OÜ Aktiva Finants hagi J. H.i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1559,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]) Kostja: J. H. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt J. H.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 1158,08 eurot, intress 18,24 eurot, haldustasu 1,50 eurot, viivis ajavahemiku 28.07.2022.a 31.01.2023.a eest summas 112,74 eurot, hüvitis võlgnevuse sissenõudmiskulude eest summas 35 eurot ja hüvitis makseviivitusega tekkinud muude kulude eest 15 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J. H.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (1158,08 eurolt) määraga 18,90% aastas, alates 01.02.2023.a kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses.
2.Mõista kostjalt J. H.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludena välja riigilõiv summas 315 eurot ning esindajakuludena 680 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 25.04.2023.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 05.12.2022.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1314,19 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2022.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.12.2022.a aadressil xxxx. Võlgnik J. H. esitas nõudele e-kirjaga vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.01.2023.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Osaühing Aktiva Finants nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja on 31.01.2023.a esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja I AS ja kostja 14.02.2022.a tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Kostja kohustus tagastama I AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 05.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.07.2022.a saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja ütles lepingu nr xxxx üles tulenevalt võlgnevusest. I AS loovutas 28.07.2022.a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2-22-147034 14.02.2022.a kokkuleppe nr xxxx alusel oli kostjal tagastamata laen summas 1248,96 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022 - 15.12.2024.a. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 90,88 eurot. Hageja palub enda kasuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1158,08 eurot, intressi 18,24 eurot, lepingu haldustasu 1,50 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 28.07.2022.a kuni 31.01.2023.a summas 112,74 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista lisanduva viivise alates 01.02.2023.a kuni põhinõude summas 1158,08 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas.
3.Kostja on 20.02.2023.a vastuses hagile teatanud, et ta ei võta hagi õigeks. Kostja märgib, et tema pole hageja poolt raha saanud. Isegi, kui hagejal on õiguslik kostja minu käest seda raha nõuda, siis kostja leiab, et võlausaldaja ei kontrollinud ja ei hinnanud kostja krediidivõimekust piisavalt. Kostja märgib, et ta sai laenu sain I AS-ilt 2018.a septembris ja selleks ajaks oli tal juba mitu laenu. Arvestades seda, et ligi pool palgast kulus üüri ja kommunaalkuludele (maksed T OÜ-le).
4.Hageja on 23.03.2023.a esitanud arvamuse kostja vastusele. Hageja märgib, et laenuandja on õigustatud nõuet loovutama ning nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Hageja selgitab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja on teinud päringu laenuandjale, teada saamaks, kuidas on toimunud kostja krediidihindamine laenu väljastamisel. Laenuandja on selgitanud, et tegemist on muudetud lepinguga xxxx. Kostjal tekkisid makseraskused ja kostjale oli vormistatud lepingu muudatus. Samuti selgitas laenuandja, et taotlus laenu saamiseks oli esitatud läbi veebikeskkonna 2018 aastal. See tähendab, et kostja oli andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Laenutaotluse otsus oli automaatne. Kostja nõusolekul tehti krediiditaotluse hindamiseks päring Pensioniregistrisse ning sealt saadavate andmete kohaselt oli krediiditaotluse tegemise hetkel sissetulek ca 1500 eurot. Samuti polnud kliendil krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Laenuandja ei ole krediiti väljastanud vastutustundetult, kuna on krediidivõimelisuse hindamise portsessis võtnud arvesse kostja poolt esitatud andmeid ning lisaks teinud päringud Pensioniregistrisse kui maksehäireregistrisse. Hagi aluseks oleva lepinguga nr xxxx on lepingu pooled kokku leppinud väikelaenu lepingu muutmises, mis tuleneb lepingust nr xxxx. Laenutaotluse esitamisel (17.09.2018.a lepingu nr. xxxx) esitas kostja enda sissetulekuks 1500 eurot ning väljaminekuks 48,00 eurot. Arvestades kostja esitatud andmeid laenutaotluses on laenuandja arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 48,28 eurot, tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1403,72 eurot (sissetulek 1500 – väljaminekud 48 – osamakse 48,28=1403,72). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Lisaks esitab hageja väljavõtte Taust.ee süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid. Olukorras, kus kostja esitas laenutaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud
2-22-147034 andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on esialgne võlausaldaja I AS ja kostja 17.09.2018.a sõlminud sihtotstarbelise väikelaenu lepingu nr xxxx sõiduki soetamiseks. Laenulepingu kohaselt oli laenusummaks 2000 eurot, mis tuli kostjal tasuda maksegraafiku alusel igakuiste 48.28 euro suuruste osamaksetena alates 10.10.2018.a kuni 10.09.2024.a. Hageja on selgitanud, et kostjal tekkisid makseraskused, mistõttu leppisid I AS ja kostja 14.02.2022.a kokku lepingu muudatuses. Lepingu muudatuse (s.o lepingu nr xxxx) kohaselt oli kostjal tagastamata laen summas 1248,96 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022-15.12.2024.a. Hageja on märkinud, et kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 90,88 eurot.
