võlgnik võttis laenu enda nimel ning andis saadud laenu õele. Võlgniku õde on nõus maksma võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel laenumakseid pankrotivarasse. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgnik ei tegutsenud õele laenu andes tahtlikult ja teadlikult võlausaldajate huve kahjustades. Võlgnik soovis õde aidata ning õde on siiani laenumakseid tasunud. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel ka võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks hetkel ei esine. Võlgnik on sõlminud õega kirjaliku kokkuleppe laenude tasumise osas, kuid kokkulepet tuleb kohtu hinnangul konkretiseerida ning sõlmida uus kirjalik kokkulepe konkreetsete osamaksete ja tähtaegade osas. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06.01.2026 algusega kell 11.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ivi Kalmeti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 825,84 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 10 h (20 pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66€/tund (33 €/pooltund). Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäärasid. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 666 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 825,84 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest, s.o 825,84 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.