Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Asjaolud ja menetluse käik Sxxxxx Jxxxxxx esitas 03.03.2023. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tema ülalpidamisel on üks alaealine (sünd. xxxx. a). Võlgnik töötab xxxxxxxxxx AS-is vanemteenindajana ning tema igakuine netotöötasu on 830 eurot. Lisaks saab võlgnik igakuiselt sotsiaaltoetust 80 eurot. Väljaminekud on 640 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 190 eurot. Vara olemasolu esitatud avaldusest ei nähtu. Esitatud andmete kohaselt on kohustuste kogusumma vähemalt 30 669,15 eurot ning kohustused on 6 võlausaldaja ees. Võlgnik taotleb täitemenetluste peatamist nõuete sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Anne Böckleri menetluses täiteasjad nr 182/2022/3506, nr 182/2022/3507 ja nr 182/2022/3508. Avalduse kohaselt on võlgnik võtnud laene esialgu arvete tasumiseks ning hilisemalt eelmiste laenude finantseerimiseks. Võlgnik sattus hasartmängusõltuvusse. Võlgnik on suutnud mängimise lõpetada ning seadnud endale Maksu- ja Tolliametis hasartmängukeelu. Võlanõustajaga koos selgitati välja tekkinud olukord. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus määrusega 23.03.2023 võttis Sxxxxx Jxxxxxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe, tehes talle ülesandeks võlgniku vara- ja võlanimekirja esitamise ja hinnangu andmise võlgnikule sobiva maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Kohus peatas võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused ja kohtumenetlused. Usaldusisik esitas 17.04.2023 kohtule võlgniku vara – ja võlanimekirja ja hinnangu võlgnikule sobiva maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikule sobivaim menetlusliik on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus pidas kohtuistungil 17.04.2023, kus küsitles võlgnikku ja arutas temale sobivat menetlusliigi valikut. Võlgnik jäi selle juurde, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta on aru saanud selle menetluse sisust ja oma kohustustest menetluses. Ta on valmis neid täitma. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud Sxxxxx Jxxxxxxx maksejõuetusavaldust, usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja ja hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, leiab, et Sxxxxx Jxxxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Usaldusisiku esitatud dokumentidest nähtub järgmine: Sxxxxx Jxxxxxxxx on võlgnevuste nimekirja alusel kohustusi kokku: 27127,18 eurot, millele lisanduvad kolme nõude täitekulud. Kokku on nõude esitanud kuus firmat 16-nõudega, millest kolm on täitemenetluses Anne Böckleri juures. Sissenõudjaks Bondora AS. AS PlusPlus Capital ei vastanud usaldusisiku päringule, kuid tema nõue on kajastatud võlgade hulgas võlgniku avalduses väljatoodud

summana 4936.75 eurot. Sxxxxx Jxxxxxx töötab alates 01.12.2020 xxxxxxxxxx AS vanemteenindajana. Tema töökohaks on xxxxxxx Grossi Toidukaubad. Tema põhipalk on 850 eurot. Märtsi brutopalk 911,50 eurot, millest kohtutäitur pidas kinni 74,14 eurot (arest elatusmiinimumi säilitamisega 182/2022/3506) ning pangakontole kanti 759,61 eurot. Enne xxxxxxxxxx As-i tööle minemist, oli Sxxxxx Jxxxxxx lapsega kodune. Sxxxxx Jxxxxxxxl on põhiharidus. Võlgnikul on II pensionisambas, väärtusega ligi 2000 eurot, kuid seda ta ei plaani praegu välja võtta. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku olemasolevate kohustuste juures tuleks võlgnikul nende kogu ulatuses täitmiseks tasuda kuus aastat iga kuu 390 eurot. Usaldusisik leiab, et võlgnik ei ole selleks suuteline, sama arvab võlgnik ise. Ta oleks valmis tasuma iga kuu võlausaldajate eraldiste katteks 75 eurot. Võlgnikule on selgitatud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse käiku. Kohtuistungil kinnitas võlgnik usaldusisiku hinnangust nähtuvat. Ta ei ole kohtu kaudu lapsele elatist nõudnud, sest lapse isaga on kohtuväline kokkulepe elatise saamiseks, samuti veedab laps osa aega isa juures. Kohus selgitas võlgnikule, et tema pangakontolt nähtuvad laekumised eraisikutelt loetakse tema sissetulekuks, mille arvelt tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Võlgnik selgitas, et Maksu- ja Tolliametis on ta seadnud endale hasartmängukeelu, talle teadaolevalt pooleks aastaks. Ta kontrollib seda ja vajadusel pikendab. Tal ei ole enam mängusõltuvust. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat varalist võimekust. Seega ei ole võlgnikul võimalik endale võetud kohustusi täita ilma maksejõuetusmenetlust läbimata. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik ka võetud kohustusi täita, kuivõrd võlgnikul vara puudub. Kuna võlgniku sissetulekust saaks igakuiselt teha võlausaldajatele makseid umbes 75 euro ulatuses, ei ole sellistel tingimustel võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja seega ka võlgade ümberkujundamise menetlus võimalik. Võlgnikule sobiv menetlus FiMS § 18 lg.2 p.2 järgi on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus loeb tuvastatuks, et Sxxxxx Jxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Einar Vallandi andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Sxxxxx Jxxxxxxx pankroti välja 08. mail 2023.a kell 10.00 nimetab võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks Einar Vallandi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 02.06.2023. a algusega kell 11.0 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Virtuaalselt osaleda soovijatel tuleb kohtule sellest teatada pankrotihaldurile hiljemalt 31.maiks 2023. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Einar Vallandi andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.05.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

•

• •

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule. Menetluskulude jaotus FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lgs 11 sätestatust. PankrS § 23 lg.51 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. FiMS § 54 lg.2, PankrS § 23 lg.4, § 23 lg.51 alusel leiab kohus, et võlgniku Sxxxxx Jxxxxxxx usaldusisiku tasu maksmine tuleb määrata riigi vahenditest. Tasu suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.