Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-1772

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-23-1772 TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Uranos OÜ esitas 01.02.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse J. J. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 20 000 eurot, viivis 18 850 eurot, leppetrahvi 10 416.66 eurot, menetluskulud 2000 eurot, sealhulgas riigilõivu summas 1400 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on J. J. sõlminud 19.02.2020 osaühinguga Uranos laenulepingu nr 1, millega on kostja saanud laenu summas 10 000 eurot ja 18.03.2021 laenulepingu nr 2, millega on kostja samuti saanud hagejalt laenu summas 10 000 eurot. Laenulepingute kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama kindlaks määratud tähtajaks. Hageja ja kostja on pikendanud ühe laenulepingu järgset laenu tagastamise tähtaega korduvalt kostja soovil ning määranud kokkuleppel uue maksetähtaja. Poolte vahelise viimase mõistmise kohaselt oli laenulepingu nr 1 puhul põhisumma ja intressi tasumise lõpptähtaeg 18.06.2021, pärast mida ei ole kostja laenu kasutamise eest intressi tasunud, laenulepingu nr 2 tähtaeg saabus 30.06.2021. Kuna kostja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ehk on VÕS § 100 järgi kohustust rikkunud, nõuab hageja VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohustuse täitmist. Harju Maakohus võttis 13.03.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusdokumendid saadetud elukoha aadressile xxx, kust on ta dokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 15.03.2023. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja J. J. 2020 alguses hageja juhatuse liikme X’i poole palvega saada lühiajalist laenu ettevõtluse jaoks, kuna teadis, et tema tuttaval X’il võib olla rahalisi vahendeid. Kuigi X ei tegele tavapäraselt laenu andmisega veenis kostja X’i andma talle laenu. Laenu andmine toimus X’ile kuuluva OÜ Uranos kaudu, mille põhitegevus ei ole laenu andmine. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2020 laenulepingu nr 1, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 10 000 eurot tähtajaga üks kuu (kuni 19.03.2020) ning kostja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi arvestusega 30% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole 19.02.2020. Laenutähtaja saabumisel 19.03.2020 kostja laenu ei tagastanud, kuid tasus intressi. Pooled leppisid e-posti teel kokku, et hageja esindaja X on nõus pikendama laenulepingu nr 1 maksetähtaega korduvalt ühe kuu võrra tingimusel, et kostja tasub intressi, mida kostja tegi erineva regulaarsusega maksetega kuni 19.06.2021. Pärast seda ei ole kostja teinud intressi makseid ega laenu põhisummat tagastanud. Eeltoodust tulenevalt

