Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi Realpro OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 21. detsembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Seve Ehituse Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
2702,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood 10398417), lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja (vastustaja): Realpro OY (Soome Vabariigi registrikood 2404763-9), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Rahuldada osaliselt hageja 10. aprilli 2023 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 5. aprilli 2023 tunnistus ja selle tõlge, aga jätta vastu võtmata tunnistuse lisad (sama faili lk 8–62). I.2. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 2702,22 eurot. I.3. Rahuldada hageja 17. aprilli 2023 taotlus ja tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 60 eurot (sh 25 eurot maakohtus ja 35 eurot ringkonnakohtus tasutust), mis kanda samale saajale ja pangakontole nagu lõiv tasuti. I.4. Harju Maakohtu 21. detsembri 2022 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja kostja menetluskulud maakohtus jäid hageja kanda, samuti menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule ja jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.6. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. I.7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
II.1. Hagi rahuldada. II.2. Tunnistada lubamatuks Realpro OY täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr 022/2021/7747. II.3. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. II.5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni punktid I.1–I.3) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Seve Ehituse Aktsiaselts (hageja) esitas 20. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi Realpro OY (kostja) vastu täiteasjas nr 022/2021/7747 (edaspidi: täiteasi) kostja täitmisavalduse alusel hageja suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
-
täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021 määrus, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale menetluskulud summas 2668 eurot, millele lisandub viivis alates 1. novembrist 2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; Helsingi ringkonnakohus (Helsingin hovioikeus) tegi 30. novembril 2021 otsuse (edaspidi: Soome kohtuotsus), millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 49 073,08 eurot. Otsus on vastavalt Soome seadustele koheselt täidetav; hagi esitamisel tasaarvestas hageja täitemenetluses esitatud nõude 2702,22 eurot enda nõudega kostja vastu, mis on tekkinud Soome kohtuotsuse alusel. Seega on kostja nõue hageja vastu tasaarvestusega lõppenud ja VÕS § 197 lg 2 järgi lõppes seni tasumata viivisenõue samaaegselt põhinõudega; hageja ei pea pärast Soome kohtuotsuse jõustumist tegema uut tasaarvestust; kuigi Soome õigus näeb ette jõustumata kohtuotsuse täitmisel teatava tagatise, siis ei takista see sama nõude kasutamist tasaarvestuseks, vaid vastavad normid käsitlevad üksnes väljamakse tegemist. Tasaarvestusolukord tekkis alates 30. novembrist 2021; 2 (8)
-
-
kui asuda seisukohale, et hagejal ei olnud hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud nõuet kostja vastu, on hagis esitatud tasaarvestuse avaldus käsitletav tingimusliku menetlusliku tasaarvestusena; Soome kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine kostja poolt ei oma tähtsust, sest kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestusega juba varem lõppenud.
2.Hageja taotles hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist, maakohus rahuldas selle taotluse 21. detsembri 2021 määrusega.
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kostja sai tasaarvestusest teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, st hagi oli esitamise ja menetlusse võtmise ajal õiguslikult perspektiivitu; Soome õiguse järgi on võimalik jõustumata otsuse alusel rahalist nõuet täita üksnes tagatise vastu. Võlausaldaja tagatis kaitseb võlgniku õigusi juhuks, kui täitmise aluseks olevat jõustumata otsust muudetakse. Hageja tagatist ei tasunud, mistõttu pole tal õigust Soome kohtuotsuse alusel väljamakset saada. Kostja saab esitada hageja nõudele vastuväite VÕS § 200 lg 4 tähenduses; kuigi Soome kohtuotsus on praeguseks jõustunud, polnud hagejal alust hagi esitada, sest täitmisavalduse esitamise ajaks polnud Soome kohtuotsust veel isegi tehtud. Pärast Soome kohtuotsuse jõustumist ei ole hageja kehtivat tasaarvestusavaldust esitanud. Hageja ei saakski enam uut ja kehtivat tasaarvestusavaldust teha, sest hageja nõue on täidetud – kostja tasus 1. aprillil 2022 hagejale Soome kohtuotsusega välja mõistetud summa.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi 21. detsembri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata ja tühistas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -
-
-
Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2668 eurot, millele lisandub viivis alates 1. novembrist 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; kostja esitas 24. novembril 2021 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur koostas 25. novembril 2021 hagejale täitmisteate; Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 30. novembri 2021 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 49 073,08 eurot, see otsus jõustus
31.märtsil 2022 ja hageja täitis otsusest tuleneva kohustuse 1. aprillil 2022.
