(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-16304
Kohtuasi
Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) hagi X vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.08.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Standart Invest Estonia OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12314399, aadress NNN, Tallinn, 10117) , lepinguline esindaja Anne-Jana Prantsuzova (e-post XXX) Kostja: X (isikukood XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.08.2022. a määrus jätta muutmata.
2.Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-2 peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS § 427 teine lause). Määruse resolutsiooni punkt 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) (hageja) esitas 05.11.2020. a Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 794 482 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlalt summas 153 792 eurot perioodi 30.01.2014. a kuni 30.10.2020. a eest ja viivised põhinõudelt alates 01.11.2020. a kuni võgnevuse kohase tasumiseni.
2.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 27.01.2021. a määrusega.
3.Hagimaterjale ei ole kohtu hinnangul õnnestunud vastustajale kätte toimetada. Hagis märgitud kostja elukoha aadressile FFF, Tallinn saadetud dokumendid tagastati Harju Maakohtule hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress puudub, lisaaadress alates 01.10.2015. a on NNN, Tallinn. Sellele aadressile saadetud dokumendid tagastati Harju Maakohtule seoses aadressi ebapiisavusega (tegemist korterelamuga, aga puudub korteri number). E-posti teel edastas kohus materjalid XXX ning YYY, dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kostjale kuuluks kinnisvara, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt sai kostja Eestis tulu viimati 2016.a., kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks käesoleval ajal menetlusosaliseks muus käimasolevas kohtumenetluses. Rahvastikuregistris on kostja andmed märkega „arhiveeritud“.27.05.2021. a vastas politsei Harju Maakohtu päringule, et kontrollis FFF aadressi, seal kostja ei ela, korteriomanik ütles, et kostja elas seal 2-3 kuud 5 aastat tagasi, kuid peaks praegu elama Venemaal. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja Venemaa kodanik, kostja elamisloa staatus on „kehtetu“. Politsei vastuse kohaselt tehti kostjale ettekirjutus Schengeni riikidest lahkumiseks hiljemalt 15.12.2016. a. Politseile teadaolevalt lahkus kostja Eestist 13.12.2016. a ning puuduvad andmed, et ta oleks hilisemalt Eestisse tagasi tulnud. Politseile teadaolevad võimalikud kostja aadressid välismaal on Venemaa, MMM ja Venemaa, SSS. Harju Maakohus esitas 19.10.2021. a Justiitsministeeriumi kaudu taotluse dokumentide kättetoimetamiseks Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule. 01.06.2022. a saabunud vastuste kohaselt dokumente kätte toimetada ei õnnestunud.
4.08.06.2022. a määras Harju Maakohus hagejale tähtaja kuni 22.06.2022. a, et esitada täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Maakohus hoiatas, et andmete esitamata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud. Hageja viitas 14.06.2022.a e-kirjas avaliku kättetoimetamise võimalusele. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 04.08.2022. a määrusega Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) hagi X vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
6.Määruse põhjendustest nähtuvalt jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.
2-20-16304
7.Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressile ega kasutades täiendavaid andmeid, mis on selgunud päringutest. Kohtule kättesaadavatest registritest täiendavaid andmeid ei nähtu. Kogutud andmete kohaselt kostjal käesoleval ajal Eestiga seosed puuduvad, kostja on läinud tagasi elama Venemaale. Kuivõrd kostja on Venemaa kodanik, tuleb temale menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohaldada 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping).
8.Eesti kohtu menetlusdokumendi kättetoimetamine Venemaa kodanikule Venemaal saab viidatud lepingu art 9 ja 10 alusel toimuda Vene pädeva asutuse poolt Eesti justiitsministeeriumi poolt edastatud kohtu õigusabitaotluse alusel. Kohus vastava taotluse tegi, kuid Vene kohus teatas kättetoimetamise ebaõnnestumisest. Täiendavaid viise menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Venemaal õigusabileping ette ei näe, sh ei näe leping ette avaliku kättetoimetamise võimalust.
9.Kuivõrd kättetoimetamine Venemaal on reguleeritud välislepinguga, TsMS kättetoimetamise sätteid, sh TsMS § 317 avalik kättetoimetamine, ei saa kohaldada. Seetõttu on kohtu võimalused hagimaterjalide kostjale kättetoimetamiseks ammendunud. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud, tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel jätta läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ja lahendada asi tagaseljaotsusega, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus vastuolus TsMS § 3 lg-ga 1, § 316 lg-ga 4, § 317 lg 1 p-dega 1 ja 2, § 407 lg-ga 1 ning 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 10 regulatsiooni ja nõuetega.
12.Vastavalt 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artiklile 10 dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele.
