2-23-2695/18 - Muud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

eurot. Avaldajal on makseraskused tekkinud kasiinos mängimise, alkoholi tarbimise ja kiirlaenude võtmise tagajärjel. Avaldaja on proovinud võlausaldajatega läbi rääkida, kuid summad muutusid liiga suureks. Kohus kuulas avaldaja 28.02.2023 kohtuistungil ära. 21.03.2023 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Tiia Kalaus, kellele tegi kohustuseks esitada kohtule FiMS § 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisadega (hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ning makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule). 20.04.2023 esitas võlgniku usaldusisik kohtule aruande, milles nähtub, et usaldusisik ei pea võimalikuks T. T. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Põhjuseks on eeskätt kava täitmise pikk tähtaeg võrreldes pankrotimenetlusega. Samuti ei ole võlgade ümberkujundamisel nõude rahuldamise summa võlausaldajatele kasulikum võrreldes pankrotimenetlusega. Lisaks on võlausaldaja Xxxx AS kinnitanud, et ei anna nõusolekut pandiga tagatud nõuete ümberkujundamiseks. Võlgniku sissetulekut ning tema kohustuste mahtu arvestades, ei oleks ka kava täitmine võlgniku poolt tõenäoliselt võimalik. Kuivõrd võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu, mitte makseraskustes, siis on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus peab võtma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks juhul, kui võlgnik selle menetluse läbiviimist soovib. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 03.05.2023 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku aruandega tutvunud ja on sellega nõus. Võlgnik teatas ka, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Usaldusisik leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mitte makseraskustes, mistõttu on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik usaldusisikuga nõustus ning teatas, et soovib siiski pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Esitatud töölepingust nähtub, et B OÜ on suurendanud võlgniku töötasu alates 06.05.2023 summani 1 400.00 eurot (bruto), netolaekumine on seega igakuiselt ca 1 200.00 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga Xxxx. Korter on suurusega 36,60 m2 . Oma avalduses on võlgnik märkinud vara maksumuseks ca 60 000.00 eurot. Võlgniku pakutud korteri võimalik väärtus võib olla 60 000.00 eurot, kuid see sõltub vara seisukorrast. Usaldusisik on tuvastanud, et korteriomand on koormatud kahe hüpoteegiga kahe erineva võlausaldaja nõuete katteks, nõuete summaga 32 292.20 eurot. Kokkuvõttes on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikule kuuluva vara väärtuseks on ca 60 000.00 eurot ning jooksev palgatulu ca 1 200.00 eurot/kuus (neto). Muu väärtuslik vara võlgnikul puudub. Kokku on võlgnikul usaldusisiku poolt tuvastatud teadaolevaid kohustusi summas 74 316.70 eurot, sh pandiga tagatud nõuded - Xxxx AS (eluasemelaen, väikelaen, krediitkaardi leping) kokku summas 21 420.37 eurot ning O OÜ (Viru Maakohtu TSO 15.12.2022, xxxx) nõue summas 11 533.11 eurot, ülejäänud osas tagamata nõuded (kiirlaenud, kommunaalmaksed, täituri tasud jne). Usaldusisik ei ole tuvastanud, et mõne kohustuse osas oleks võimalik esitada vastuväiteid nõude kehtivuse osas. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks, enamuse aluseks on jõustunud kohtulahendid (sh maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrused) või võlgniku poolt allkirjastatud võlatunnistused. Võlgnik ei ole avalduses esitanud andmeid nõuete kohta, mida ta ei tunnista. Usaldusisik leiab, et arvestades, võlgnikul teadaolevaid kohustusi, on võlgnik maksejõuetu, mitte makseraskustes, sest tema vara väärtus tegelikult ei taga olemasolevate kohustuste tasumist. Makseraskused on võlgnikul olnud juba vähemalt kolme viimase aasta jooksul, mistõttu väide, et tal on ainult ajutised makseraskused, ei ole tõene. Võlgnik on kinnitanud, et on tegelenud hasartmängude mängimisega, lisaks on võtnud kiirlaene. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on võtnud kiirlaene mitte oma majanduslikust toimetulekust tulenevatel põhjustel, vaid nende laenude võtmise eesmärk oli suures ulatuses hasartmängudeks rahaliste vahendite kasutamine, mida võib pidada vara raiskamiseks. Samas on võlgnik kohtule ja usaldusisikule kinnitanud, et on seadnud endale kasiinodesse sisenemise keelu maksimaalselt kolmeks aastaks. Võlgnikul on kindel soov võetud laene tagastada ning alustada nö „uut elu“. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Tiia Kalaus täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 05.05.2024 (FIMS § 46 lg 3). Kohtu selgitused: − Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 5 (7)

− Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1 ja 3, § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 6 (7)

Usaldusisik on teinud kulutusi ning tööd 12 tundi ja 30 minutit, tunnitasuga 100.00 eurot. Usaldusisik palub seega tema tasuks määrata koos käibemaksuga 1 500.00 eurot, tasumisega OÜ Civilex kontole xxxx Xxxx AS-is. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1 500.00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna võlgnik esitas algselt maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, määras kohus FiMS § 19 lg 2 alusel enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa (1 500.00 eurot), mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma ning tähtaja selle summa tasumiseks. Kohus võimaldas võlgnikul tasuda usaldusisiku tasu osade kaupa, s.o kolme osamaksega. Võlgniku eest on esimese osamakse summas 500.00 eurot tasunud 14.03.2023 M. L., teise osamakse summas 500.00 eurot tasus võlgnik 28.04.2023 ise. Kuna kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, vaid kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis tuleks deposiiti tasutud summad võlgnikule tagastada. Kuna aga PankrS § 35 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus, lisaks tuleb PankrS § 150 lg 1 ja 2 tulenevalt usaldusisiku tasu välja mõista pankrotivarast, on põhjendatud deposiiti tasutud summad võlgnikule mitte tagastada, vaid need välja maksta osaliselt usaldusisiku tasu katteks, s.o summas 1 000.00 eurot.