Tööõigus

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 20.10.2021 sõlmitud tööleping, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle valtsplekksepp-ehitusplekksepana. Töö asukoht oli kostjal Rootsi Kuningriik. 04.12.2021 põhjustas kostja töökohustusi täites hagejale kuuluva sõidukiga reg.nrga XXX avarii, mille tulemusena purunes sõiduki peegel ja parempoolne esituli, kannatada sai stange. 28.08.2022 esitas kostja hagejale omakäeliselt koostatud avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisuga 31.08.2022. Samal kuupäeval esitas hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja sõidukile põhjustatud kahju hüvitamiseks. Seoses nõudekirja koostamisega kandis hageja õigusabikulusid summas 420 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja keeldus oma süüd tunnistamast ning hagejale tekitatud kahju hüvitamast. Seetõttu pöördus hageja kohtusse kostja poolt hagejale põhjustatud kahju ja tekkinud kulutuste hüvitamiseks. Kohus toimetas menetlusdokumendid ka postiaadressil XXX, kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel Kohus toimetas 01.12.2022 kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimenetluse dokumendid e-posti aadressil XXX, mille kättesaamist kostja kinnitas e-kirjaga. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 08.02.2023, aga kostja sellele kirjale ei vastanud. Ka uuele samasisulisele 10kirjale tähtajaga 10.04.2023 kostja ei vastanud. Seejärel toimetas kohus 03.05.2023 samale e-posti aadressile vastaspoole menetluskulude nimekirja kostjale omapoolse seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitanud hagiavalduses, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu suurus 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja märgitu kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabitoiminguid tunnihinnaga 150 eurot ning on asjas teinud 4 h tööd. Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagi koostamine, menetluskulude nimekirja koostamise õigusabikulu ja riigilõivu tasumine. Lisaks taotleb hageja riigilõivu 455 euro väljamõistmist. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (600 eurot, mis vastab neljale töötunnile) on põhjendatud. Kohus leiab, et esindaja põhjendatud tunnihind käesolevas asjas on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 600 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 455 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1055 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.