Eesistuja Kalev Saare, liikmed Tambet Tampuu ja Urmas Volens
Kohtuasi
Üheksavara OÜ hagi AS LHV Pank vastu aktsiate tagastamiseks ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS LHV Pank kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
337 681 eurot 31 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Üheksavara OÜ, seaduslik esindaja Tarmo Noot Kostja AS LHV Pank, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas 2-21-13163 ja Harju Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus samas asjas. Saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Üheksavara OÜ (hageja) esitas 23. augustil 2021 AS LHV Pank (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat tagastama kostja pangas peetavale hageja väärtpaberikontole 19 500 Swedbank AS-i A-aktsiat (SWEDA aktsiad) ja mõista kostjalt välja saamata jäänud dividenditulu 14 163 eurot 98 senti ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hageja nõude rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt pidasid hageja ja Karsas OÜ (Karsas) kostja juures aktsiatega kauplemiseks väärtpaberikontosid. 15. novembril 2019 andis hageja kostjale korralduse (hageja korraldus) kanda
2-21-13163 enda väärtpaberikontolt üle Karsase väärtpaberikontole (konto) 10 000 SWEDA aktsiat. Kostja täitis korralduse. 7. jaanuaril 2020 oli kontol 19 500 SWEDA aktsiat. 8. jaanuaril 2020 võttis kostja kontolt ette hoiatamata maha 10 000 SWEDA aktsiat. Kostja põhjendas seda toimingut asjaoluga, et ta oli täitnud hageja korralduse alusetult. Samas ei tagastanud kostja neid aktsiaid hagejale. Kostja tegevuse tulemusena langes kontol olnud omavahendite ja võimenduslaenu suhe alla 0,5, kuigi lepingu järgi pidi see olema üle 0,5. Kostja nõudis, et Karsas kannaks kontole vähemalt 11 000 eurot. Karsas keeldus sellest ja kostja likvideeris jaanuaris 2020 konto, kus sel hetkel oli 9500 SWEDA aktsiat.
11.veebruaril 2021 loovutas Karsas oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja leiab, et kostja peab talle aktsiad tagastama ning hüvitama saamata jäänud dividenditulu. SWEDA aktsiatelt makstakse dividende kord aastas. 2019. a-l oli ühelt SWEDA aktsialt makstav dividenditulu 4 Rootsi krooni 35 ööri ja 2020. a-l 2 Rootsi krooni 90 ööri. Karsasel jäi saamata dividenditulu vastavalt 7263 eurot 58 senti ja 6900 eurot 40 senti, kokku 14 163 eurot 98 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ta leidis, et 14. novembril 2019 oli hagejal 10 000 SWEDA aktsiat ja Karsasel 1000 SWEDA aktsiat. Samal päeval andsid mõlemad üksteise suhtes ostukorraldused 10 000 SWEDA aktsia kohta. Kostja panga arvutisüsteem tekitas mõlemale kontole juurde 10 000 aktsiat ja arvas maha 10 000 aktsiat, mida tegelikult ei eksisteerinud. Süsteemi vea tõttu tekkis juurde 30 000 aktsiat. Hageja ega Karsas ei teavitanud kostjat sellest veast, vaid võtsid nn libaaktsiate arvel võimendusega tehingute laenu. Kui kostja vea avastas, olid hageja ja Karsas võimenduslaenust saadud vahendid realiseerinud ning nende kontodel ei olnud vabu vahendeid, et endine olukord taastada. Seetõttu võeti mõlema (nii hageja kui Karsase) väärtpaberikontolt maha 10 000 SWEDA aktsiat. Hagejal tekkis kostjale võlgnevus 53 603 eurot 66 senti ja Karsasel 9164 eurot 65 senti. Kostja võimendusega tehingute ja tuletistehingute eritingimuste punkti 6 kohaselt peab omavahendite osakaal kliendil olema igal hetkel vähemalt 0,5 ehk 50%. Kui see langeb alla piirmäära, on pangal õigus realiseerida tehingukorralduseta või nõusolekuta tagatisvara. Kui tagatisvarast ei piisa, on kostjal õigus realiseerida pangas asuvatel või panga hallatavatel kontodel asuv vara või debiteerida kontod.