4.2.Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuivõrd Soome kohtuotsus on jõustunud, siis pole kahtlust, et hagejal tekkis kostja vastu 49 073,08 euro nõue. Vaidlus on küsimuses, kas hageja võis tugineda hagiavalduses sisalduvale tasaarvestuse avaldusele, mis tehti enne Soome kohtuotsuse jõustumist.
4.3.VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on 3 (8)
tühine. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 197 lg 2 täpsustab tasaarvestuse tegemise õiguslikku mõju, st asjaolu, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega on tasaarvestuse õiguse teostamiseks ja tasaarvestuse kehtivuse kontrollimisel oluline selgeks teha, kas nõue, mida tasaarvestuse avalduses soovitakse tasaarvestada, on tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel kehtiv. Ainult juhul, kui tasaarvestada soovitakse kehtivat nõuet, millele ei saa esitada vastuväiteid, on võimalik lugeda tasaarvestus toimunuks.
4.4.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Maakohus leidis, et tasaarvestuse avalduse võib esitada hagiavalduses ja selle saab käesoleval juhul lugeda kostjale esindaja kaudu kättetoimetatuks koos hagiavaldusega ehk 18. jaanuaril 2022.
4.5.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled ei vaidle, et Soome kohtuotsus polnud edasikaebamise tähenduses lõplik ega hagiavalduses tasaarvestuse avalduse tegemise ajaks veel jõustunud. Soome täitemenetluse seadustiku (Ulosottokaari, edaspidi: UK, kättesaadav nt https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070705) [ptk 2] § 10 lg 1 kohaselt saab jõustumata otsuse alusel rahalist nõuet rahuldada üksnes tagatise vastu. Tagatis kaitseb poolt, kes soovib otsust edasi kaevata. Seega oli hagejal õigus nõuda jõustumata otsusest tuleneva nõude täitmist üksnes juhul, kui ta annab kostjale tagatise. Maakohus ei nõustunud hageja arusaamaga, et viidatud säte käsitleb üksnes raha väljamaksmist ega laiene tasaarvestuse võimalusele. Tasaarvestada saab sissenõutavaks muutunud nõuet, mille täitmist on võlausaldajal õigus nõuda, arvestades täitmisele seatud tingimusi. Kuna hageja pole väitnud, et ta oleks andnud seaduses nõutud tagatise, puudus tal õigus nõuda Soome kohtuotsusega kinnitatud nõude täitmist ning ühtlasi ka õigus tasaarvestada nimetatud nõuet kostja nõudega tema vastu. Seetõttu pole täitemenetluses sissenõutav nõue tasaarvestusega lõppenud.
4.6.Hageja pole pärast Soome kohtuotsuse jõustumist teinud uut tasaarvestust. Nüüd ei saa seda enam ka teha, sest kostja täitis oma kohustuse 1. aprillil 2022.
4.7.Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse osas. Esiteks pole hageja oma tasaarvestuse avaldust tingimuslikuna sõnastanud. Teiseks ei saa hageja rollis olev pool teha menetluslikku tasaarvestust, vaid see on kostja õigus.
4.8.Neil põhjendustel leidis maakohus, et hageja tasaarvestus ei toonud kaasa täitemenetluses täidetava nõude lõppemist, mistõttu puudub kohtul alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seetõttu jäi hagi rahuldamata.
4.9.Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse. Kostja taotles õigusabikulu 3627 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Maakohtu hinnangul olid kostja kulunimekirjas loetletud toimingud 9,4 t ulatuses vajalikud ja põhjendatud, kuid kohane esindustasu tunnihind on kostja märgitud 390 euro asemel 200 eurot. Neil põhjendustel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1880 eurot (= 9,4 × 200), millelt kohustas hagejat tasuma kostja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivist.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks eksis maakohus VÕS § 197 lg 1 ja UK ptk 2 § 10 lg 1 kohaldamisel. Maakohus poleks tohtinud Soome õigust ise tõlgendada, vaid pidi kasutama eksperdi abi. Kohtu tõlgendus ei ole õige, sest tasaarvestuse tegemine veel lõplikult jõustumata lahendist tuleneva nõudega ei eelda Soome õiguse järgi tagatise andmist. 4 (8)
5.2.Teiseks ei vasta kostja võimalik vastuväide Soome kohtuotsusest tulenevale hageja nõudele VÕS § 200 lg 4 tunnustele. Tasaarvestust välistavad vastuväited selles tähenduses on üksnes need, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selliste alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) või teatava ajavahemiku jooksul keelduda (Riigikohtu 15. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657, p 12).
