V. D. maksejõuetusavaldus nende Avaldaja/võlgnik: V. D., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Võlgniku usaldusisik: Tiia Kalaus, e-posti aadress: [email protected] avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V. D. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja V. D. (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 26.04.2023 kell 13:00.
3.Nimetada V. D. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (asukoht: Soola 3 51004 Tartu, mob tel nr 504 6694, e-posti aadress: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 23.05.2023 kell 15.00. Üldkoosolek toimub Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a, Jõhvi, 41598 Ida-Viru maakond, saal nr 5). Usaldusisikul on võimalik üldkoosolekul osaleda virtuaalselt.
5.Kohustada võlgnikku V. D. vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 23.05.2023 kell 14.55 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kui V. D. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei
ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Algatada V. D. (isikukood: xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Tiia Kalaus, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 26. aprilliks (esimene aruanne esitada 26.04.2024).
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
12.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
13.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Jätta menetluskulud võlgniku V. D. kanda.
15.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause tasu suuruseks 871,20 eurot (sh käibemaks).
16.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks). Väljamakse summas 870 eurot teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ Civilex (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS).
17.Jätta usaldusisiku tasu summas 1,20 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ Civilex (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS).
18.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
19.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Asjaolud ja menetluse käik
2 (8)
1.V. D. (avaldaja/võlgnik) esitas 21.03.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 22.03.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Tiia Kalause. Kohus määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ärakuulamise 19.04.2023. Kohus peatas V. D. vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni.
3.Usaldusisik esitas 12.04.2023 kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul kinnisvara ega sõidukeid, ühegi äriühingu osanik/aktsionär võlgnik ei ole. Võlgnikule kuulub teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri kohaselt tsiviilrelv vintraudne püstol Glock-19, kaliibriga 9x19mm, millel lasuvad kohtutäiturite arestid ning märge, et võõrandamisluba on antud S. K.le (võõrandamisloa number: XXXXXXXX). Võlgniku kinnitusel on tsiviilrelv tema valduses. Võlgniku elukohana märgitud korter asukohaga xxx kuulub kinnistusraamatu andmetel M. D. ja V. H. (võlgniku ema ja õde) ühisomandisse. Perekonnaseisult on võlgnik lahutatud. Enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmis võlgnik 26.02.2021 pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingu (lepingu poolteks olid võlgnik ja tema ema M. D.). Eelnimetatud isikud pärisid koos V. K.ga S. D. (ik xxxxxxxxxxx, surnud 03.07.2017) vara ühiselt, igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas ning pärast pärimist kuulus pärijatele ühiselt (sh võlgnikule 1/3 mõtteline osa) järgnev vara: korteriomand xxx, korteriomand yyy; liikmesus nr x Hooneühistus OOO, liikmesus nr xx Hooneühistus OOO; sõiduauto Mitsubishi Galant (XXXXXX); sõiduauto VW Golf Plus (XXXXXX); haagis TIKI (XXXXXX). Kinkelepinguga kinkis võlgnik oma 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest M. D.le (võlgniku ema). Lepingu kohaselt oli vara väärtuseks 2400 eurot, so summa, mis oleks kuulunud lepingu kohaselt võlgnikule, kui ta ei oleks nimetatud vara kinkinud. Ka on lepingus kingisaaja (M. D.) kinnitanud, et lepingus märgitud vara otsene valdus läks talle üle enne lepingu sõlmimist, so 03.07.2017. Võlgnik selgitas kirjalikus vastuses usaldusisikule, et pärast isa surma ei osalenud ta isast jäänud kohustuste hüvitamisel, ta ei osalenud kunagi pärandvara soetamisel ning seetõttu oli õiglane loobuda pärandvara osast. Kogu vara oli tema isa ja ema ühisvaraks ning tema ema (üleelanud abikaasa) oli vara tegelikuks omanikuks. Kinnistusraamatu andmetel on korter asukohaga xxx võõrandatud M. D. ja V. K. poolt 27.08.2021 T. S.le, korter aadressiga yyy on võlgniku ema ja tema õe ühisomandis (mh mis on võlgniku tegelikuks elukohaks). OOO hooneühistu liikmesused kuuluvad tema emale ja õele, sõiduki Mitsubishi Galant puuduvad registris andmed (võib olla lammutatud) ning sõiduki VW Golf omanikuks