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et pooltevaheline õigussuhe tuleneb Karsase ja kostja vahel sõlmitud lepingust, mille kohaselt teeb pank klientidega võimendusega tehinguid ning tuletistehinguid ja võimaldab klientidel sõlmida panga vahendusel kolmandate isikutega tuletistehinguid (leping). Samasuguse lepingu on sõlminud kostjaga ka hageja. Karsas on oma nõude loovutanud hagejale. 15. novembril 2019 andis hageja kostjale korralduse hageja väärtpaberikontolt 10 000 SWEDA aktsia kandmiseks Karsase kontole. Kostja täitis korralduse. 7. jaanuaril 2020 oli Karsase kontol kokku 19 500 SWEDA aktsiat. 8. jaanuaril 2020 võttis kostja Karsase kontolt 10 000 SWEDA aktsiat maha. Maakohtu hinnangul vaieldakse selle üle, kas kostjal oli õigus võtta Karsase kontolt viimase nõusolekuta maha 10 000 SWEDA aktsiat ning kas kostja peaks need aktsiad hagejale tagastama ja hüvitama sellega seotud saamata jäänud dividenditulu. Maakohus leidis, et kostjal oli õiguslik alus aktsiad maha võtta, nõustudes kostja põhjendustega, et Karsas oli saanud aktsiaid aluseta. Hagejal oli 14. novembril 2019 10 000 SWEDA aktsiat ja 2(7)
2-21-13163 Karsasel 1000 SWEDA aktsiat. Sel päeval andsid nii hageja kui Karsas üksteise suhtes ostukorraldused 10 000 SWEDA aktsia ostuks. Süsteem tekitas mõlemale kontole juurde 10 000 aktsiat ja arvas maha 10 000 aktsiat, mida tegelikult ei eksisteerinud. Seetõttu tekkis süsteemi vea tõttu 10 000 SWEDA aktsia asemele 30 000 SWEDA aktsiat. Seda tõendavad hageja ja Karsase kontoväljavõtted ja ostukorraldused. Väärtpaberitehingute kinnituste kohaselt andsid mõlemad 14. novembril 2019 üksteise suhtes ostukorraldused 10 000 SWEDA aktsia ostuks hinnaga 0 Rootsi krooni. 15. novembril 2019 oli hageja kontol 20 000 SWEDA aktsiat ja Karsase kontol 18 000 SWEDA aktsiat. Seega enne neid tehinguid oli hagejal 10 000 aktsiat ning need pidid olema ainsad tehingu objektid. Karsasel ei olnud 10 000 SWEDA aktsiat, mida hagejale üle kanda. Samas pole tehingute tulemusena suurenenud üksnes Karsase SWEDA aktsiate arv 10 000 aktsia võrra, vaid need aktsiad jäid alles ka hagejale ning hageja SWEDA aktsiate arv suurenes veel 10 000 aktsia võrra. Puuduvad tõendid, et eelnimetatud tehingute eest oleks raha tasutud. Seega said nii hageja kui Karsas aktsiaid alusetult. Hageja ei ole hagiavalduses ega arvamuses kostja vastusele välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid nende aktsiate omandamise kohta jõuda kohtul teistsugusele seisukohale. Maakohus luges tõendatuks, et nii hageja kui Karsas realiseerisid alusetult saadud aktsiad võimendusega laenu võtmisse ning tekkinud alusetu lisatagatise eest uute aktsiate omandamisse. Karsase arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 7. jaanuaril 2020 oli kontojääk 8 eurot 74 senti. Kui kostja avastas alusetu aktsiatehingu, langes lisatagatis ära ja Karsase vabade omavahendite osakaal langes alla lepingus sätestatu. Lepingu punkti 6.1 kohaselt peab omavahendite osakaal olema igal hetkel vähemalt 0,5 ehk 