5.3.Kolmandaks saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel põhimõtteliselt arvestada ka kohtumenetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad (Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 21). Alates Soome kohtuotsuse jõustumisest ei olnud kostjal alust väita, et hageja ei saa nõudeid tasaarvestada. Hageja ei pidanud samasisulist avaldust esitama korduvalt.
5.4.Pärast ringkonnakohtu selgitusi 10. märtsi 2023 määruses esitas hageja koos
10.aprilli 2023 seisukohaga Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 5. aprilli 2023 tunnistuse sama kohtu 30. novembri 2021 otsuse täidetavuse kohta.
6.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse asja sisulise lahendamise ja kostja menetluskulude hageja kanda jätmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab kostja kulud maakohtus tema enda anda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda (TsMS § 137 lg 11). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad kumbki ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Hageja esitas koos 10. aprilli 2023 seisukohaga Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 5. aprilli 2023 tunnistuse sama kohtu 30. novembri 2021 otsuse täidetavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud, edaspidi Brüssel I bis määrus) I lisa vormil. Tunnistusele olid omakorda lisatud ingliskeelne volikiri, Soome kohtuotsuse ärakiri, sellele eelnenud Helsingi esimese astme kohtu (Helsingin käräjäoikeus) 19. juuni 2018 otsuse ärakiri ja väljavõtted Soome seadustest (sama faili lk 8– 62). Ühtlasi esitas hageja tunnistuse tõlke eesti keelde. Ringkonnakohus rahuldab hageja uute dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotluse osaliselt. Põhjendatud on võtta toimikusse Soome kohtuotsuse täidetavuse kohta välja antud tunnistus, sest see jäi maakohtus esitamata mh kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu (TsMS § 652 lg 3 p 2). Samuti on TsMS § 33 lg 1 järgi asjakohane lisada toimikusse tunnistuse tõlge. Tunnistuse lisad ei ole kas asjakohased või on juba toimikus, mistõttu jäävad need TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.
9.Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks. Sellise hagi hinnaks eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot. TsMS § 132 lg 2 võimaldab kohtul nimetatud eeldusest kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust. TsMS § 132 lg 5 teise lause kohaselt ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb arvesse võtta hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagis taotletakse (Riigikohtu 27. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689, p 14 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul märkis hageja, et hagi esitamise aja seisuga on sundtäitmisel 2702,22 euro nõue. Eeltoodud kaalutlustel on see kohane määrata TsMS § 123, § 132 lg-te 1 ja 2, § 136 lg-te 1 ja 4 ning § 137 lg-te 1 ja 11 alusel hagi hinnaks mõlemas kohtuastmes.
5 (8)
10.Hageja esitas 17. aprilli 2023 riigilõivu osaliselt tagastamise taotluse, mille kohus saab rahuldada. Tulenevalt tsiviilasja hinna muutmisest, väheneb tasuda tulnud riigilõivu summa maakohtus 25 euro (= 300 – 275) ja ringkonnakohtus 35 euro (= 420 – 385) võrra. Kokku tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada 60 eurot (= 25 + 35).
11.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest täitedokumendi, Soome kohtuotsuse, selle jõustumise ja täitmise kohta (vaidlustatud otsuse p-d 16 ja 23). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti TMS § 221 lg 1 järgi ja määratles asjakohaselt vaidluse põhiküsimuse: kas hageja sai hagi esitamise ajal teha kehtiva tasaarvestuse, mis annaks aluse tunnistada tema suhtes toimuv sundtäitmine lubamatuks (vaidlustatud otsuse p-d 17–18). Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et tasaarvestuse avaldus võib sisalduda hagiavalduses ja hageja avaldust ei saa käsitleda menetlusliku tasaarvestusena (vaidlustatud otsuse p-d 21 ja 24).
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lõppjäreldusega hageja nõude lahendamisel, vaid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Põhjendused on järgmised.
12.1.Asja lahendamisel kohaldub lisaks vaidlustatud otsuses viidatud normidele ka Brüssel I bis määrus. Eesti ja Soome on mõlemad EL-i liikmesriigid, mistõttu on viidatud määruse kohaldamisala avatud. See õigusakt on mõlema liikmesriigi õiguse suhtes esimuslik.