13.Vene Föderatsiooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lg 6 kohaselt tuleb hagiavaldusele lisada hagiavalduse ja sellele lisade ärakirjade puhul väljastusteade või muud hagiavalduse suunamist kinnitavad dokumendid teistele asjas osalevatele isikutele, mida teistel asjas osalevatel isikutel ei ole.
14.Vene Föderatsiooni Tsiviilkohtumenetluse artikli 117 „Nõuetekohane teavitamine“ alusel loetakse asjas osalevad isikud ja teised protsessis osalejad nõuetekohaselt teavitatuks, kui kohtuistungi alguseks, eraldi menetlustoimingu tegemiseks on kohtul teave kohtu kohtuteade kättesaamise kohta või muu tõend selle kohta, et asjas osalevad isikud on kohtumenetluse alustamise kohta eelnevalt saanud teavet. Asjas osalevad isikud ja teised protsessis osalejad loetakse kohtu poolt nõuetekohaselt teavitatuks ka juhul, kui adressaat keeldus kohtuteadet vastu võtmast ja postiorganisatsioon või kohus fikseeris selle keeldumise.
2-20-16304
15.See tähendab, et Venemaa seaduste kohaselt kehtib alternatiiv: kui kohaletoimetamist ei toimunud, piisab tõendada, et kostjale on hagiavaldusest teavitatud kostja registreeritud aadressile. Venemaa pädeva kohtu saadud materjalide alusel on kindlaks tehtud, et vastustaja registreeritud aadress on Venemaa, SSS. Leninskij rajonnõj kohus on kinnitanud, et vastustajale oli korduvalt esitatud kohtuteabe kohtuistungist, kuid kostja ei ilmunud sellele.
16.Ülaltoodud Venemaa Föderatsioonis kehtivate kohtumenetluse reguleerivate eeskirjade alusel, juhul kui kohtuteave on saadetud vastustaja ametlikule registreerimise aadressile, kuid vastustaja ei ole seda vastuvõtnud, postiasutus tagastas selle peale hoiustamise tähtaja möödumist ning kohus fikseeris selle, loetakse et kohus on kohtuteate nõuetekohaselt toimetanud ega ole vajalikud muud toimingud vastutajale hagiavalduse kättetoimetamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil kehtivate eeskirjade kohaselt.
17.Lisaks oli võimalik dokumenti avalikult kätte toimetada ka Eestis, lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2. TsMS § 407 lg 1 alusel kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastustaja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati vastustajale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited vastustaja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt TsMS § 407 paragrahvi lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
18.Arvestades ülaltoodut on määruskaebuse esitaja arvamusel, et dokumendid vastustajale tuleb lugeda kätte toimetatuks ja esineb alus lahendada asja tagaseljaotsusega ning puudusid alused jätta hagiavaldus läbi vaatamata.
19.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus leidis põhjendatult, et käesoleval juhul kohaldub kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamisel 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping), kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja rahvastikuregistri kohaselt Venemaa kodanik (tlk 42).
22.Õigusabilepingu artikli 9 lõike 1 esimene lause sätestab, et järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Õigusabilepingu artikkel 10 sätestab, et dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad olema märgitud kätteandmise aeg ja koht ning isik, kelle kätte dokument anti.
23.Tsiviilasja materjalid ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjat on käesoleva tsiviilasja menetlusest Vene Föderatsioonis kehtivate eeskirjade kohaselt
2-20-16304 teavitatud, arvestades, et Justiitsministeeriumist laekunud informatsiooni kohaselt ei õnnestunud Vene Föderatsiooni pädevatel asutustel dokumente kostjale kätte anda (tlk 133).
24.Sealjuures nähtub saadud vastustest, et: 1) Sankt-Peterburgi Smolninski rajoonikohtusse kostja 24.02.2022. a, 17.03.2022. a ja 07.04.2022. a ei ilmunud; kostjale Sankt-Peterburg, MMM aadressile saadetud kohtudokumendid on hoiutähtaja möödumisel kohtule tagastatud ning kostja ei olegi sellele aadressile sisse registreeritud isikute nimekirjas (tlk 135); 2) Sverdlovski oblasti Nižnii Tagili linna Lenini rajoonikohtusse kostja 29.12.2021. a, 28.01.2021. a, 24.02.2022. a ei ilmunud ning kostjale tema registreeritud elukoha aadressile, so NNN, saadetud dokumendid on kohtule hoiutähtaja möödumisel tagastatud (tlk 137).
