2-22-15498/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb V. H.il tasuda Aktiva Portfolio AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi lühidad asjaolud, nõue I AS ja kostja sõlmisid 15.10.20 laenulepingu nr C85004206964, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 700,00 eurot. Kostja ei ole laenuandjale ega hagejale midagi tasunud, seega on põhiosa võlgnevus summas 700,00 eurot. Laenulepingus nr C85004206964 leppisid pooled intressimääraks 22,00% aastas (hagi Lisa 1 lk 1). Kostjal on intressi võlgnevus alates lepingu väljastamist, s.o. 15.10.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 26.04.2021 summas 81,76 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule C85004206964 on igakuine laenu kuutasu summas 2,50 eurot. Kostjal kuutasu võlgnevus on alates 05.11.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 05.04.2021.a. summas kokku 15,00 eurot (2,50 + 2,50 + 2,50 + 2,50 + 2,50 + 2,50). Seega on lepingutasu summas kokku 15,00 eurot. I AS saatis 06.04.2021 kostjale laenulepingu C85004206964 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (hagi Lisa 2). VÕS § 101 lg 1 punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu nr C85004206964 üles 26.04.2021 (hagi Lisa 3). I AS loovutas 29.04.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS ́le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab viivist lepingu C85004206964 põhivõla summalt 700,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.04.2022 kuni hagi esitamiseni 17.10.2022

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 22,00% kooskõlas laenulepingu punktiga 2 (hagi Lisa 1) ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 227,41 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (hagi Lisa 6). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 227,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 700,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 18.10.2022.a. lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,00% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 700,00 eurot × 22,00% aastas = 154,00 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS § 113.2 lg 2 järgi. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 700 eurot, intress 81,76 eurot, kuutasu 15,00 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 227,41 eurot, viivised alates 18.10.22 kuni põhinõude summas 700 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22% aastas; riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.12.22.a. ning hageja 16.03.23 (dok 4s) täpsustused avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.04.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 280 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 1500 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 4 tundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 2 töötunni ulatuses summas 240 eurot (2*120) õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 520 eurot (280+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (520 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.