12.2.Soome kohtuotsuse Eestis täidetavus oleneb Brüsseli I bis määruse art 39 järgi sellest, kas see on Soomes täidetav, ja ainult niisugusel juhul saab otsuse alusel võtta kaitsemeetmeid art 40 alusel (vrd nt Euroopa Kohtu 7. aprilli 2022 ostus C-568/20, p 32). Kuigi tasaarvestus ei kuulu otseselt kaitsemeetmete hulka (vrd Brüsseli I bis määruse art 2 punkt a), siis saab samaväärse tähenduse omistada muudele õiguskaitse viisidele, mis on ette nähtud Brüsseli I bis määruse art-s 40 viidatud õigusega, st Eesti õigusega. Nende hulka kuulub ka tasaarvestuse tegemine, mille näeb ette VÕS § 197 jj ning millele saab tugineda TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis. Niisiis tuleb hageja tasaarvestuse kehtivuseks eelkõige hinnata, kas Soome kohtuotsus oli tasaarvestuse avalduse tegemise (hagi esitamise) ajal Soomes täidetav.
12.3.Brüssel I bis määruse art 36 lg 1 kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Brüssel I bis määruse art 37 lg 1 näeb ette, millised dokumendid peab esitama pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele. Viidatud sätte punkti b järgi tuli esitada Brüssel I bis määruse art 53 (ja sama määruse I lisa) kohane tunnistus. Hageja esitas tunnistuse (tl 162–165, tõlge 166–167), mille ringkonnakohus võttis vastu ja mida saab järelikult tõendina hinnata asja lahendamisel. Tunnistuse p-st 4.4.1 nähtub, et Soome kohtuotsus on Soomes tingimusteta täitmisele pööratav alates 30. novembrist 2021.
12.4.Tunnistus ei kajasta piiranguid, millest saaks järeldada, et hageja tasaarvestuseks kastutatud nõue (nn aktiivnõue) polnud 20. detsembri 2021 tasaarvestuse tegemise ajal sissenõutav. Kostja viitas 17. aprilli 2023 seisukohas tunnistuse p 4.6.1.1 teisele lõigule, mis sisaldab tekstiosa „ühe kuu möödumisel ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast“. Kostja leiab sisuliselt, et viidatud lõigu järgi muutus hageja aktiivnõue sissenõutavaks alles ühe kuu möödumisel Soome kohtuotsuse tegemisest ja hageja ei saanud hagi esitamise ajal veel teha kehtivat tasaarvestust. See seisukoht pole põhjendatud. Nagu nähtub Soome kohtuotsuse lk 18 eelviimase lõigu teisest lausest, määrab ühe kuu pikkune tähtaeg viivise arvutamise alguse aja. See on kooskõlas Soome kohtumenetluse seadustiku (Oikeudenkäymiskaari, edaspidi: OK, kättesaadav nt https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1734/ 17340004000) 21. ptk § 8 teise lõiguga. Hageja ei väida, et ta kasutas aktiivnõudena viivise nõuet. Järelikult ei olnud Soome kohtuotsuse ega tunnisuse järgi takistust Soome kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhivõla (menetluskulude hüvitis, mille summa ületas kostja rahalist nõuet) sissenõutavuseks hagi esitamise ajal. 6 (8)
12.5.Brüssel I bis määruse art 39 kohaselt on liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Sama määruse art 41 lg 1 sätestab, et täitemenetlusele kohaldatakse üldjuhul taotluse saanud liikmesriigi õigust, kusjuures ka teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on taotluse saanud liikmesriigis täidetav, täidetakse seal samadel tingimustel kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsus. Nende normide alusel leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus hageja tugineb Eestis toimuvas täitemenetluses tasaarvestusele oma nõudega, mis tuleneb Soome kohtuotsusest, kohaldub Eesti täitemenetlusõigus, aga selles reguleerimata osas võlaõigus. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008 määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) artikliga 17, mille järgi on muu kokkuleppe puudumise korral tasaarvestus reguleeritud õigusega, mida kohaldatakse nõudele, mille suhtes tasaarvestust nõutakse (nn passiivnõue). Käesoleval juhul on passiivnõue kostja rahaline nõue hageja vastu, mille sisu on Eesti kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulude hüvitis. Sellele nõudele kohaldub Eesti õigus. Kokkuvõtvalt tuleb hinnata hageja tasaarvestust TMS § 221 tähenduses ja selle kehtivust VÕS § 197 jj järgi.
12.6.TMS § 221 ei sisalda sisulisi ega vormilisi eritingimusi, millele peab vastama tasaarvestus, millele tuginedes taotleb võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Käesoleval juhul pole kahtlust, et tasaarvestuseks kasutatud aktiivnõudele ei saanud hageja tugineda enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemist. Nimelt tehti täitedokumendiks olev ja passiivnõuet kajastav Eesti kohtu lahend 25. jaanuaril 2021, aga aktiivnõudena kasutatud menetluskulude hüvitise mõistis Soome kohus välja 30. novembri 2021 otsusega. Seega on täidetud tingimus, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis saab arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemist (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika).
