Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

ebapiisavusega (tegemist korterelamuga, aga puudub korteri number). E-posti teel edastas kohus materjalid XXX ning XXX, dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kostjale kuuluks kinnisvara, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt sai kostja Eestis tulu viimati 2016.a., kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks käesoleval ajal menetlusosaliseks muus käimasolevas kohtumenetluses. Rahvastikuregistris on kostja andmed märkega „arhiveeritud“. 27.05.2021 vastas politsei kohtu päringule, et kontrollis XXX aadressi, seal kostja ei ela, korteriomanik ütles, et kostja elas seal 2-3 kuud 5 aastat tagasi, kuid peaks praegu elama Venemaal. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja Venemaa kodanik, kostja elamisloa staatus on „kehtetu“. 27.05.2021 politsei vastuse kohaselt tehti kostjale ettekirjutus Schengeni riikidest lahkumiseks hiljemalt 15.12.2016, politseile teadaolevalt lahkus kostja Eestist 13.12.2016 ning puuduvad andmed, et ta oleks hilisemalt Eestisse tagasi tulnud. Politseile teadaolevad võimalikud kostja aadressid välismaal on XXX ja XXX. Kohus esitas 19.10.2021 taotluse dokumentide kättetoimetamiseks Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule. 01.06.2022 saabunud vastuste kohaselt dokumente kätte toimetada ei õnnestunud. SanktPeterburgi Smolninski rajooni kohtu vastuse kohaselt kostja dokumentide kättesaamiseks kohtusse 24.02.2022, 17.03.2022, 07.04.2022 ei ilmunud, samuti ei ole kostjat isikute nimekirjas, kes on registreeritud XXX aadressile. XXX kohtu vastuse kohaselt kostja dokumentide kättesaamiseks kohtusse 29.12.2021, 28.01.2022, 24.02.2022 ei ilmunud. Kostja on registreeritud aadressile XXX. 08.06.2022 määras kohus hagejale tähtaja kuni 22.06.2022, et esitada täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, hoiatades samas, et andmete esitamata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud. Hageja viitas 14.06.2022 e-kirjas avaliku kättetoimetamise võimalusele. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressile ega kasutades täiendavaid andmeid, mis on selgunud päringutest. Kohtule kättesaadavatest registritest täiendavaid andmeid ei nähtu. Kogutud andmete kohaselt kostjal käesoleval ajal Eestiga seosed puuduvad, kostja on läinud tagasi elama Venemaale. Kuivõrd kostja on Venemaa kodanik, tuleb temale menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohaldada 26.01.1993 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Eesti kohtu menetlusdokumendi kättetoimetamine Venemaa kodanikule Venemaal saab viidatud lepingu art 9 ja 10 alusel toimuda Vene pädeva asutuse poolt Eesti justiitsministeeriumi poolt edastatud kohtu õigusabitaotluse alusel. Kohus vastava taotluse tegi, kuid Vene kohus teatas kättetoimetamise ebaõnnestumisest. Täiendavaid viise menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Venemaal õigusabileping ette ei näe, sh ei näe leping ette avaliku kättetoimetamise võimalust. Kuivõrd kättetoimetamine Venemaal on reguleeritud välislepinguga, TsMS kättetoimetamise sätteid, sh TsMS § 317 avalik kättetoimetamine, ei saa kohaldada. Seetõttu on kohtu võimalused hagimaterjalide kostjale kättetoimetamiseks ammendunud. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.