3.Tagastada avaldajatele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 25 eurot J.R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
4.Jätta menetluskulud avaldajate kanda.
5.Määrata kindlaks puudutatud isik I K.P-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista P-R.R-lt ja J.R-lt K.P kasuks välja menetluskulud 300 eurot (käibemaksuta). Kanda menetluskulud K.P arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxx Sxxxbank. Edasikaebamise kord
2-22-12817 Määruse (v.a määruse resolutsiooni p 1) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
1.P-R.R ja J.R esitasid 31.08.2022 Harju Maakohtule hagi K.P, A.P, K.T ja K.P vastu kinnistusraamatusse kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsenduse kandmiseks.
2.Harju Maakohtu 5.09.2023 määrusega edastati tsiviilasi menetlemiseks kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
3.Pärnu Maakohtu 28.09.2022 ja 2.11.2022 määrustega jäeti avaldus käiguta ja kohustati avaldajaid kõrvaldama puudused.
4.Pärnu Maakohtu 29.11.2022 määrusega võeti avaldus hagita menetlusse.
5.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.
6.29.12.2022 seisukohas teatas Saaremaa Vallavalitsus kohtule, et asi on võimalik lahendada käesolevat kohtuasja vältides. Eeltoodu alusel kutsus vallavalitsus kokku 20.12.2022 koosoleku veebirakenduse teams keskkonnas, millest võtsid osa avaldaja II, avaldaja II ehitusprojekti koostajad- projekteerija ja peaprojekteerija, vallavalitsuse ehituslubade spetsialist, veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist ning jurist. Koosoleku tulemusel jõuti ühisele arusaamisele, et A (katastritunnus xxxxxxxxxx) kinnistule rajatav tehnorajatis on võimalik rajada selliselt, et B kinnistut (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ei ole vaja koormata servituudiga. See tähendab, et kogu tehnorajatis on võimalik paigutada selliselt, et mahuks kogu ulatuses (sh mõjuala) ära vaid A kinnistule. Seega on A kinnistule tehnovõrgu ehitamine võimalik koormatavat (B kinnistut) kinnisasja kasutamata. Eeltoodu kohaselt oli avaldaja II nõus ehitusprojekti muutma ning esitama vallavalitsusele ehitusloa saamiseks.
7.22.01.2023 teatasid avaldajad, et on esitanud vallale ehitusloa taotluse 2.01.2023, mille menetlemine võib aega võtta, kuna projekti peavad läbi vaatama mitmed valla ametnikud.
8.Pärnu Maakohtu 7.02.2023 määrusega peatati tsiviilasja menetlus kuni Saaremaa Vallavalitsuse pooleliolevas haldusmenetluses Saaremaa vallas, M külas asuva A kinnistule (reg osa nr xxxxxx) planeeritava tehnorajatise (imbvälja) projekti heakskiitmiseni ja ehitusloa taotluse haldusmenetluse lõppemiseni.
9.Saaremaa Vallvalitsus teatas 21.02.2023 kohtule, et väljastas 20.02.2023 ehitusloa A kinnistule elamu ja kahe abihoone esitamiseks, mis annab õiguse ehitada ka planeeritav tehnorajatis, mille üle antud menetluses vaieldi. Reoveesüteem koos kaitsevööndiga asub täielikult A kinnistul, mistõttu on ära langenud vajadus kohtumenetluse jätkamiseks.
10.16.03.2023 esitasid avaldajad kohtule avalduse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, pooles ulatuses riigilõivu tagastamiseks.
11.Puudutatud isik K.P ei vaidle avaldusest loobumisele vastu ja palus avaldajatelt välja mõista menetluskulud so õigusnõustamise kulud summas 375 eurot (käibemaksuta). Õigusabi menetluskulud palub kanda arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx xxxxbank. Teised puudutatud isikud ei ole kohtule oma seisukohta ega menetluskulude nimekirja esitanud.
12.Avaldajad ei soovi puudutatud isiku K.P menetluskulusid täies ulatuses kanda ja leiavad et 50% ulatuses peaks kulud kandma Saaremaa Vallavalitsus. Avaldajad leiavad, et kui valla spetsialistid oleksid oma tööd teinud piisava tähelepanelikkuse ja pädevusega, oleks saanud vältida servituudi nõudmise vajadust kohtust ning seeläbi puudutatud isikute kohtukulusid. Loodust ja ümbritsevaid kinnistuid mõjutava mõjuala ebakorrektne märgistus on projekti puhul suur puudus ning seda oleks pidanud valla töötajad koheselt märkama ja puudusena esile tõstma.