50%, mis tähendab, et tagatisväärtus peab igal ajal olema vähemalt võrdne lepingust tulenevate kaalutud kohustuste summaga. Sellises olukorras on kostjal õigus nõuda lepingu punkti 6.4 alusel kliendilt omavahendite osakaalu viivitamatut suurendamist ja punkti 6.5 kohaselt kliendi tehingukorralduse ja nõusolekuta realiseerida tagatisvara eesmärgiga suurendada omavahendite osakaalu või tagastada laenatud väärtpaberid või väärtpaberite tagatisel pangalt saadud laen või sulgeda tuletisinstrumentidest tulenevad riskipositsioonid kas osaliselt või täielikult. Kostja pakkus Karsasele võimalust taastada omavahendite nõutav tasakaal ja realiseeris Karsase alusetult saadud 10 000 SWEDA aktsiat. Karsas rikkus lepingu punkti 6.1, kuna võttis alusetult saadud SWEDA aktsiate arvel võimenduslaenu. Seejuures ei ole oluline, kelle süül Karsas alusetult aktsiaid sai. Karsase positsioonilt vaadates sai tema alusetult 10 000 SWEDA aktsiat, mille pidanuks igal juhul tagastama. Hagejal puudub alus nõuda alusetult saadu endale jätmist ja saamata jäänud tulu. Kostja ei ole 10 000 SWEDA aktsia Karsase kontolt mahakandmisega õigusvastaselt käitunud.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks, alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esinevad eeldused, et rahuldada hageja nõue kostja vastu 19 500 SWEDA aktsia hagejale tagastamiseks. Kostja võttis Karsase kontolt 10 000 SWEDA aktsiat maha alusetult. Samuti likvideeris kostja alusetult Karsase konto, kus asus sel hetkel veel 9500 SWEDA aktsiat. Mõlema eelnimetatud tegevusega rikkus kostja lepingut. Samuti tuleb rahuldada hageja esitatud kahju hüvitamise nõue, sest kostja tegevuse tulemusena jäi Karsasel saamata dividenditulu. Hagejal oli 14. novembri 2019 tehingu ajal piisavalt SWEDA aktsiaid, et Karsasele 10 000 aktsiat üle kanda. See, et korralduse täitmise tagajärjel tekkis hageja kontole väidetava tehnilise tõrke tõttu juurde 10 000 SWEDA aktsiat, ei ole tõendatud ega ka oluline, kuna aktsiate kunstlik „loomine“ sai kostja väidete kohaselt toimuda üksnes hageja, mitte Karsase kontol. Karsase kontole lisandusid hagejalt viimase kontol reaalselt olemas olnud aktsiad. Kostja ei ole 3(7)
2-21-13163 esitanud põhistatud väiteid ega tõendit selle kohta, et tal oleks olnud õigus Karsase kontolt ära võtta aktsiad, mille hageja sinna saatis. Aktsiate kunstlik tekkimine hageja kontol võib olla hageja ja kostja vaheline probleem, kuid ei muuda tõsiasja, et Karsase kontole laekusid reaalsed, mitte fiktiivsed aktsiad. Maakohus ja kostja on jätnud tähelepanuta, et omavahendite ja võimenduslaenu suhe langes Karsase kontol alla 0,5 kostja õigusvastase (aktsiate äravõtmine) tegevuse tulemusel. Kostja ei saanud väita, et Karsas rikkus lepingut, kuna eelnimetatud olukorra põhjustas kostja tegu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ekslikult eristamata kahe erineva juriidilise isiku ja kostja erinevad võlaõigussuhted. Maakohtu otsusest nähtub, et ta (sarnaselt kostjaga) käsitab hageja, Karsase ja kostja vahelisi suhteid