on M. D. ja kasutajaks võlgnik; haagise Tiki omanikuks on S. D. (pärandaja) ja kasutajaks võlgnik. Usaldusisik leidis, et võlgnik on pärandvara ühisusest 1/3 mõttelise osa kinkimisega oma emale vähendanud talle kuuluvat vara. Kinkelepingu sõlmimise ajal oli võlgnik juba teadlik tema vastu esitatud ja osaliselt sissenõutavaks muutunud kohustustest, mistõttu tegemist oli tehinguga, mis kahjustas võlausaldajate huve. Kuigi tehingu väärtus ei oleks taganud kõikide sel ajal juba teadaolevate nõuete rahuldamist, oleks vara müük võimaldanud võlgnikul osaliselt nõudeid vähendada. Võlgnik oli abielus perioodil 30.06.2011 – 08.10.2018. Abikaasa O. D.ga oli valitud varasuhteks vara lahusus. Võlgnik ja O. D. sõlmisid 07.11.2018 korteriomandi müügilepingu ja elatise maksmise kokkuleppe. Lepingu kohaselt müüs võlgnik talle lahusvarana kuulunud korteriomandi zzz oma endisele abikaasale hinnaga 6000 eurot. Lepingu kohaselt teostati müügihinna ulatuses tasaarvestus võlgniku poolt tema alaealistele lastele elatise maksmiseks ühe aasta jooksul (01.12.2018 – 30.11.2019). Usaldusisiku hinnangul ei ole eelnimetatud tehing tagasivõidetav, sest selle tagajärjel ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuna tal puudusid sel ajal kohustused, mis on esitatud maksejõuetusavalduses. Võlgnik oli abielus perioodil 10.04.2019 – 21.07.2022. Abikaasa N. D.ga oli varasuhteks valitud vara juurdekasvu tasaarvestus (võlgnik pole osanud selgitada sellist valikut ega tea mida eelnev tegelikult tähendab). Võlgniku ja tema abikaasa kaasomandis oli korteriomand www. 10.10.2022 on sõlmitud keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi lõpetamise ja kustutamise avaldus ning korteriomandi müügileping. Lepingu kohaselt võõrandati korteriomand võlgnikule kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa koos kohtutäitur Andrei 3 (8)
Krekiga, kes oli eelnevalt võlgniku osale seadnud käsutamise keelumärke. Lepingu eseme müügist saadavad ja võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid läksid hüpoteegi kustutamiseks, notari tasuks, korteriühistu võla tasumiseks ning kohtutäiturile täiteasja nõude täitmiseks. Usaldusisik leidis, et antud tehingut ei ole mõistlik tagasi pöörata, kuna vara on võõrandatud kohtutäituri järelevalve korras ning selle arvelt rahuldati võlgniku nõuet. Abielu ajal oli soetatud 27.09.2021 abikaasa nimele sõiduauto Mercedes-Benz L280 CDI 4MATIC (väljalase 2007), registrimärgiga XXXXXX. Nimetatud sõiduki on pärast lahutust 07.12.2022 N. D. võõrandanud A. F.le. Võlgnik omab arvelduskontosid: SEB Pangas (XXXXXXXXXXXXX), kogumishoius (XXXXXXXXXXXXX), mõlema saldod on 0,00 eurot. Kontol puuduvad perioodil 2022 – 2023 tululaekumised töötasuna. Kontole on maksnud vähesel määral rahalisi vahendeid võlgniku ema, on kohtutäiturite arestimised ja tagasikanded. Võlgnik selgitas, et tema töötasu laekub käesoleval ajal ema arvele, sest ei usalda kohtutäitureid, kelle käes on tema nõuded sundtäitmiseks. Korduvalt oli kontolt ära võetud kogu tulu ning talle ei jäänud midagi elamiseks. Coop Pangas on arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX. Tehinguid antud perioodil toimunud ei ole. Võlgnik esitas töölepingu TTT OÜ-ga (registrikood: xxxxxxxx), mis on sõlmitud 01.06.2021, brutopalgaks on 713,17 eurot/kuus. Võlgnik on avalduses esitanud, et perioodil 2018-2020 töötas ta AAA AS-s xxxna ning töösuhe lõppes koondamise tõttu. Võlgnik selgitas, et tema tervislik seisund ei ole hea ning seetõttu pole võimalik seni olnud tasuvamat tööd leida. Võlgnik on esitanud tõendid, millest nähtub, et praktiliselt kogu 2022 viibis ta töövõimetuslehel, kusjuures talle tehti operatsioon Tartu Ülikooli Kliinikumis. Töövõimetust talle määratud ei ole. Kokkuvõtvalt leidis usaldusisik, et V. D. on alaliselt maksejõuetu, tema kohustused ületavad tulusid ning võlgniku sissetulek ei võimalda igakuiselt tasuda võlausaldajatele nõudeid. Võlgnikule kuulunud vara on enne maksejõuetusavalduse esitamist võõrandatud (kohtutäitur) või võlgniku enda poolt kingitud. Olemasolev vara (tsiviilrelv) ei ole väärtusega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Usaldusisikule ei ole teada vara võimalik hind. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta laenu korteri omandamiseks ning seejärel ka korteri remondiks. Laenud olid võetud 2019. Kuni võlgnik töötas kaugsõidu autojuhina oli töötasu määras, mis võimaldas kohustusi tasuda, samuti tegutses abikaasa füüsilisest isikust ettevõtjana. Raskused kohustuste täitmisel tekkisid 2020, kui kogu riiki (ja maailma) tabas COVID pandeemia, millega seoses rakendati perioodiliselt piiranguid toitlustusettevõtetes ning samuti olid need riikides, kus võlgnik pidi töö tõttu viibima. 2020 oktoobris võlgnik koondati. 