13.Saaremaa vallavalitsus nõustub menetluse lõpetamisega, kuna lahendus on leitud ja puudub vajadus edasiseks kohtumenetluseks. Vallal puuduvad menetluskulud. Saaremaa vallavalitsus ei nõustu avaldajate seisukohaga, et vallavalitsus peaks tasuma 50% kohtukuludest. Esmalt märgib vallavalitsus, et avaldajad on juba 28.07.2022 koostanud
2-22-12817 hagiavalduse ning allkirjastanud selle 30.07.2022 misjärel esitanud selle Harju Maakohtule. Ei ole võimalik aru saada, millal tegelikult hagiavaldus kohtule esitati, kas 30.07.2022 või siis 31.08.2022 nagu Harju maakohtu 5.septembri 2022 määruses kirjas. 05.09.2022 edastas Harju Maakohus tsiviilasja vastavalt alluvusele Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Vallavalitsus märgib siinjuures, et vallavalitsusele esitati esmane ehitusprojekt menetlusse läbi ehitisregistri 11.08.2022, st, et hagiavaldus koostati enne, kui esitati projekt vallavalitsusele menetlusse. 17.08.2022 on vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist ehitisregistris ehitusprojekti menetluses kirjutanud märkuse, et asendiplaanile märgitud puurkaevu asukoht on naaberkinnistu reoveekäitlemise süsteemidele lubatust lähemal. 30.08.2022 saadeti ehitusprojekt märkuste parandamiseks projekteerijale tagasi. Väärib märkimist, et avaldajad ega ka projekteerija ei ole kordagi uurinud vallavalitsuse vastavatelt ametnikelt, et kas kuidagi on võimalik asi lahendada ilma kohtusse pöördumiseta. Veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist kooskõlastas projekti ära 04.01.2023, kui vaidlusalune kuja oli projektile joonistatud nii, nagu kokkusaamisel kokku lepiti. Vallavalitsus peab vajalikuks selgitada, et vallavalitsuse spetsialistid üritasid antud olukorras leida parimat lahendust, kuidas vältida kohtuasja ja lahendada asi kiirelt ja osapooli rahuldavalt. Antud olukorras on kulude osaline väljanõudmine vallavalitsuselt isegi pisut kohatu, arvestades, et vald leidis lahenduse, mille oleks võinud kogenud projekteerija iseseisvalt lahendada, joonistades vaidlusaluse kuja „ovaalsena“. Eelkõige vastustab projekti korrektse vormistuse eest projekteerija. Kohtu põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
15.TsMS § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd käesolevas asjas on menetluse peatamise alused ära langenud, tuleb kohtu hinnangul menetlus asjas uuendada ja menetlust jätkata.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
17.Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et avaldajate loobumine avaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Avaldusest loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seega seoses avaldajate loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus on avaldajatele selgitanud 8.03.2023 e-kirjas avalduse loobumise õiguslikke tagajärgi. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata.
18.Avaldajate taotlusel ja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus avaldajatele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 25 eurot.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel avaldajate kanda ning ei esinenud TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud olukorda, mis võimaldaks jätta poolte menetluskulud puudutatud isikute kanda. Samuti ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.
2-22-12817
20.Kohus ei pea põhjendatuks avaldajate taotlust jätta 50% kohtukuludest Saaremaa Vallavalitsuse kanda. Avaldajad esitasid kohtusse avalduse 31.08.2022. Vallavalitsuse selgitusest nähtub, et vallavalitsusele esitati esmane ehitusprojekt menetlusse läbi ehitisregistri 11.08.2022. 17.08.2022 on vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist ehitisregistris ehitusprojekti menetluses kirjutanud märkuse, et asendiplaanile märgitud puurkaevu asukoht on naaberkinnistu reoveekäitlemise süsteemidele lubatust lähemal. 30.08.2022 saadeti ehitusprojekt märkuste parandamiseks projekteerijale tagasi. Ei avaldajad ega ka projekteerija ei ole vallavalitsuse vastavatelt ametnikelt küsinud, et kas kuidagi on võimalik asi lahendada ilma kohtusse pöördumiseta. Veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist kooskõlastas projekti 04.01.2023, kui vaidlusalune kuja oli projektile joonistatud nii, nagu kokkusaamisel kokku lepiti. Kohus nõustub Saaremaa Vallavalitsusega selles, et antud juhul ei ole vallavalitsuse spetsialistid käitunud ebapädevalt, vaid soovisid antud olukorras leida parimat lahendust, kuidas vältida kohtuasja jätkumist ja lahendada asi kiirelt ja osapooli rahuldavalt. Vallavalitsuse spetsialistid leidsid lahenduse, mille oleks võinud kogenud projekteerija iseseisvalt lahendada, joonistades vaidlusaluse kuja „ovaalsena“. Eelkõige vastustab projekti korrektse vormistuse eest projekteerija.
21.Menetluskulude hüvitamist soovib puudutatud isik I K.P, kelle menetluskuludeks on õigusabikulud summas 375 eurot (käibemaksuta). Esitatud volikirjast ja maksedokumendist nähtub, et K.P-le on osutanud õigusabi 5 töötunni eest jurist Liia Sirk (endine Gussev) Lecton.Com OÜ-st 5,8 töötunni eest, tunnihindega 75 eurot. Tehtud õigusabi toiminguteks on: asjaolude uuring asjas 2 tundi ning vastuskirja koostamine kohtule ja kohtule edastamine 3 tundi.
22.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda. Arvestades puudutatud isiku I avaldusele esitatud vastuse sisu, mahtu ning selles tõstatatud küsimusi, ei ole kohtu hinnangul puudutatud isik I lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu olnud kogu ulatuses põhjendatud. Puudutatud isik I kulu nimekirja ja esitatud arve järgi kulus tema lepingulisel esindajal asjaolude uuringule 2 tundi ning vastuskirja koostamisele ja edastamisele kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis sarnase vastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kuluda 2 tundi. Kokku on puudutatud isiku esindaja ajakulu seega 4 tundi ning esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 300 eurot (4x75). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.