sisuliselt ühe suhtena, kuigi nii hageja kui Karsas on erinevad iseseisvad juriidilised isikud ja neil olid kummalgi sõlmitud kostjaga iseseisvad lepingud. Asjaolu, et iseseisvate juriidiliste isikute nimel tegutses sama füüsiline isik, ei anna alust neid praeguses vaidluses samastada. Maakohus on vastuoluliselt tuvastanud, et kostja täitis hageja korralduse, kuid samas, et need aktsiad jäid siiski hagejale alles. Asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et 15. novembril 2019 Karsase kontole lisandunud 10 000 SWEDA aktsiat ei olnud hagejalt üle tulnud aktsiad, vaid need olid panga arvutisüsteemi tekitatud „libaaktsiad“. Kostja arvutisüsteem tõepoolest tekitas hageja ja Karsase korralduste täitmisega segaduse, kuid hageja konto väljavõtetest nähtuvalt ei ole võimalik eristada hagejale 14. novembril 2019 kuulunud ja 15. novembril 2019 Karsase kontole kantud aktsiaid nn libaaktsiatest. Aktsiate puhul on tegemist kehatute õigustega, mitte asjadega. Hagejal oli õigus teha korraldus Karsasele 10 000 SWEDA aktsia ülekandmiseks. Kostja täitis selle korralduse. Kuna hagejal olid korralduses märgitud aktsiad olemas, siis ei oleks kostjal olnud ka seaduslikku alust jätta korraldus täitmata. Seega omandas Karsas temale ülekantud 10 000 SWEDA aktsiat seaduslikult ja kostjal ei olnud alust
8.jaanuaril 2020 Karsase kontolt 10 000 SWEDA aktsiat maha võtta. Kuna hagejalt saadud 10 000 SWEDA aktsiaga oli Karsasel täidetud lepingutingimustes kokkulepitud lisatagatise määr, puudus kostjal ka seaduslik alus Karsase kontot likvideerida, võttes sealt maha veel 9500 SWEDA aktsiat. Pole oluline, mis toimus samal ajal hageja kontol ja kas hageja juhatuse liige käitus edaspidi heas usus või mitte. Ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tõsikindlalt väita, et Karsase korraldus hagejale 10 000 SWEDA aktsia ülekandmiseks olukorras, kus tema kontol oli tegelikult vaid 1000 SWEDA aktsiat, tõi kaasa kostja arvutisüsteemis segaduse. Kuna kostja ei esitanud alternatiivseid sisulisi vastuväiteid hageja nõudele saamata jäänud tulu hüvitamiseks, tuleb ka see nõue rahuldada, sest kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on tõendanud, et Karsas oleks saanud 19 500 SWEDA aktsialt 2019. ja 2020. a-l dividenditulu kokku 14 163 eurot 98 senti. Kostja hageja arvestust ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4(7)
2-21-13163
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et „libaaktsiad“ said tekkida üksnes hageja kontol ja Karsase kontole kanti üle päris aktsiad. Tegelikkuses tekkis mõlemale kontole juurde 10 000 „libaaktsiat“, mille kostja pärast vea avastamist hageja ja Karsase kontodelt maha võttis. