Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pank

kasuks

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS LHV Pank (hageja) ning Treton Invest OÜ (kostja) vahel sõlmiti 30. jaanuaril 2020 kasutusrendileping nr XXX (leping 1), mille esemeks oli 2020. aastase esmaregistreeringuga valge SEAT LEON, registreerimisnumbriga XXX ja tehasetähisega XXX (sõiduk 1). Vara maksumuseks oli 18 849,00 eurot, liisinguperioodiga 24 kuud, maksetähtpäevaga kord kuus 15. kuupäeval. Finantseeritavaks summaks oli 13 351,37 eurot intressimääraga 3,9% + 6 kuu euribor ning viivismääraga 0,25% päevas. Lepingu 1 liisinguperioodi pikendati 20. mail 2022 24 kuu võrra ning alates 16. maist 2022 kehtestati lepingu intressimääraks 4,5% + 6 kuu euribor. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 22. detsembril 2021 ka kasutusrendileping nr XXX (leping 2), mille esemeks oli 2022. aastase esmaregistreeringuga sinine SEAT LEON (sõiduk 2), registreerimisnumbriga XXX ja tehasetähisega XXX. Vara maksumuseks oli 22 745,00 eurot, liisinguperioodiga 36 kuud, maksetähtpäevaga kord kuus 15. kuupäeval. Finantseeritavaks summaks oli 16 111,04 eurot intressimäraga 3,9% + 6 kuu euribor ning viivismääraga 0,25% päevas. Lepingu 1 esemeks olnud sõidukis 1 toimus 1. märtsil 2023 CNG-ballooni plahvatus ja sõiduk 1 läks mahakandmisele. Kindlustus sõiduki 1 kasutuskõlbmatuks muutumisega seotud kindlustushüvitist välja ei maksnud. Hageja esitas 2. septembril 2024 kostjale lepingu 1 üldtingimuste punktist 9.2.1 (vii) tulenevalt lepingu 1 ülesütlemise teate ja selgitas, et kostja võlgnevus hageja ees sõiduki 1 väljaostuks on 4542,02 eurot (koos KM-ga, mis moodustas 863,91 eurot), mis tuleb viivitamatult tasuda. Kostja võlgnevust ei tasunud. Pärast sõiduki 1 müügist saadud tulu kuludest mahaarvamist jäi hageja nõudeks kokku 2601,46 eurot. Nõudekirjas selgitati kostjale, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 10. oktoobriks 2024, pöördub hageja kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud. Samaks ajaks oli kostjal tekkinud võlgnevus ka lepingust 2 tulenevate perioodiliste maksetega ning 3. septembril 2024 esitas hageja kostjale lepingu 2 ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatuses selgitati, et selle väljastamise hetkeks on võlgnevus seoses lepinguga 2 kokku summas 773,02 eurot. Hageja andis lepingu 2 üldtingimuste punkti 9.2.1. (iv) alusel kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning selgitas, et juhul, kui võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt 17. septembriks 2024, ütleb hageja viidatud punktile tuginedes lepingu 2 täiendava tähtaja saabumisel erakorraliselt üles. Sellisel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogu tagastamata liisingumaksete jääk, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja 2

teavitustasud) vastavalt lepingule 2. Samuti viidati, et juhul, kui võlgnevust ei ole nimetatud tähtajaks tasutud, tuleb vara hiljemalt tähtaja saabumise järgsel esimesel tööpäeval tagastada Autowelt Baltic OÜ müügiplatsile. Kostja ei tasunud 17. septembriks 2024 ei lepingust 1 ega lepingust 2 tulenevaid võlgnevusi. Sõiduk 2 võõrandati 5. mail 2025 hinnaga 11 885,25 eurot (ilma KM-ta). Hageja saatis 9. mail 2025 kostjale menetluspostiga nõudekirja, milles märgiti ära sõiduki 2 müümisega seotud info ja kulud ning toodi välja kogu nõue kostja vastu. Seega vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku olid 1063,44 eurot KM-ta. Nõudekirjas selgitati kostjale, et kui kostja ei tasu kogu võlgnevust koos lisanduvate viivistega hiljemalt 23. maiks 2025, pöördub hageja kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub mõista Treton Invest OÜ-lt välja AS LHV Pank kasuks 10 601,80 eurot, mis koosneb kahe lepingu põhiosa võlgnevustest kokku 8033,32 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivistest 2568,47 eurot, tasumata põhiosalt viivis 0,25% päevas alates hagi esitamisest 30. juunist 2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni; menetluskulud (sh tasutud riigilõiv summas 1050 eurot) ning mõista välja koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega. Kohtu selgitused Kohus toimetas hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse kostjale kätte äriregistri registrikaardil märgitud kostja ametlikule e-posti aadressile (XXX) TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel 17.09.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul. Kostja vastust ei esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 1050 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt hageja tasus riigilõiv 1050 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1050 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks muid kulusid tekkinud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.