1.1.Esmalt kvalifitseerib kohus hageja nõude. Asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on lepingu nr xxxx ning selle muudatuse nr xxxx näol tegemist sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenulepingu mõiste avab VÕS § 396 lg 1 - laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 52 lg 1 p 2 näeb ette, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. Eeltoodust lähtuvalt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 koosmõju alusel. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
Käesolevas asjas on poolte vahel esmalt tõusetunud vaidlus selles, kas hageja on nõude esitamiseks õigustatud isik. Hagiavaldusest nähtuvalt loovutas I AS 28.07.2022.a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata
2-22-147034 täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 täpsustab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue ei ole sellise iseloomuga, mis keelaks seda võlausaldajal loovutada. Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Samuti on kolleegium osutanud sellele, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 29.11.2017.a lahend asjas nr 2-16-13381, p 11). Kohus nõustub hagejaga selles, et nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolekut. Eelneva pinnalt tuvastab kohus, et vaidlusaluse nõude loovutamine I AS-ilt käesoleva tsiviilasja kostjale on lubatud, mistõttu saab OÜ-d Aktiva Finants pidada kostja vastase nõude esitamiseks õigustatud isikuks.
2.1.Lisaks on kostja seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei kontrollinud ega hinnanud piisavalt tema krediidivõimekust. Kostja märgib, et ta sai laenu sain I AS-ilt 2018.a septembris ja selleks ajaks oli tal juba mitu laenu. Arvestades seda, et ligi pool palgast kulus üüri ja kommunaalkuludele (maksed T OÜ-le; dtl 110). VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg-st 3 tuleneb, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on 23.03.2023.a menetlusdokumendis märkinud, et esialgse laenutaotluse oli kostja esitanud läbi veebi keskkonna 2018 aastal. Kostja oli laenutaotlusesse andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Hageja on tõendina esitanud kostja laenutaotluse nr xxxx, milles kostja on enda igakuiseks sissetulekuks märkinud 1500 eurot.
2-22-147034 Igakuiste kohustustena on kostja märkinud 48 eurot ning ülalpeetavate arvuks on kostja märkinud 3 inimest (dtl 209). Lisaks on hageja esitanud väljavõtte Taust.ee süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid (dtl 210). Hageja lisab, et kostja nõusolekul tehti krediiditaotluse hindamiseks päring Pensioniregistrisse ning sealt saadavate andmete kohaselt oli krediiditaotluse tegemise hetkel sissetulek ca 1500 eurot. Samuti polnud kliendil krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Arvestades kostja esitatud andmeid laenutaotluses on laenuandja arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 48,28 eurot, tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1403,72 eurot (sissetulek 1500 – väljaminekud 48 – osamakse 48,28 = 1403,72). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Hagi aluseks oleva lepinguga nr. xxxx on lepingupooled kokku leppinud väikelaenu lepingu muutmises, mis tuleneb lepingust nr. xxxx (Lisa 3). Laenutaotluse esitamisel (17.09.2018 lepingu nr. xxxx) esitas kostja enda sissetulekuks 1500,00 eurot ning väljaminekuks 48,00 eurot (Lisa 4). Olukorras, kus kostja esitas laenutaotluses teadlikult valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenuvõtjal on võimalus erinevate võlausaldajate käest laenu taotleda nö üheaegselt, mis loob laenuandjatele olukorra, kus nad ei saa laenuvõtja eelnevaid kohustusi tema pangakonto väljavõtteid analüüsides arvesse võtta. See loob laenuandjale kunstlikult olukorra, kus laenuvõtja võimekus laenu tagastada paistab olevat suurepärane. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja on oma hagivastusega esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted nii Xxxx AS-ist kui Xxxx-st (vt dtl 59 ja 107 ning ka 180-182). Hageja märgib, et kontode analüüsist nähtub, et kuus kuud enne lepingu sõlmimist oli kostjal kahe konto peale kokku igakuised sissetulekud summas 13 713,36 eurot (12 143,36+1570) s.o 2285,56 eurot kuus ning väljaminekud summas 7305,69 eurot (6214,02+1091,67) s.o 1217,62 eurot kuus. Hageja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1067,94 eurot (2285,56-1217,62=1067,94). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus leiab eelneva valguses, et esialgne võlausaldaja on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja võimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksta ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on paratamatult piiratud. Need võimalused sõltuvad eelkõige võlgniku enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Hageja on asjakohaselt viidanud Finantsinspektsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendile, mille punkti 5.5 kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Hageja poolt koostatud kostja Xxxx AS-ist ja AS-i AS-is Xxxx asuvate kontode analüüsi ja eelnimetatud kontode väljavõtete abil on tõendatud, et kostjal jäi igakuiselt kasutamata rahalisi vahendeid umbes 1067,94 eurot. Võttes arvesse asialgsest krediidilepingust nr xxxx tuleneva igakuise
2-22-147034 osamakse suurust (s.o 48,28 eurot), siis oli laenuandjal põhjendatud eeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Kostja vastusest hagile selgub, et kuigi kostjal oli laenulepingu sõlmimise hetkeks mitmeid teisi laenukohustusi, siis oli kostja sellele vaatamata enda laenutaotluses nr xxxx igakuisteks kohustusteks märkinud vaid 48 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi (vt Riigikohtu 31.01.2018.a kohtuotsuses nr 2-14-21710, p 25.1). Kohtule nähtub, et kostja ei ole vaidlusaluses võlasuhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt käitunud, mis on omakorda kaasa toonud kostjapoolse suutmatuse endale võetud laenukohustust täita.
2.2.VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 14.02.2022.a on pooled sõlminud esialgse lepingu muudatuse (s.o lepingu nr xxxx), milles pooled on krediidikulukuse määraks kokku leppinud 25,55% aastas. Kõnesoleva muudatusele eelnenud ning 30.11.2021.a avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Eelneva pinnalt saab järeldada, et 14.02.2022.a sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevat piirmäära. VÕS § 408 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kohus ei ole tuvastanud seda, et laenuandja oleks eeltoodud sätetest tulenevaid kohustusi rikkunud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11.02.2022.a lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.1 kohaselt on osamakse igakuine makse, mille arv ja sagedus on sätestatud teenuselepingus ning mis sisaldab laenu osadena tagasimakset, intressi, teenuselepingu haldustasu ja muid tasusid, mida olete kohustatud teenuselepingust tulenevalt tasuma. Osamaksed tuleb teil tasuda teenuselepingus kokku lepitud tähtpäevaks meie poolt esitatud arve alusel teenuselepingus kokku lepitud tingimustel. Teenuselepingu alusel tasumisele kuuluvad summad, mille tasumise tähtaeg ei
2-22-147034 ole fikseeritud maksegraafikus või teenuselepingus, tuleb tasuda meie poolt esitatud arvel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste p 9.5 kohaselt on meil on õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda teenuselepingust tulenevate maksete tasumist seadusest ja/või I AS-i üldtingimustest tulenevatel alustel ja korras. Lisaks on meil õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda kõigi teenuselepingust tulenevate maksete tasumist, kui leiab aset kasvõi üks järgnevalt nimetatud sündmustest, mida pooled peavad mõjuvateks põhjusteks ning mida te ei ole kõrvaldanud või heastanud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul: (1) te ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme (3) üksteisele järgnevat osamakset; (2) esinevad punkti 8.1 alapunktides (2), (3) ja (4) nimetatud asjaolud; (3) te olete rikkunud muid teenuselepingus või teenusetingimustes nimetatud kohustusi; (4) te olete rikkunud mis tahes muud meiega sõlmitud teenuselepingut. Kohtul puudub antud juhul kahtlus selles, et tüüptingimused poleks lepingu osaks saanud (VÕS § 37 lg 1). Ühtlasi ei ole eeltoodud üldtingimused ka sellised, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu (VÕS § 37 lg 3).
