Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 712,29 eurot 2 587,29 eurot 2 462,29 eurot 2 337,29 eurot 2 212,29 eurot 2 087,29 eurot 1 962,29 eurot

125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot

15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025 15.02.2025 15.03.2025 15.04.2025 15.05.2025 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025

1 837,29 eurot 1 712,29 eurot 1 587,29 eurot 1 462,29 eurot 1 337,29 eurot 1 212,29 eurot 1 087,29 eurot 962,29 eurot 837,29 eurot 712,29 eurot 587,29 eurot 462,29 eurot 337,29 eurot 212,29 eurot

125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 212,29 eurot

2 587,29 eurot 2 462,29 eurot 2 337,29 eurot 2 212,29 eurot 2 087,29 eurot 1 962,29 eurot 1 837,29 eurot 1 712,29 eurot 1 587,29 eurot 1 462,29 eurot 1 337,29 eurot 1 212,29 eurot 1 087,29 eurot 962,29 eurot 837,29 eurot 712,29 eurot 587,29 eurot 462,29 eurot 337,29 eurot 212,29 eurot 0,00 eurot

1.2 Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3 Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos p-s 1.1 kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 3 197,65 euro ulatuseni.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G. D. 3 679,97 euro saamiseks. Kohus tegi 10.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.04.2023 aadressil XXX. Pooled esitasid kohtule

2-23-105991 kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohus asja menetlemiseks üle Harju Maakohtule. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-105991 menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtu põhjendused TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja § 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingu p-s 2.2 kokku leppinud, et kompromissis käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda, milline tingimus väljendub käesoleva kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p-s 1.2. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.