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja täitis hageja korralduse Karsase kontole 10 000 SWEDA aktsia kandmiseks. Kuna hageja kontolt ei läinud 10 000 aktsiat maha, siis ei ole kostja seda korraldust täitnud ja kostja on sellele ka tuginenud. Karsase kontole tekkinud kirje 10 000 SWEDA aktsia kohta oli ebaõige ja tegelikult ei ole Karsas nende omanikuks saanud, sest neid aktsiaid ei ole hageja kontolt üle kantud. Olukorras, kus hageja annab kostjale korralduse enda kontolt Karsasele 10 000 SWEDA aktsia kandmiseks, oleks selle korralduse täitmiseks pidanud hageja kontolt olema läinud maha 10 000 SWEDA aktsiat. Kuna seda ei toimunud ja hageja kontole tekkis hoopis 10 000 SWEDA aktsiat juurde, ei ole kostja täitnud korralust 10 000 SWEDA aktsia Karsase kontole kandmiseks. Ringkonnakohus rahuldas hageja täitmisnõude olukorras, kus kostja oli lepingu erakorraliselt üles öelnud. Täitmisnõude rahuldamine sellises olukorras on võimatu isegi juhul, kui ringkonnakohtu hinnangul ei olnud lepingu ülesütlemiseks alust. Samuti on täitmisnõude rahuldamine võimatu, sest aktsiaid, mida hageja tagasi soovib, ei ole kunagi olemas olnud, vaid tegemist oli vale kirjega pangakontol. Selleks, et nõuda aktsiate tagastamist, peaks hageja tõendama, et Karsas oli saanud aktsiate omanikuks. Samuti ei ole hageja täitmisnõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Kuna kostja oli õigustatud ebaõige kirje parandamiseks Karsase kontolt 10 000 „libaaktsiat“ kustutama, ei vastanud Karsase kontoseis enam lepingutingimustele ja kostja võis Karsase konto koos seal olnud 9500 SWEDA aktsiaga likvideerida. Sellise olukorra tekitas Karsas ise. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei olnud alust, sest dividenditulu ei saa teenida aktsiatelt, mida ei ole kunagi olemas olnud. Ekslik kirje, mille kostja arvutisüsteem Karsase pangakontole tekitas, ei anna õigust saada Swedbankilt dividende.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kohtute otsused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 5 kohaselt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Käesoleva asja lahendus sõltub sellest, kas kostjal oli õiguslik alus kustutada Karsase kontolt kirje 10 000 SWEDA aktsia kohta. Kui kostjal sellist õigust ei olnud, siis ei olnud kohtute tuvastatud asjaoludel ka täidetud lepingus kokkulepitud eeldused Karsase konto likvideerimiseks koos sellel olnud 9500 SWEDA aktsiaga. Samuti sõltub sellest saamata jäänud tulu hüvitamise nõude rahuldamine.
11.Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus ekslikult, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja täitis hageja antud korralduse hageja kontolt Karsase kontole 10 000 SWEDA aktsia kandmiseks (vt ringkonnakohtu otsuse p 42). Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest võib järeldada, nagu oleks 5(7)
2-21-13163 kostja selle asjaolu omaks võtnud. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt Riigikohtu 16. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8673/96, p 17;
18.aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484/71, p 22; 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 15.2). Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a istungil tugines kostja sellele, et ta ei ole hageja korraldust täitnud (II kd, tl 21), mistõttu 10 000 SWEDA aktsiat ei ole hageja kontolt Karsase kontole liikunud.