2021 talvel oli uus suurem piirangute periood. Pärast koondamist võttis võlgnik ennast arvele Töötukassas ja tasus eksami D-kategooria juhiloa saamiseks. Load sai, kuid pidi läbima veel reisijateveo koolituse, kuhu ennast kirja pani. Koolitus jäi pooleli uue 2021 Covidiga seonduvalt seatud piirangute tõttu. Edasi kirjeldas võlgnik, et kohustuste koorma all tekkis stress, mida püüdis leevendada alkoholiga. See tõi kaasa 2022.aastal tervise olulise halvenemise, mis päädis mitme operatsiooniga. Samuti kinnitas võlgnik, et tegelikult sai ta laenurahasid kasutamiseks ainult 20 – 25 000 eurot, mis koos intressidega ning loovutamistega inkassofirmadele kasvas peaaegu 90 000 euroni. Usaldusisik tuvastas, et kõikide võlgniku poolt esitatud kohustuste osas on võlausaldajad pöördunud kohtusse ning saanud, kas maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrused või kohtuotsuse. Need on jõustunud ning esitatud sissenõudmiseks kohtutäituritele. Lisaks suurtele laenukohustustele on lisandunud ka kohtutäiturite kulud. Lisaks laenukohustustele on võlgnikul võlgnevus laste elatise osas, mis sissnõutavaks muutunud osas moodustab ca 8600 eurot. Võlgnik selgitas, et esitas kohtule avalduse 2018 kokkulepitud elatise vähendamiseks. Lahendit käesoleval ajal veel ei ole. Võlgnik selgitas, et suudab lastele jooksvalt elatist maksta 300 eurot ning lisaks soovib väiksemas osas tasuda elatise võlgnevust. Käesoleval ajal on kohtutäituri andmetel igakuise elatise sissenõudmine täitemenetluses sissenõudja avalduse alusel lõpetatud. Võlgnik esitas FIDEK-i 2022 kohta ning selle tulemuseks on tagastamisele kuuluv tulumaks summas 212 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes ja usaldusisiku poolt tuvastatud asjaolusid, oli usaldusisik seisukohal, et võlgnik V. D. on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja V. D. pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis on pankrotihaldur Tiia Kalaus nõus jätkama pankrotihaldurina (usaldusisiku kohustustes) kuni pankrotimenetluse lõpuni. Pankroti väljakuulutamisel paluti avaldada vastav teade väljaandes 4 (8)
Ametlikud Teadaanded ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. Kinnitada ja määrata usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 2 ja TsMS § 183 lg 2 alusel riigi vahenditest vastavalt esitatud taotlusele.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 19.04.2023 toimunud istungil ära. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne ja selle lisad) ning võlgniku ärakuulamisega on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 88 635, 29 euro ulatuses (sh elatise võlgnevus kahele alaealisele lapsele 8609, 99 eurot, kohtutäiturite nõuded täitemenetlustest välja mõistetud täituritasud summas 6928, 67 eurot, muud tsiviilnõuded summas 73 096,63 eurot). Sissenõutavaks muutunud ja aegumata nõudeid on võlgnikul summas 88 635,29 eurot. Varaks on tsiviilrelv (vintraudne püstol Glock-19, kaliibriga 9x19mm), mis on kohtutäiturite poolt arestitud. Muud vara võlgnikul ei ole ning võlgniku sissetulek (so saadav töötasu) ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on talle kuulunud vara enne maksejõuetusavalduse esitamist ära kinkinud. Osundavalt ületavad võlgniku kohustused temal olemasolevat vara. Seda kinnitas ärakuulamisel ka võlgnik ise. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eeskätt asjaolu, et võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, mida ei ole suutnud tagasi maksta. Asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole, ei ole tuvastatud, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus loeb seega tuvastatuks, et V. D. on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
7.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
5 (8)
Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
8.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Tiia Kalaus täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.04.2024 (FIMS § 46 lg 3).
9.Kohtu selgitused: 6 (8)
− Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. − Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
10.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1 ja 3, § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
12.Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri 7 (8)
ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Usaldusisik palub tasuks määrata 871,20 eurot (sh 11 h x tunnihinnaga 66 eurot = 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot, kokku summas 871,20 eurot). Arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus märgib, et usaldusisiku tunnitasu määr on kehtestatud piirmääras. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 871,20 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks) tuleb hüvitada riigivahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 1,20 eurot (sh käibemaks) tuleb jätta võlgniku kanda.