3.1.Lepingu muudatuse (s.o lepingu nr xxxx) kohaselt oli kostjal tagastamata laen summas 1248,96 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022-15.12.2024.a. Hageja on märkinud, et kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 90,88 eurot. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud üldtingimuste p-st 4.1 tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul on esialgne võlausaldaja lepingu nr xxxx üles öelnud 27.07.2022.a. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 9.5 koosmõju alusel hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 1158,08 eurot.
3.2.Järgmisena palub hageja enda kasuks välja mõista intressi 18,24 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 5.1 ette nägemas, et intress on teie poolt meile maksmisele kuuluv tasu laenu kasutamise eest. Intress päevas on intress, mis arvestatakse lepingust taganemise korral ühe päeva kohta. Laenu tähtaja jooksul arvestame intressi teie kasutuses olevalt laenu tagasi maksmata osalt vastavalt selle kasutamise ajale ja teenuselepingus fikseeritud intressimäärale. Intress tuleb tasuda iga osamakse osana, kui teenuselepingus pole kokku lepitud teisiti. Intressi arvestame teenuselepingu jõustumise päevast (kaasa arvatud) kuni laenu viimase osamakse tasumise tähtpäevani (kaasa arvatud). Intressi arvestamisel lähtume tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Pooled on laenulepingu põhitingimustes kokku leppinud, et intressimääraks on 18,90% aastas, ehk 0,66 eurot päevas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostjal on intressivõlgnevus alates viiendast osamaksest, s.o alates 15.07.2022 summas 18,24 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 5.1 koosmõju alusel hageja kasuks intressina välja mõista 18,24 eurot.
2-22-147034
3.3.Järgmisena palub hageja enda kasuks välja mõista laenu haldustasu 1,50 eurot. Vastavalt 14.02.2022.a sõlmitud kokkuleppele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 27.07.2022.a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.07.2022.a osamakse laenuhaldustasu summas 1,50 eurot. Laenu haldustasu nõude aluseks on 11.02.2022.a lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.1, mille kohaselt on osamakse igakuine makse, mille arv ja sagedus on sätestatud teenuselepingus ning mis sisaldab laenu osadena tagasimakset, intressi, teenuselepingu haldustasu ja muid tasusid, mida olete kohustatud teenuselepingust tulenevalt tasuma. Kohus leiab, et hageja haldustasu nõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 4.1 koosmõju alusel hageja kasuks haldustasuna välja mõista 1,50 eurot.
3.4.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 28.07.2022.a kuni 31.01.2023.a eest summas 112,74 eurot (viivisemääraga 18,90% aastas). VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on 11.02.2022.a lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 6.1, mille kohaselt teenuselepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustute teie maksma meile viivist hinnakirjas sätestatud määras. Pooled on lepingu eritingimustes viivisemäärana 18,90%. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduva üldtingimuste p 6.1 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 28.07.2022.a kuni 31.01.2023.a eest summas 112,74 eurot.
3.5.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 01.02.2023.a kuni põhinõude täitmiseni määraga lepingujärgse määraga 18,90% aastas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduva üldtingimuste p 6.1 koosmõjul välja lisanduva viivise alates 01.02.2023.a kuni põhinõude (s.o 1158,08 euro) täitmiseni määraga 18,90% aastas.
3.6.Järgmiseks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista hüvituse sissenõudekulude eest summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 tuleneb, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
2-22-147034 VÕS § 1132 lg 3 täpsustab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on kohtule tõendina esitanud kostjale pärast lepingu lõppemist edastatud meeletuletuskirjad. Kohtule nähtub, et hageja on kostjale edastanud meeletuletuskirjad 29.09.2022.a, 20.09.2022.a ja 15.11.2022.a. Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud 35 euro ulatuses – kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 1132 lg-te 2 ja 3 välja mõista hüvitis sissenõudmiskulude eest summas 35 eurot.