12.7.Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hagejal oli tasaarvestuse tegemise ajal õigus nõuda kostjalt Soome kohtuotsuse täitmist (VÕS § 197 lg 1) ja kas kostja võis esitada hageja nõudele vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4). Eespool p-s 12.3 märgitud kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et hagejal oli hagi esitamise ajal õigus nõuda kostjalt Soome kohtuotsuse täitmist, st tegemist oli juba sel ajal tasaarvestusolukorraga VÕS § 197 lg 1 tähenduses. Kostja tugineb VÕS § 200 lg 4 järgi vastuväitele, et UK ptk 2 § 10 esimese lõigu teises lauses sisalduva piirangu tõttu saanuks Soome kohtuotsusega välja mõistetud raha hagejale välja maksta üksnes tagatise vastu. Sarnase sisuga säte sisaldub OK ptk 30 §-s 22. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et need normid näevad ette teatava tagatise Soomes toimuvas täitemenetluses, aga eespool p-s 12.5 märgitud kaalutlustel ei mõjuta need Eesti õiguse järgi hinnatavat tasaarvestusõigust. Seega pole kostja esitanud piisavat vastuväidet VÕS § 200 lg 4 tähenduses, mis takistaks hageja tasaarvestuse kehtivust.
12.8.VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eelneva põhjal võis hageja teha tasaarvestuse alates 30. novembrist 2021. Menetluses tugineb hageja sundtäidetava nõude lõppemisele hiljemalt hagiavalduse kostjale kättetoimetamise ajal, see on kooskõlas viidatud sätte, VÕS § 198 esimese lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 esimese lausega. Hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamiseks on piisav tuvastada, et täitmisavalduses (tl 105) ja täitmisteates (tl 17– 20) kirjeldatud nõue on tasaarvestusega lõppenud.
12.9.Poolte muid väiteid ei ole tasaarvestuse kehtivuse hindamisel enam vaja uurida. Eelkõige ei tule käsitleda küsimust, kas hageja pidanuks tegema uue tasaarvestuse avalduse pärast Soome kohtuotsuse jõustumist. Samuti pole vaja ulatuslikumalt analüüsida Soome õigust kui märgitud eespool p-des 12.4 ja 12.7, sest see ei mõjuta asja lahendust. 7 (8)
13.Eelnevast tuleneb, et sundtäitmine täiteasjas tuleb tunnistada lubamatuks. Seetõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse asja sisulise lahendamise osas ja teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi.
14.Maakohus tagas hagi 21. detsembri 2021 määrusega ja määras täiteasjas täitemenetlus peatada. Vaidlustatud otsusega maakohus tühistas hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel, sest hagi jäi rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus teeb poolte vaidluses teistsuguse sisulise lahendi, siis tuleb hagi tagamine ikkagi tühistada. Nimelt saaks TsMS § 445 lg 2 järgi jätta hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. See tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud. TMS § 48 lg 1 p 4 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, kui sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. Seega saabub koos ringkonnakohut otsuse jõustumisega olukord, kus kohtutäitur peab täitemenetluse niigi lõpetama ja selle jätkuv peatamine pole enam vajalik. Neil kaalutlustel jääb vaidlustatud otsuse resolutsioon hagi tagamise tühistamise osas muutmata.
15.Mõlema kohtuastme menetluskulud jaotab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel. Täitedokumendiks olev kohtumäärus jõustus 1. novembril 2021 ja kostja esitas selle täitmisele
24.novembril 2021. Hagejal oli võimalik määrus pärast jõustumist kohe täita ja kostja ei kiirustanud selle täitmisele pööramisega ebamõistlikult. Kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse kulude hüvitamine hagejale, kes jättis jõustunud kohtulahendi kohaselt täitmata ja põhjustas nii ise täitemenetluse algatamise. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks TsMS § 171 lg 2 kohaldamist, sest hageja esitas Soome kohtuotsuse täidetavuse tunnistuse hilinemisega maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu (vt eespool p 8). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et hageja on küll tasunud mõlemas kohtuastmes riigilõivu, aga samas jäävad täitemenetluse kulud TMS § 221 lg 4 tõttu kostja kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kuivõrd hageja ei saavuta apellatsioonkaebusega mh soovitud tulemust, et kõik menetluskulud jääks kostja kanda, siis rahuldatakse kaebus osaliselt.
16.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Tervikresolutsioonis pole vaja korrata ringkonnakohtu menetluslikke otsustus tõendite, tsiviilasja hinna ja riigilõivu tagastamise kohta. Nimetatud otsustused ei ole ka kassatsiooni korras vaidlustatavad. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.