25.Vastustest ei nähtu, et kohtutel oleks teave dokumentide kättesaamise kohta kostja poolt või muud tõendid selle kohta, et kostja on kohtumenetluse alustamise kohta teavet saanud. Ka ei nähtu nendest asjaolu, et kostja oleks kohtute dokumentide vastuvõtmisest keeldunud. Seega ei võimalda vastustes kirjeldatud asjaolud asuda seisukohale, et kostjale on kohtu dokumendid Vene Föderatsioonis kehtivate eeskirjade kohaselt kätte toimetatud. Selliselt ei ole õigusabilepingu järgset kohtudokumentide kättetoimetamisi tõlgendanud ka kumbki Vene Föderatsiooni pädev asutus, arvestades, et mõlemad kohtud on teada andnud, et Harju Maakohtu korraldust ei olnud kättetoimetamise võimatuse tõttu täita võimalik (tlk 135 ja 137).
26.Kuivõrd õigusabileping ei näe ette eraldi võimalust menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks, ka ei ole määruskaebuse esitaja tuginenud väitele, et nimetatud kätte toimetamise viisi võimaldaks mõni Vene Föderatsiooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel, järeldas maakohus õigesti ka seda, et menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine ei ole õigusabilepingu alusel võimalik.
27.Eeltoodut arvestades on põhimõtteliselt õige ka see maakohtu järeldus, et praegusel juhul ei saa menetlusdokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikku, sh TsMS § 317 sätteid kohaldada. Põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (vt RKo 06.01.2004. a, kohtuasjas 3-1-3-13-03, p 31). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja registreeritud elukoht on teadaolevalt Vene Föderatsioonis, ei ole võimalik nõustuda selle määruskaebuse esitaja väitega, et käesoleva asja dokumendid oli kostjale võimalik kätte toimetada Eestis, lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2.
28.Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktikas on alternatiivselt leitud ka seda, et menetlusdokumentide kättetoimetamise osas kohaldub juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada Vene Föderatsioonis, 15.11.1965. a Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon (konventsioon) (vt RKTKm 11.01.2012. a, 3-2-2-2-11, p 9 esimene lõik). Siiski ei võimalda ka see asjaolu ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas esitatud määruskaebust rahuldada.
29.Nimelt järeldub konventsioonist, et üldjuhul toimub dokumentide kättetoimetamine konventsiooni alusel analoogselt õigusabilepingus sätestatud üldisele korrale. Konventsiooni artikkel 5 sätestab, et adressaatriigi keskasutus annab dokumendi ise kätte või korraldab selle kätteandmise asjakohase asutuse poolt kas: a) adressaatriigi seadustega siseriiklikes protsessides tema territooriumil olevatele isikutele dokumentide kätteandmiseks ette nähtud korras või b) taotluse esitaja nõutud erikorras, kui selline kord pole vastuolus adressaatriigi seadustega.
2-20-16304
30.Kuigi osundatud erikorda reguleerib konventsiooni artikkel 10, mis sätestab, et, juhul kui adressaatriik ei vaidle vastu, on lubatav: a) saata kohtudokumente postiga otse välisriigis asuvatele isikutele; b) dokumendi päritoluriigi kohtuametnikel, ametiisikutel või teistel pädevatel isikutel kohtudokumente kätte anda otse adressaatriigi kohtuametnike, ametiisikute või teiste pädevate isikute kaudu, c) kohtumenetlusest huvitatud isikul kohtudokumente kätteanda otse adressaatriigi kohtuametnike, ametiisikute või teistepädevate isikute kaudu, ei ole see käesolevas asjas kohaldatav, kuna Vene Föderatsioon on teatanud, et ta ei luba konventsiooni artikli 10 kohaselt dokumente enda territooriumil kätte toimetada (vt RKTKm 11.01.2012. a, 3-2-2-2-11, p 9 teine lõik).
31.Kuivõrd õigusabilepingu alusel ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine lubatav ka elektrooniliselt (vt RKTKm 11.01.2012. a, 3-2-2-2-11, p 10 teine lõik), ei saa käesoleval juhul lugeda hagiavaldust ja selle menetlusse võtmise määrust kostjale kättetoimetatuks ka fiktsiooni alusel, so saatmisega teadaoleva(te)le kostja e-posti aadressi(te)le.
32.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi kohtupraktika kohaselt saab TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel hagi läbi vaatamata jätmise põhiline juhtum olla see, kui kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamas (vt RKTKm 31.03.2015. a, 3-2-1-179-14, p 11), ei ole maakohtu määrus ka selles osas seadusega vastuolus, arvestades, et TsMS § 317 lg 6 kohaldamise eelduseks on kohtul menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise võimaluse olemasolu. Praegusel juhul õigusabileping sellist võimalust ette ei näe. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
33.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, kuna kostja ei ole menetluses osalenud.
34.Määrus ei ole resolutsiooni punktide 1-2 osas edasikaevatav tulenevalt TsMS § 427 teisest lausest. Määrus on edasikaevatav resolutsiooni punkt 3 osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1.