3.7.Viimasena palub hageja hüvitada makseviivitusega tekkinud muud kulud summas 15 eurot. Laenulepingule kohalduvate üldtingimuste p 4.7 näeb ette, et juhul kui te ei tasu teenuselepingust tulenevaid makseid tähtaegselt ja meie ütleme teenuselepingu erakorraliselt üles, on meil õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt hinnakirjale. Teil tuleb hüvitada meile kõik meie poolt tehtud järelepärimistega seotud kulutused, kui järelepärimise põhjustas see, et teie ei täitnud teenuselepingut või teenusetingimusi või täitsite neid mittekohaselt. Hageja on selgitanud, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: − nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; − kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; − võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; − võlgnikule tehtavate kõnede kulud; − võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kuigi hageja ei ole eelnimetatud makseviivitusega tekkinud kulusid summas 15 eurot tõendanud, siis ei ole kostja kõnesolevale kulule ka vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivikas. Samuti ei ole kõnesolev üldtingimuste p 4.7 tüüptingimusena ka tühine kuna tegemist ei ole ebamõistlikult suure kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitisega (VÕS § 42 lg 1 ning § 42 lg 3 p 5). Kostjalt tuleb hageja kasuks laenulepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.7 alusel välja mõista makseviivitusega tekkinud kulude eest hüvitis summas 15 eurot.
Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on 11.04.2023.a menetlusdokumendis esitanud tervikuna endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-22-147034 kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja menetluskuludeks on: − riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 65 eurot; − täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 250 eurot; − OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu 1118,50 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajakulud koosnevad järgmistest toimingutest:
2-22-147034 − Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 20,00 eurot; − Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 3h 507,00 eurot; − Kostja hagivastusega tutvumine, selle analüüs. Hageja 23.03.2023 seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine, kohtule esitamine 3 h 507,00 eurot; − Hageja 11.04.2023.a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5 h 84,50 eurot. Kostja on 24.04.2022.a menetlusdokumendis leidnud, et esitatud kohtukulud on ebaõiglaselt suured. Kostja palub kohtul arvestada kostja hetkelist finantsolukorda (arestitud sissetulek ja kontod + 2 alaealist last). Kostja palub hinnata kohtukulude (tunnihinna) põhjendatust ja võimalusel vähendada minu kanda jäävad kulud.
4.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivuna tasunud 65 eurot ning edasises hagimenetluses tasunud täiendava riigilõivu summas 250 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivud on tuvastatavad tsiviilasja materjalide ning kohtute infosüsteemi abil. Kohus leiab, et asjas tasutud riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele.
4.2.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Samas leiab kohus, et hageja kulutused ei ole esindajakulude osas täies ulatuses põhjendatud. Võttes arvesse hagiavalduse mahtu ning sellele eelduslikult kulunud eeltööd, siis leiab kohus, et mõistlikuks ajakuluks tuleb siinkohal lugeda 2 tundi. Siiski ei saa kohtu hinnangul teha etteheiteid toimingutele, kus hageja esindaja on tutvunud kostja vastusega hagile ning koostanud seejärel 23.03.2023.a seisukoha. Kohus märgib, et hageja on enda arvamuses väga põhjalikult avanud vastutustundliku laenamise põhimõtte ning tõendanud edukalt selle, et esialgne võlausaldaja on laenuandjale pandud kohustusi täitnud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 23.03.2023.a seisukoha koostamiseks on põhjendatud. Sama leiab kohus ka hageja 11.04.2023.a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu 0,5 h kohta. Põhjendatud on ka hageja esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja esitamiseks summas 20,00 eurot (TsMS § 172 lg 9 koosmõjus §-ga 4842).
4.3.Lisaks toimingute põhjendatusele tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Antud juhul on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja vaidlus ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam. Samuti võtab kohus arvesse hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, mistõttu loeb kohus põhjendatud
4.4.Kokkuvõtvalt määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks riigilõivu summas 315 eurot ning esindajakuludena 660 eurot (käibemaksuta; s.o ajakulu 5,5 tunni eest määraga 120 eurot/h). Eelnevale lisandub hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).