12.Hageja nõude aluseks olev peamine väide seisneb selles, et Karsas omandas hageja 14. novembril 2019 antud korralduse (korraldus) tagajärjel 10 000 SWEDA aktsiat, mille kostja tema kontolt kustutas. SWEDA aktsiad on õigused, mida väljendatakse ja antakse üle üksnes registrikande vahendusel (VÕS § 917 lg 2) (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 17). Maakohus on jätnud nõuetekohaselt kindlaks tegemata, et Karsas omandas korralduse tagajärjel 10 000 SWEDA aktsiat. Samuti on jäetud välja selgitamata aktsiate omandamise eeldused. Kui SWEDA aktsiate puhul on tegu Eesti väärtpaberite registris (register) registreeritud väärtpaberitega, kohaldub nende võõrandamisele muuhulgas väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 15 lg 1, mille esimese lause järgi on väärtpaberiülekanne registrisse kantud väärtpaberite kirjendamine ühelt väärtpaberikontolt teisele registripidaja poolt esimese väärtpaberikonto debiteerimise ning teise väärtpaberikonto krediteerimise teel vastava arvu väärtpaberite võrra. Sellest järeldub, et väärtpaberiülekande toimumiseks peab kontolt, millelt väärtpaberid teisele kontole üle kantakse, debiteerima (võtma maha) sellise hulga aktsiaid, mis teisele kontole krediteeritakse (juurde lisatakse). Eelkõige tähendab see, et väärtpaberiülekande eelduseks on aktsiate eelnev eksisteerimine kandena väärtpaberite registris. Kui väärtpabereid ei ole registrisse kantud, ei saa neid ka üle kanda. Kostja ei ole registripidaja, vaid EVKS § 14 mõttes kontohaldur, kes mh edastab registripidajale väärtpaberikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks (EVKS § 14 lg 1 p 1). Väärtpaberiülekanne saab EVKS § 15 lg 1 teise lause järgi toimuda mh ka kontohalduri korraldusel, kuid ka see eeldab, et väärtpaberid on enne registrisse kantud. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et registris registreeritud väärtpaberiülekanne ei saa toimuda selliselt, et ühele väärtpaberikontole krediteeritakse aktsiaid ilma samal ajal teiselt väärtpaberikontolt aktsiaid debiteerimata. Aktsiate kohta tehtud kirje muutumine kontohalduri hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas), mille kaudu kontohaldur võimaldab väärtpaberikonto omajal temaga sõlmitud lepingu alusel mh väärtpaberiülekandeid teha, ei ole käsitatav aktsiate kohta tehtud kande muutmisena registris. Ei ole välistatud, et kontohalduri hallatavas keskkonnas (internetipangas) olev kirje aktsiate kuuluvuse kohta on arvutisüsteemi vea tõttu või muul põhjusel ekslik.
13.Maakohus ei ole pooltele selgitanud õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist, jättes nii osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4). Kuna hageja tugineb sellele, et Karsas oli 8. jaanuaril 2020 vaidlusaluse 10 000 SWEDA aktsia omaja, peab ta seda tõendama. Hageja ei väida, nagu oleks Karsas saanud 10 000 SWEDA aktsiat kolmandalt isikult, vaid seda, et ta sai need hageja korralduse tulemusel (s.o väärtpaberiülekande kaudu). Kolleegium selgitab, et registris registreeritud väärtpaberite kuuluvust saab tõendada mh registri väljavõttega (vt EVKS § 7 lg-d 1 ja 2). Aktsiate ülekandmine ei toimu üksnes kirje muutmisega kontohalduri poolt hallatavas keskkonnas (internetipangas), vaid täidetud peavad olema ka kõik muud väärtpaberite ülekandmise eeldused, sh et kontol kajastatud aktsiad eksisteerisid ehk olid registris registreeritud. Õigus registrisse 6(7)
2-21-13163 kantud väärtpaberitele loetakse kolmandate isikute suhtes kehtivaks juhul, kui õigus on kantud registrisse (vt EVKS § 9 lg 1). Kui isik omandab heauskselt aktsia registrikandele tuginedes, loetakse register tema suhtes õigeks (vt EVKS § 9 lg 2). Kui SWEDA aktsiad ei ole registreeritud registris, vaid aktsiaraamatu pidaja on mõni muu depositoorium (vt äriseadustiku § 228 lg 1 teine lause, EVKS § 181), ei ole siiski välistatud, et sarnane võimalus on olemas ka mujal registreeritud väärtpaberite puhul. Kui maakohus selgitab asja uuel läbivaatamisel pooltele, milliste eelduste täitmise korral toimub aktsiate ülekandmine ning kuidas jaotub sellega seotud asjaolude tõendamise koormis, peab maakohus andma hagejale võimaluse tõendada, et Karsas on saanud vaidlusaluse 10 000 SWEDA aktsia omanikuks.
14.Kuivõrd kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsused eelnimetatud põhjusel, ei ole vajalik vastata ülejäänud kassatsioonkaebuse väidetele.
15.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.