2-23-1772 puudub alates 19.06.2021 poolte vahel laenu tähtaja pikendamise kokkulepe ning laenu tagastamise lõpptähtaja saab lugeda saabunuks 19.06.2021. 2021. aasta alguses pöördus kostja uuesti hageja poole saada täiendavat lühiajalist laenu ettevõtluse jaoks ning 18.03.2021 sõlmiti laenuleping nr 2. Uue laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale kolmeks kuuks laenu 10 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi arvestusega 5% kuus. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole 18.03.2021. Laenu tagastamise tähtajaks oli lepingu kohaselt 30.06.2021. Kostja võttis laenulepinguga kohustuse seada laenu tagatiseks esimese järjekoha hüpoteek xxx (xxxxxxxxxx) elamumaa kinnistule hiljemalt 15.05.2021. Kostja tagas võla tasumise võlausaldajale hüpoteegi seadmisega, millega viivitamisel kohustus kostja maksma hagejale leppetrahvi 100 eurot päevas. Kostja on ületanud hüpoteegi seadmise tähtaega 625 päeva võrra, mis teeb leppetrahvi summaks 62 500 eurot. Hageja leiab, et selline leppetrahvi suurus on ülemäärane ning vähendab leppetrahvi nõuet 10 416.66 euroni. 30.06.2021 ei olnud kostja hüpoteeki hageja kasuks seadnud ega tagastanud laenu põhiosa. Kostja tasus kokkulepitud intressi kuni 30.06.2021, kuid pärast seda ei ole kostja teinud ühtegi intressi makset ega tagastanud laenu põhisummat. Sellest tulenevalt saab laenu tagastamise lõpptähtajaks lugeda 30.06.2021. Hageja on korduvalt proovinud kostjaga ühendust võtta e-kirja teel ning palunud intresside ja laenusumma tagastamist, kuid kostja ei ole reageerinud. Kostja ei ole laenulepingustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu nõuab hageja kostjalt laenude põhisummade, viiviste, leppetrahvi ja menetluskulude hüvitamist. Äriregistri andmetel on OÜ Uranose tegevusalaks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhitegevus ei ole laenu andmine ega finantsteenuste osutamine, millest tulenevalt ei ole laenuandjaks isik, kes andis laenu oma majandus- ja kutsetegevuses. Hagiavalduse kohaselt vajas kostja laenu ettevõtlusega tegelemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Asjas kogutud tõendite kohaselt sai kostja laenulepingute nr 1 ja 2 alusel hagejalt lühiajalist laenu ettevõtlusega tegelemise jaoks. Laenulepingus nr 1 oli poolte vahel kokku lepitud intressi määr 30% aastas. Laen oli antud kostjale üheks kuuks, mis teeb laenuintressi määraks 2,5% kuus. Arvestades asjaolu, et hageja ei tegelenud laenu andmisel oma majandus- ja kutsetegevuses, oli laenu andmine hageja jaoks ilmselt koormav ning hageja risk laenu andmisel suur, millest tulenevalt on laenuintressi suurus põhjendatud. Laenulepingus nr 2 olid pooled kokku leppinud intressimääraks 5% kuus ehk 60% aastas ning laen oli kostjale antud 3,5 kuuks. Kohtu hinnangul on tegemist küll kõrge intressiga, kuid hageja risk oli laenulepingust nr 2 tuleneva laenu puhul veelgi suurem, sest kostja ei olnud laenulepingust nr 1 tulenevat kohustust tähtaegselt likvideerinud ning kostjal oli endiselt hageja ees võlgnevus. Kostja võttis laenulepinguga nr 2 kohustuse seada hageja kasuks hüpoteek, mis oli mõistlik arvestades kostja eelnevat maksekäitumist laenulepingust nr 1 tuleneva laenu tagastamisel. Hüpoteegi seadmise eesmärk oli vähendada hageja riski laenu andmisel, kuid kostja jättis vastava kohustuse täitmata, mistõttu hageja kasuks ei ole käesoleva ajani hüpoteeki seatud. Kostja oli laenulepingute allkirjastamisel teadlik laenuintresside suurusest ning leppis sellega. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel laenulepingutes nr 1 ja 2 kokku lepitud intresside suurus on piisavalt põhjendatud ning kokkulepe hüpoteegi seadmiseks laenulepingus nr 2 oli mõistlik. Kohtu hinnangul on laenulepingus nr 2 sätestatud kõrgem intressimäär põhjendatud ka tulenevalt asjaolust, et kostja jättis laenulepingus nr 1 sätestatud laenu tagastamise kohustuse tähtaegselt täitmata, millest tulenevalt oli hageja jaoks laenu andmise risk oluliselt kõrgem.

2-23-1772 Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet hagiavalduses piisavalt selgitanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 1 tulenev põhivõlgnevus summas 10 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 8850 eurot ning laenulepingust nr 2 tulenev põhivõlgnevus summas 10 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 000 eurot ja leppetrahv 10 416.66 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja nõuda põhivõlgnevus 20 000 eurot, viivis 18 850 eurot ja leppetrahv 10 416.66 eurot. Lisaks menetluskulud 2000 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 1400 eurot, ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb esitatud nõude osas rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, viivised summas 18 850 eurot, leppetrahv summas 10 416.66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 1400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 600 eurot ilma käibemaksuta (arvestusega 120 eurot ilma käibemaksuta/1 tund), mis sisaldab hageja ja kostja vahelise õigussuhte õigusliku analüüsi ja hagiavalduse koostamist, kokku 5 tundi. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

2-23-1772 nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1400 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 600 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Tulenevalt hageja taotlusest leiab kohus, et vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.