Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 22.03.2018 sõlmitud eluruumi (xxxx) üürileping, mille alusel andis hageja tasu eest kasutada eluruumi ning kostja oli kohustatud tasuma üüri. Kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt. Kostja pole üürimakseid nõuetekohaselt täitnud. Kostja ja hageja lõpetasid üürlepingu 29.08.2021. Kostja kinnitas, et 29.08.2021 seisuga on tal võlgnevus hageja ees (üürilepingu lõpetamise kokkulepe), mis on tekkinud üürilepingu täitmata rahaliste kohustuste eest. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, et tasuda võlgnevus. Lisaks leppisid kokku, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 01.10.2021, kuulub võlgnevus tasumisele igakuiste osamaksetega ning lisaks põhinõudele kohustub kostja tasuma intressi määras 6 % aastas. Kostja rikkus kokkuleppe alusel tekkinud rahalisi kohustusi. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja ning hoiatas, et tasumata jätmisel pöördub kohtusse. Hageja esitas hagiavalduse 24.08.2022. Kohus proovis kostjale toimetada hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse 19.12.2022 e-posti aadressil xxxx, mille kostja oli üürilepingule ning üürilepingu lõpetamise aktile märkinud. Kostja kirjale ei vastanud. Eelnevalt on hageja teinud kostja elukoha kohta järelpärimise Tallinna Linnavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Aga kostja elukoha kohta andmeid ei saanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 18.01.2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (17.02.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 930 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: materjalidega tutvumine, asjaolude selgitamine kliendiga, hagi koostamine ja edastamine, päringute koostamine ja edastamine. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 630 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö hinda 300 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 630 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 630 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.